摘要：Kokkuvõte. Uurimus põhineb autorite välja töötatud joonistamise ja häälega mõtlemise katse tulemustel. Katses paluti katseisikutel (21 eesti keelt emakeelena kõnelejat) kujutada ja selgitada katse läbiviijale 24 verbi suunda (näiteks nooltega). Selles artiklis esitame täpsemalt neist kahe – jääma ja jätma – analüüsi. Verb jätma on jääma kausatiivtuletis. See mõjutab ka nende tähenduserinevust – jääma on passiivsem, jätma aga aktiivsem ja agenti rõhutav. Katseisikute kujutiste ja selgituste põhjal kirjeldame, milline oli noolte suund kujutistel ja millistest elementidest koosneb mõlema uuritava verbi skeem. Selgus, et katseisikud kujutasid verbi jätma suunda nooltega, verbi jääma oli kujutatud pigem punktide, täppide, ringide või kaarjate joontega. Kujutistel ja selgitustes avaldusid ka tüüpilised skeemi osalised: JÄÄJA, JÄTJA ja JÄETU. Mõlema verbi tegevuse aega kujutati ja selgitati minevikulisusega. Sarnane on ka nende verbide mõistemetafoorsus: mõlemad kajastavad pigem negatiivset hinnangut. Verbi jääma tähenduses on olulisel kohal see, et potentsiaalne muutus ei toimu. Verb jätma väljendab aga seda, et potentsiaalse muutuse mittetoimumine põhjustatakse. Abstract. Ilona Tragel, Jane Klavan: The direction and participants of the events expressed by the verbs jääma and jätma: a drawing experiment. We use an innovative experimental design to extract the regularities of the general conceptual structure from the speakers’ mind: a drawing task with a thinkaloud protocol. 21 native speakers of Estonian provided schematic representations of 20 experimental verbs and 4 control verbs. Our discussion focuses on jääma ‘stay, remain’ and jätma ‘leave something somewhere’. jääma typically expresses intransitive events and jätma transitive events. We zoom in on the following topics: transitivity and causativity, the positive/negative evaluation of the activity, the schematic representation of the direction of verbs and the elements belonging to the verb schema. Our study shows that the differences in the transitivity of the two verbs are reflected in the drawings and explanations given by the participants. Our results confirm the general prediction that abstract verbs have an image-schematic direction, but the specifics of the direction vary according to the type of verb.
