Implementation of discipline in Estonian factories in the second half of the 19th century and at the beginning of the 20th century/Distsipliin ja selle tagamine eesti vabrikutoostuses 19. sajandi teisel poolel ning 20. sajandi algul.

Pihlamagi, Maie

TOODISTSIPLIINI KEHTESTAMISE VAJADUS VABRIKUS

18. sajandi lopul Suurbritanniast alguse saanud toostusliku revolutsiooni kaigus toimus uleminek kasitsitootmiselt masintootmisele ja vabrikususteemi valjakujunemine. Koos sellega muutus pohjalikult ka viis, kuidas organiseeriti inimeste tooelu. Vabrikususteemi rajamine tingis toojou noudluse ja toi tootmisprotsessi labiviimiseks kaasa tooliste koondamise suurtesse spetsiaalselt selleks ehitatud ning aurujoul tootavate masinatega varustatud hoonetesse--vabrikutesse. Uue tehnika ja tehnoloogia rakendamine noudis toolistelt tootmisprotsessis uheaegset ja koordineeritud tegevust ning tapsust ja kohusetundlikkust, mida toostusliku revolutsiooni varases staadiumis oli aga raske saavutada.

On uldtuntud tode, et vabrikute toojou peamiseks allikaks olid maata talurahvas ja ka kasitoolised. Talupoeg voi kasitooline, kes oli otsustanud vabrikusse toole asuda, sattus uude keskkonda, mis oli seotud monotoonse vabrikuelu ja kindla toorutmiga ning erines oluliselt tema senisest too--ja elukorraldusest. Vabrikutoolisel oli raske harjuda sellega, et ta ei saanud vabalt otsustada, millal toole tulla ja sealt lahkuda, toost vaba paev votta voi vastavalt oma valjakujunenud harjumustele kaituda. Edward Palmer Thompson on oma artiklis kirjutanud, et talupojauhiskonnas oli too ulesandele orienteeritud ja toimus tsukliliselt vastavalt sellele, millist ulesannet oli vaja taita: kas vilja koristada, heina varuda, lambaid pugada jne. Tehti seda, mida peeti vajalikuks, ja tooaeg soltus ulesandest. (1) Heiki Pardi on oma artiklis rohutanud, et talupoegade jaoks soltus aeg suuresti looduse rutmidest ja tooaasta oli tihedalt seotud looduse aastaga. Nende seoste tottu tajusid talupojad aega tsuklilise, rutmilise ja korduvana. Aja moodupuuks oli too. Paeva--ja hooajatood surusid maal peale kindla, kuid rahuliku rutmi. (2)

Vabrikususteemis tuli toolisel harjuda teistsuguse ajakasitusega, kus tahtis ei olnud teatud tooulesande tahtajaks taitmine, vaid intensiivne too mitte sesoonselt, vaid aastaringselt teatud tundide jooksul paevas. (3) Kas, millal ja kuidas tootada, otsustas uues olukorras uksikisiku, indiviidi asemel impersonaalne turujoud. (4) Neis riikides, kus vabrikutoolistel sailis tihe side kulas elavate sugulastega voi oli neil seal maatukike, toimus kohanemine vabrikueluga raskemini kui neis riikides, kus toolise side maaga oli taielikult katkenud. Tsaari-Venemaa kuulus nende riikide hulka, kus mitte ainult esimese polvkonna vabrikutoolistel, vaid ka jargnevatel polvkondadel oli kulaga tihe side sailinud, ehkki see norgenes ajapikku. See oli uks pohjusi, mis raskendas vabrikueluga kohanemist. Nii naiteks poordusid Venemaa uhe tahtsama, Morozovitele kuulunud Nikolski puuvillavabriku (asutatud 1847. aastal) toolised, olles maal elava perekonna ja sugulastega vaga tihedalt seotud, kevadiste pollutoode alguseks kulasse tagasi ning naasid alles sugisel parast pollutoode loppu. Suveperioodil vabrik praktiliselt seisis, sest pollutoodele siirdunud toojoudu polnud voimalik kellegagi asendada. Toolisi ei veennud vabrikusse edasi jaama isegi lubadus tosta suveperioodiks palka 10%. (5)

Industrialiseerimise varases staadiumis oligi vabrikutoo ebaregulaarne, sest osa toolistest ei ilmunud toole, moned hilinesid, osa ilmus toole alkoholijoobes, osa aga tegeles too ajal korvaliste tegevustega: vestlemise, taringu--voi kaardimanguga. Uhelt poolt mojutas selline olukord tootmistulemusi negatiivselt, teiselt poolt seadis distsiplineerimatute tooliste toimetamine aurujoul tootavate masinatega ohtu tooliste enda elu ja tervise.

Kaotsi lainud tooaeg tahendas vabriku omanikule rahalist kaotust. Ta oli investeerinud nii hoonetesse, masinatesse, tooriistadesse, materjali kui ka inimestesse, kuid loodetud tulu jai saamata. (6)

Nii olid toosturid sunnitud otsima lahendusi, kuidas tootmine efektiivseks ja toojoud distsiplineerituks ning tooaltiks muuta. (7) Selleks tuli harjutada toolist olema tapne, hoolas ja tahelepanelik, kaima regulaarselt tool, tootama intensiivselt paevas ettenahtud tootundide jooksul, hoidma tookoht korras ning puhtana, hoiduma toovahendite lohkumisest, materjali vargusest, raiskamisest ja praaktoodangu valmistamisest ning alkoholi tarbimisest.

Koige selle saavutamiseks kehtestas vabriku omanik tooliste jaoks kindla tooaja ja--tempo ning palgakorralduse, samuti moraali--ja kaitumisreeglid. Toodistsipliini kehtestamise vajalikkust on pohjendatud ka sellega, et tooliste enesekontroll oli nork voi puudus uldse. (8) Ettevotjate valjatootatud tookorraldusreeglite alusel, mis ei puudutanud ainult toodistsipliini, vaid ka ettevotte enda organisatsiooni, kujunesid uued toostussuhted tooandjate ja tooliste vahel. (9) Kui varem oli kasitooline voi kodutoondaja olnud tooriistade omanik ja tal oli tooandjaga teatud isiklik kontakt, siis vabrikus tootades oli ta masinate ning toovahendite kasutaja, mitte omanik, ja ta ei pruukinud oma tooandjat isegi tunda voi temaga kokku puutuda. Tooalane suhtlemine toimus vahetu ulemusega, meistri voi ulevaatajaga, ja toolise suhe tooandjaga seisnes vaid oma toojou muumises tooandjale. (10)

Korra kehtestamine ja austamine ehk distsipliin sai alguse Suurbritannia uutest, aurujoul tootavatest tekstiilivabrikutest, mille rajamise tegid voimalikuks mitmed uued tehnoloogilised leiutised tekstiilivalmistamise alal 18. sajandi II poolel. (11)

MEETMED TOODISTSIPLIINI TAGAMISEKS

Esimesena industrialiseerimise teele asunud Suurbritannia toosturitel polnud toodistsipliini juurutamiseks vabrikus toetuda mitte uhelegi eeskujule ja nii katsetasid nad uue elurutmi ning tooharjumuse ja uute moraali--ning kaitumisnormide omaksvotmise protsessi kiirendamiseks mitmeid meetmeid.

Esialgu olid peamised abinoud, mille abil loodeti toolisi distsiplineerida, luhiajaliselt toolt korvaldamine, vallandamisega ahvardamine ja ka vallandamine. (12) Need meetmed osutusid aga toojou nappuse olukorras ebaefektiivseteks. Pealegi polnud otstarbekas oma valjaoppinud toolisi vallandada, sest selle tagajarjel kannatasid nii tootmine kui ka ettevotja enda tulubaas.

Ajapikku kujunes peamiseks tooliste distsiplineerimise vahendiks rahatrahv. Ajavahemikul 1805-1813 trahviti Inglismaa uhes puuvillavabrikus toolisi laiskuse, aknast valjavaatamise, vastuhakkamise, hobusemangimise, ropendamise, tantsimise ja larmamise eest. (13) 1823. aastal karistati toolisi Manchesteri lahedal asuvas puuvillaketrusvabrikus 1 sillingi suuruse rahatrahviga aknaavamise, rapase tookoha, too ajal pesemise, enne toopaeva loppu tootamise lopetamise, tooajal vilistamise, rohkem kui viieminutilise toole hilinemise ja tookohalt loata lahkumise eest. Gaasilambi ilma vajaduseta poletamise eest trahviti toolist 2 sillingiga. Koige suuremaks rikkumiseks peeti seda, kui tooline polnud haiguse ajaks endale asendajat leidnud. Selle eest oli trahv 6 sillingit, sest toolise puudumise tottu ei leidnud toodetud aur kasutamist ja laks raisku. (14) Need olid vaga korged trahvid ja puudutasid toolist majanduslikult valusalt, sest tooline teenis keskmiselt 2 sillingit (15) paevas.

Ajapikku kujunesid vabrikutooliste peamisteks trahvimise pohjusteks toole hilinemine, tootavate masinate jarelevalveta jatmine, too ajal soomine, ollejoomine, vilistamine, laulmine ja kaastoolistega vestlemine. (16) Trahvi suuruse maaras ettevotte omanik oma aranagemise jargi, sest seadusandlikult oli karistamine vabrikus kehtestatud reeglite rikkumise eest reguleerimata.

Tolleaegses majanduses valitsev laissez faire ehk valitsuse majandusse mittesekkumise poliitika oli iseloomulik ka sotsiaalvaldkonnale. Kuid tooliste jarjest kasvav rahulolematus tootingimustega, sealhulgas palka karpivate trahvidega, sundis Inglismaa valitsust tekkinud probleemidele tahelepanu poorama. Uks esimesi vabrikuseadusi Inglismaal, 1831. aasta palgaseadus (The Truck Act), tegi lopu senisele praktikale maksta toolistele palka kauba voi toiduainetega ja kohustas ettevotjaid toolistele tootasu ainult rahas maksma. Seadus lubas toolisi halva too eest trahvida, kuid jattis selle moiste lahti kirjutamata ja trahvimaarad maaratlemata. (17) Nii ei pakkunud seadus toolistele palga karpimise eest ettevotjate trahvide naol tohusat kaitset.

Selle seaduse moju on tuntav Tsaari-Venemaa 24. mai 1835. aasta seaduses "Vabrikute omanike ja vabrikutesse toole palgatud tooliste vahelistest suhetest" (18), mida peetakse Venemaa esimeseks vabrikuseaduseks (19). Reguleerides vaba toojou (riigitalupojad ja linnaelanikud) palkamistingimusi, lubas seadus vabrikute ning tehaste toolistele palka ainult rahas maksta ja tooluusi voi omanikule tekitatud kahju puhul palgast trahve maha arvata, jattes aga trahvimaarad fikseerimata. Seadus kohustas ettevotjaid koik palga valjamaksed ja trahvid ning muud palgast kinnipidamised markima toolise palgaraamatusse ja pidama eraldi arveraamatut toolistele makstud palga ning palgast mahaarvatud trahvide kohta. Neid andmeid kasutasid kohalikud voimud, kelle kompetentsi kuulus tooliste ja tooandjate vaheliste vaidluste lahendamine. Seadus kehtestati esialgu Moskva ja Peterburi linnas ning kubermangus. Juba jargmisel, 1836. aastal laienes seadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangudele. (20) Jargnevatel aastatel votsid ka Tuula, Kaluuga, Vladimiri ja Tveri kubermangu toostusettevotted 1835. aasta seaduse oma tooelu korraldamise aluseks. (21)

Seadus jai aastakumneteks, kuni 1880. aastate alguseni, ainukeseks vabrikuseaduseks Tsaari-Venemaal.

Eestimaa suurimas, 1858. aastal ligi 2000 toolisega tood alustanud OU Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuris (Kreenholmi manufaktuur) reguleeris aastakumneid vabrikuomanike ja tooliste suhteid vabrikuvalitsuse kehtestatud "Krahnholmi vabriku seadus" (22). Selle dokumendi koostamisel arvestati nii 1835. aasta seaduse satteid kui ka Inglismaa puuvillavabrikute kogemusi. Oli ju osa osauhingu juhatuse liikmetest, ettevottes tootavast tehnilisest personalist ja meistritest parit Inglismaalt nagu ka osauhingu asutaja Ludwig Knoop ise.

Nii nagu mujal kasutati ka Kreenholmis sundi selleks, et toolisi distsiplineerituks muuta. Vabrikuseaduses satestatud tule-, tooohutus--ja kaitumisnouete mittetaitmine toi kaasa karistuse: rahatrahvi voi ametist vabastamise. Vabrikuvalitsus lootis, et hirm karistuse ees sunnib toolisi kuulekusele. Vastavalt Kreenholmi vabrikuseadusele maarati trahv: kui tooline ei taitnud direktori voi oma vahetu ulemuse meistri (ulevaataja)--korraldusi (trahv 50 kopikast kuni 10 hoberublani); jattis masinad jarelevalveta voi seisma, et minna teise osakonda juttu ajama; toi vabrikusse alkohoolseid jooke (50 kopikast kuni 5 hoberublani); puudus pohjuseta toolt voi lahkus sealt enne toopaeva loppu ilma tooandjalt eelnevalt selleks luba saamata (kahekordne paevapalk); hilines toole rohkem kui 10 minutit; valmistas praaktoodangut, peitis voi viskas selle ara (1 rublast kuni 10 hoberublani). Eriti karmilt karistati vabriku vara varguse eest. Tabatud vargale maarati trahv varastatud asja 10-kordses vaartuses, vallandati ja vajadusel anti ta ka politseikohtu alla. Toolist, kelle antud vihjed viisid varga tabamiseni, aga premeeriti 1 rublast kuni 10 hoberublaga. Vallandamine ja politseikohtu alla andmine olid ette nahtud ka ulemustele tosisema vastuhaku korral.

Vabrikus kasutatava tooraine, puuvilla suttimisohtlikkuse tottu olid tooruumides suitsetamine, piibutombamine ja isegi tikkude kaasaskandmine rangelt keelatud. Selle tuleohutusreegli vastu eksinuid trahviti esimesel korral 5 hoberublaga, jargmistel kordadel aga mitu korda suurema summaga. Tulekahju ennetamiseks oli toolistel keelatud tooruume valgustavaid gaasilampe ise polema suudata. Selle reegli eiramine toi kaasa uhe paevapalga suuruse trahvi.

Tooonnetuste valtimiseks oli toolistel rangelt keelatud masinaid parandada ja neid ilma seiskamata puhastada. Masinad ja tookoht tuli puhtad hoida, vastasel korral ootas trahv, mille suurus jai 10 ning 50 kopika vahele.

Nii koikusid trahvid olenevalt eeskirja rikkumise astmest 10 kopikast kuni 10 rublani. Kui arvestada sellega, et tooline teenis keskmiselt 10 rubla kuus ja 120 rubla aastas (23), olid moned trahvimaarad palgatasemega vorreldes vaga korged.

Trahvimise koigi juhtumite puhul polnud trahvisummad kindlaks maaratud. Nii puudusid kindlad trahvimaarad masinaosade lohkumise eest ja trahvi suuruse maaras tehnik vastavalt oma hinnangule. Sageli nouti tooliselt lohutud masinadetaili huvitamist selle mitmekordses vaartuses. (24) 1868. aastast hakati kangruid toonormi alataitmise eest (paevanorm oli toota kalevit vahemalt 45 kopika eest paevas, mis vastas 45 arssinale puuvillasele riidele (25)) karistama nii rahatrahvi kui ka vallandamisega, ehkki seda juhtumit polnud trahvitabelis kirjas. (26) Nii suurenes tooliste trahvimisel vabrikuvalitsuse omavoli. Ainuuksi 1871. aastal trahviti ketrusosakonna toolisi (neid oli ule 1400) 5699 korral kogusummas 3052 rubla, kusjuures trahvid korrarikkumise eest moodustasid 22%, halva too eest 30% ja "mitmesuguste eksimuste" eest koige suurema osa--48% trahvisummast. (27) Vastavalt Kreenholmi seaduse 24. paragrahvile vois tooliste palgast maha arvestatud trahviraha kasutada koige virgemate ja eeskujulikult kaitunud tooliste premeerimiseks, samuti kooli ning kiriku halduskulude osaliseks katteks. (28) Siseministeeriumi komisjon, kes uuris tooliste olukorda Kreenholmis, selgitas aga valja, et valdavalt maksti preemiaid tooliste asemel meistritele ja tehnikutele usinuse naitamise eest toolistele trahvide maaramisel. (29)

Kreenholmi toolised astusid vabrikuvalitsuse omavoli vastu valja 1872. aastal, alustades streiki. Toolised noudsid tootingimuste parandamist, eelkoige toopaeva luhendamist ja palga tostmist. Muu hulgas noudsid nad purunenud masinaosade mitmekordses vaartuses oma palgast mahaarvamise lopetamist. Kreenholmi manufaktuuri direktor oli sunnitud seda noudmist taitma ja valja tootama konkreetsed trahvimaarad juhuks, kui tooline lohkus mone masinaosa voi--detaili. Haagikohtuniku sekkumisel ja soovitusel loobuti toonormi alataitmise puhul vallandamisest ning see asendati 50 kopika kuni 1 rubla suuruse rahatrahviga. (30) Streigi tulemusena lopetati ka summade mahaarvamine tooliste palgast kiriku ja haigla ulalpidamiskulude katteks. (31)

Kreenholmi ulejoenaabri, Narva kalevivabriku tooliste karistused vabriku siseeeskirja rikkumise eest olid Kreenholmi manufaktuuriga vorreldes monel juhul karmimad. Nii ootas toolist meistrile vastuhaku voi tema korralduse taitmata jatmise puhul vallandamine, rahatrahvi polnud neil juhtudel ette nahtud. Alkoholi toomise eest vabrikusse maarati esimesel korral trahv 50 kopikat, teisel korral 1 rubla ja kolmandal korral vallandati tooline paevapealt. (32) Masinate kaigu ajal tookohalt eemaldumise voi kaastootajaga lobisemise eest voidi toolist karistada kuni paevapalgasuuruse rahatrahviga. Praaktoodangu valmistamise eest karistati toolisi samuti trahviga, mille suuruse maaras toolise vahetu ulemus. (33) Vastavalt sise-eeskirjale kasutati toolistelt kogutud trahviraha vabrikuvalitsuse enda kulutuste vahendamiseks: raamatukogu ulalpidamiskulude katteks, lugemislauale ajalehtede ostmiseks ja osaliselt ka kooli halduskuludeks. (34)

Kunda tsemenditehase trahvitabel nagi ette tooliste ilma loata toolt puudumise eest esimesel korral 1 rubla, teisel korral 2 rubla suuruse trahvi ja kolmandal korral anti kusimus haagikohtule lahendada. Toole hilinemise eest 5 minutit voi toolt ilma loata varem lahkumise eest maarati 25 kopika suurune trahv. Trahv oli ette nahtud ka sel juhul, kui tooline ei taitnud meistri voi ulevaataja kasku. (35)

Teistes industrialiseerimise teele asunud Euroopa riikides kasutasid ettevotjad samuti Suurbritannia eeskujul toodistsipliini tagamiseks vabrikutes peamiselt trahvimist, maarates nende suuruse oma aranagemise jargi. Industrialiseerimise edenedes hakkas taiustuma ka tooseadusandlus, mis esialgu oli koikides riikides reguleerinud pohiliselt alaealiste toojou kasutamist vabrikutoostuses ja neile koolihariduse andmist. 1890. aastateks oli Euroopa riikides seadusandlikult reguleeritud muu hulgas ka tooliste karistamine rahatrahviga. Saksamaa toostusseadustik noudis tooliste informeerimist trahvimise pohjustest ja trahvimaaradest ning trahvitabelite tooruumides ulespanemist. Trahviraha vois kasutada vaid tooliste heaks. Trahvisumma maksimaalseks maaraks kehtestati toolise pool paevapalka. Kui tegemist oli vaga tosise distsipliinirikkumisega, millega kaasnes kaastooliste ohtuseadmine, vois toolist karistada paevapalgasuuruse rahatrahviga. (36) Austria 1883. aasta toostusseadustik noudis samuti trahviliikide ja--maarade fikseerimist sisekorraeeskirjades, mis tuli vabriku tooruumides ules panna. (37) Inglismaa 1896. aasta palgaseadus noudis, et toolise ja tooandja vahel solmitud toolepingus fikseeritakse selgelt, millistel juhtumitel toolist trahvitakse ning kui suur on trahvimaar. Tooandja oli kohustatud trahvide kohta registrit pidama. (38) Vastavalt Belgia 1896. aasta vabrikuseadusele tuli tooreeglid, sealhulgas trahvitabel, vabriku tooruumides ules panna ja informeerida toolisi trahvimise pohjusest ning trahvi suurusest. Seadus kehtestas trahvi maksimaalseks suuruseks 1/5 paevapalka. (39)

Tooalastest oigusaktidest kinnipidamise ule jarelevalve pidamiseks loodi vabrikuinspektsiooni institutsioon esmalt Suurbritannias (1833. aastal) ja seejarel selle eeskujul ka teistes Euroopa riikides: Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias, Belgias ning mujal. 1880. aastate algul pidas riigivoim neis maades vajalikuks anda vabrikuinspektoritele oigus trahvida tooandjaid tooalaste oigusaktide rikku mise eest. Esimesena laks seda teed 1883. aastal Austria, 1887. aastal jargnesid Inglismaa ja Belgia ning 1891. aastal Saksamaa. (40)

Uhe viimase Euroopa riigina industrialiseerimise teele asunud Venemaal loodi vabrikuinspektsioon (41) alles 1882. aastal, kuid ettevotjate omavoli tooliste trahvimisel piirati seal varem kui mones toostuslikult enamarenenud riigis. Vabrikutooliste ja vabrikantide vastastikuseid suhteid reguleeriv 3. juuni 1886. aasta seadus (42) fikseeris muu hulgas juhtumid, mille puhul vois ettevotja toolisi rahatrahviga karistada, ning ka trahvide maksimaalsed maarad. Seadusest tulenevalt vois vajaliku distsipliini ja toorutmi tagamiseks vabrikutes ning tehastes trahvida toolisi kolmel pohjusel: lohakas too (ebakvaliteetse toodangu valmistamine, hooletusest masina voi tooriista lohkumine ja materjali rikkumine); tooluus (ule poole paeva ilma mojuva pohjuseta puudumine); korrarikkumine (toole hilinemine voi enne toopaeva loppu omavoliline toolt lahkumine, tooruumides larmamine, soimlemine, kaklemine, hasartmangude mangimine, joobnud olekus toole ilmumine, alkoholi kaasavotmine vabrikusse ning tookoha korrashoiu ja tule--ning tooohutusreeglite eiramine). Mistahes teistel pohjustel oli keelatud toolise palgast mahaarvamisi teha. See seadus tegi lopu ettevotjate omavolile trahvide maaramisel ja senisele praktikale veeretada osa oma rahalistest kohustustest tooliste olgadele. Edaspidi oli keelatud arvestada tooliste palgast maha summasid vabrikukooli ja --haigla ulalpidamise, tooruumide valgustamise ning tooks vajalike tooriistade kasutamise eest.

Lohakat tood hindas ja trahvi suuruse maaras ettevotja voi tema poolt maaratud isik. Tooluusi eest maaratav rahaline karistus seoti toolise paevapalga maaraga. Tooluusi eest vois toolist karistada maksimaalselt kolmekordse paevapalga suuruse trahviga ja lisakaristusena puudutud aja eest tootasu kinni pidada. Korrarikkumise eest oli ette nahtud trahv kuni 1 rubla.

Seadus noudis trahvide kohta tabeli koostamist koos trahvi suuruse aranaitamisega, trahvitabeli kooskolastamist vabrikuinspektsiooniga ja tabeli valjapanekut vabriku koikides osakondades. Trahvid tuli toolise palgaraamatusse sisse kanda ja trahvide kohta eraldi arvestust pidada. Trahv peeti toolise palgast kinni esimesel trahvimisele jargnenud palgapaeval. Trahvide kogusumma lohaka too, tooluusi ja korrarikkumise eest ei tohtinud uletada 1/3 toolisele palgapaeval valjamakstavast tootasust. Kui toolisele maaratud trahvide kogusumma oli kehtestatud reeglite rikkumise eest suurem, vois tooandja toolepingu uhepoolselt lopetada. Toolisel oli oigus vallandamine kohtus vaidlustada ja tema kasuks tehtud kohtuotsuse puhul nouda talle tekitatud kahju eest kompensatsiooni. Iseasi, kas toolisel oli kohtukuludeks raha, et seda oigust kasutada.

Ettevotjate motiveerimiseks seaduskuulekalt kaituma ja riigikassa taitmise tohustamiseks nagi seadus ette karistada seaduse nouetest uleastunud ettevotjaid olenevalt seaduse rikkumise iseloomust 25-300 rubla suuruse rahatrahviga. Seadus kehtis 1. oktoobrist 1886 esialgu vaid Peterburi, Moskva ja Vladimiri kubermangus, hiljem laiendati seaduse kehtivust ka teistele kubermangudele. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus hakkas seadus kehtima kaheksa aastat hiljem, 1. mail 1894, kui neis kubermangudes alustas tegevust vabrikuinspektsioon. (43)

Nii seadustati toostusettevotetes valjakujunenud praktika trahvide maaramise osas ja fikseeriti trahvide maksimaalmaarad, et parandada tooliste distsiplineeritust ning suurendada ettevotjate seaduskuulekust. Tooliste jaoks tahendas trahvide seaduslik reguleerimine seniste, ettevotjate kehtestatud trahvimaarade alanemist ja voimaluse suurenemist saada vajadusel trahvikapitalist toetust, sest seadus lubas tooliste palgast maha arvatud trahvidest moodustunud trahvikapitali kasutada kooskolastatult vabrikuinspektsiooniga toetuste andmiseks vaid toolistele.

Nii maksis Kreenholmi manufaktuur 1895. aasta jaanuaris toetust 20 toolisele ajutise toovoimetuse puhul ja matusekuludeks. Toetuse suuruseks matuste puhul oli 10-15 rubla, ajutise toovoimetuse puhul 4-5 rubla. (44) Ajavahemikul 1. augustist 1894 kuni 31. juulini 1895, seega aasta jooksul kogunenud trahvirahast--2391 rublast--, anti Kreenholmis toetusi 95% ulatuses kokku 2272 rubla suuruses summas. (45) A. M. Lutheri mehaanilises puidutoostuses anti 1897. aasta detsembris trahvikapitalist toetust 30 toolisele haigestumise puhul ja lahedaste matusekuludeks kogusummas 122 rubla. (46) 1898. aasta jaanuaris maksti F. Wiegandi masinatehases trahvikapitalist haigustoetust 5 toolisele kokku 26 rubla ja H. Hindreuse tikuvabrikus sunnitustoetust uhele naistoolisele 5 rubla ning E. Johansoni paberivabrikus haigustoetust uhele toolisele 6 rubla. (47)

Trahvikapitalist makstigi toetusi peamiselt lapse sunni, ajutise toovoimetuse, raske majandusliku olukorra ja pereliikme surma puhul. Ettevotjal ei olnud kohustust kasutada aastas kogutud trahviraha taies ulatuses toetuste maksmiseks. Seetottu oli ka trahvirahade laekumise ja toetuste eraldamise suhe aastate loikes erinev ning olenes sellest, kui palju taotlusi toetuse saamiseks esitati ja kui suure osa neist pidas vabrikuvalitsus vajalikuks rahuldada.

1901. aastast hakati Tsaari-Venemaal regulaarselt koostama vabrikuinspektorite tegevuse aastaaruandeid, mis sisaldavad ka andmeid toolistele makstud palga ja palgast maha arvatud trahvisummade kohta. Aruannetest selgub, et markuste ja noomituste tegemise korval rakendati trahvide susteemi peamiselt suuremates ettevotetes.

Tabel 1 andmed naitavad, et aastail 1900-1914 moodustasid trahvid tooliste aastapalgast 0,15-0,21%, v.a 1905. ja 1906. aastal, kui trahvid moodustasid tooliste aastapalgast vaga vaikese osa, vastavalt 0,07 ning 0,05%. 1905. aasta revolutsiooni paevil noudsid eesti toostustoolised trahvide kaotamist toole hilinemise ja toolt puudumise parast, kuid seda noudmist ettevotjad ei rahuldanud. (48) Olles aga hirmutatud tooliste massilistest valjaastumistest, millega kaasnes marodooritsemine, jatsid ettevotjad trahvid toolt puudutud streigipaevade eest arvestamata. Seetottu olid nii trahvimiste arv kui ka trahvisummad neil aastail eelnevate aastatega vorreldes markimisvaarselt vaiksemad. 1905. aastal maksis tooline trahvi keskmiselt 17 kopikat, jargmisel aastal aga veelgi vahem: 14 kopikat. See naitaja oli 1905. aastal 2,8 korda ja 1906. aastal 3,4 korda 1900. aasta omast vaiksem. Jargnevatel aastatel liikusid nii trahvide arv kui ka trahvisummad uuesti tousujoones. 1913. aastal ulatus rahatrahv keskmiselt 68 kopikani ja 1914. aastal 82 kopikani uhe toolise kohta aastas.

Aastail 1901-1914 oli lohakas too koige sagedamaks trahvimise pohjuseks (45-76% trahvimise juhtumitest). Teisel kohal olid trahvid tooluuside eest (8-32% trahvimise juhtumitest) ja koige vaiksem oli trahvide arv korrarikkumise eest (10-25% trahvimise juhtumitest). (49)

Trahvisummade osas oli pilt teistsugune. Koige suuremad trahvisummad kogunesid trahvidest tooluuside eest (24-60% trahvide kogusummast), sest nende hulka arvati ka streigipaevad (v.a 1905. ja 1906. aastal). 1910. aastast kasvanud streigiliikumine suurendas jarsult ka vallandamiste arvu. Teisalt oli karistus tooluusi eest seotud paevapalgamaaraga ja tootasu suurenedes kasvas ka trahvisumma. Teisel kohal olid trahvisummad lohaka too eest (20-57% trahvide kogusummast) ja koige vaiksemad korrarikkumise eest (8-24% trahvide kogusummast). (50)

Eestimaa kubermangu toostusettevottes rakendati trahvide susteemi 30-40 suuremas ettevottes (vagunitehas Dvigatel, F. Wiegandi masinatehas, Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik, Kreenholmi manufaktuur, Kardla kalevivabrik, Kunda tsemenditehas jt). Liivimaa kubermangu 5. jaoskonna vabrikuinspektori piirkonnas (Tartu-Voru maakond) rakendati trahvide susteemi 1911. aastal 10 ettevottes 38-st. (51) 1913. aastaks oli trahvitabeli vabrikuinspektoriga kooskolastanud 24 ettevotet, kuid trahve maarati vaid viies ettevottes, kus tootas kokku 369 toolist. Nende ettevotete toolised maksid trahvi 96 korral summas 51 rubla. Koige suurema summaga--17 rubla--taienes F. Faure masinatehase trahvikapital. Tartu telefonivabrikus maarati 33 trahvi, mille kogusumma oli 13 rubla. Zirki trukikoja toolised maksid trahvi 27 korral summas 9.50 rubla. L. Bandelieri mooblivabrikus trahviti toolisi 10 korral summas 6 rubla ja Rapina paberivabrikus 5 korral summas 5 rubla. (52) Trahvid moodustasid vaid vaga vaikese osa nende vabrikute toolistele 1913. aastal makstud palgast: 84 693 rubla. (53) 1914. aastal karistati samades ettevotetes toolisi (341 toolist) rahatrahviga 68 korral 30 rubla suuruses summas (halva too eest 7 korral kogusummas 3 rubla, tooluusi eest 42 korral kogusummas 18 rubla ja korrarikkumise eest 19 korral kogusummas 9 rubla). Nii olid eelmise aastaga vorreldes vaiksemad nii trahvide arv kui ka trahvisummad, mis moodustasid vaid murdosa neis viies ettevottes 1914. aastal makstud palga kogusummast: 85 075 rubla. (54)

Liivimaa kubermangu 4. jaoskonna vabrikuinspektori (Parnu-Viljandi maakond) piirkonnas oli 1913. aastal vabrikuinspektsiooni jarelevalve all 26 ettevotet 4087 toolisega. Trahvitabelid olid kull kinnitatud 26 ettevottes 4038 toolisega, kuid trahvimist rakendati vaid 14 ettevottes (Sindi kalevivabrik, Waldhofi tselluloosivabrik, Moisakula linaketrusvabrik, Ed. Pohli tikuvabrik, Viljandi linavabrik, U. Pohrti metalli--ja masinatehas jt), kus tootas kokku 3539 toolist. Nende ettevotete toolistele maarati trahv 3413 korral summas 2616 rubla: halva too eest 365 korral summas 185 rubla, tooluusi eest 1527 korral summas 798 rubla ja korrarikkumise eest 1521 korral summas 1633 rubla. Trahvisumma moodustas vaid 0,23% toolistele makstud palgast: 1 128 160 rubla. (55) Koige rohkem trahve 3051 korral summas 2531 rubla--maarati 2100 toolisega Waldhofi tselluloosivabrikus. Teiste ettevotete trahvisummad olid sumboolsed ja ulatusid 25 kopikast 11 rublani. (56) Ainult 733 toolisega Sindi kalevivabrikus, kus toolisi trahviti 226 korral ebakvaliteetse too ja korrarikkumise eest, oli tooliste palgast (149 993 rubla) maha arvatud trahvisumma natuke suurem, ulatudes 39 rublani. (57)

Eeltoodud andmetest nahtub, et toolised olid harjunud normidega, millele distsipliin toetus, nad puudsid oigeaegselt toole jouda, too ajal ainult oma tootulemustele puhenduda ja tule--ning tooohutuseeskirju taita. Kuigi trahvide susteem motiveeris neid paremini kaituma, jai suureks probleemiks halb too ehk praaktoodangu valmistamine. Ilmselt oleks seda probleemi aidanud trahvide asemel lahendada tooliste valjaoppe parandamine tookohal. Kutsealane valjaoppesusteem oli Tsaari-Venemaal alles lapsekingades. (58) Osa toostustoolisi ei harjunud distsipliiniga kunagi. Nad tootasid halvasti, laisklesid, puudusid pohjuseta ja lahkusid toolt ning tulid toole alkoholijoobes. (59)

Inglismaa praktika naitas, et trahve hiljaksjaamise voi halva too eest maarati ikka ja jalle uhtedele ning samadele toolistele ja et distsipliini tagamisel andsid trahvimisest paremaid tulemusi tooalane valjaope ning paremad tootingimused. Seetottu loobuti Inglismaal parast esimest maailmasoda tooliste trahvimisest. (60) Ka Eesti toostusettevotetes kujunes valja teatud kontingent toolisi, keda tuli trahvimisega vaos hoida, samal ajal kui enamik jargis kehtestatud reegleid. Kuidas muidu oleksid toolised saanud hoiukassas arvet omada voi jarelmaksuga elamut soetada, nagu seda tehti Kardlas, Sindis ja Kreenholmis? Eestis keelati tooliste karistamine rahatrahviga ettevotjate poolt Riigikogus 25. novembril 1921 vastuvoetud "Toostuslise too seaduses ettenahtud rahatrahvide arakaotamise seadusega". (61)

Vabrikuinspektsiooni jarelevalve toostusettevotete ule ei tahendanud, et ettevotjad taitsid koiki tooalaseid, sealhulgas trahvimise ja trahviraha kasutamise eeskirju. Koige enam esines trahvisumma ebaoiget arvestamist voi trahvi maaramist rikkumise eest, mida polnud trahvitabelis naidatud. Nii esitasid Eestimaa kubermangu vabrikutoolised 1901. aastal vabrikuinspektsioonile 34 kaebust ebaoigesti maaratud trahvi kohta. (62) Kaebuste kontrollimisel tuvastas vabrikuinspektor vaid 6 trahvidega seotud seadusrikkumist. (63) 1902. aastal avastasid vabrikuinspektorid Eestimaa kubermangu ettevotetes 4 trahvidega seotud seadusrikkumist. (64) 1907. aastal tegi vabrikuinspektor 7 ettevotjale markuse trahvidega seotud tooseadusandluse rikkumise eest. (65) 1911. aastal aga avastasid vabrikuinspektorid kontrollimise kaigus trahvimisega seotud seadusrikkumisi 20 ettevottes ja need paadisid ettevotjale markuse tegemisega. (66) 1913. aastal laekus vabrikuinspektsioonile 22 kaebust seoses tooliste palga karpimisega trahvide naol. Kontrollimisel leidsid kaebused kinnitust 4 ettevottes ja vabrikuinspektor karistas neid ettevotjaid markusega. (67) 1914. aastal laekus vabrikuinspektsioonile toolistelt 93 kaebust, mille pohjuseks olid valesti arvestatud trahvid. Vabrikuinspektor tuvastas siiski vaid 2 seadusrikkumist ja tegi patustanud ettevotjatele markuse. (68) Parnu-Viljandi vabrikuinspektori piirkonnas avastas vabrikuinspektor 1904. aastal tooliste kaebusi kontrollides 137 tooandjapoolset seadusrikkumist, nende hulgas oli 4 juhul tegemist kas valesti arvestatud trahvisummaga voi trahvikapitali ebaoige kasutamisega. (69) Seadusrikkumiste arv oli vaga suur, kui silmas pidada asjaolu, et selles vabrikujaoskonnas oli vabrikuinspektsiooni jarelevalve all vaid 24 ettevotet. 1910. aastal laekus toolistelt 48 kaebust, sealhulgas 7 kaebust valesti arvestatud trahvide kohta. (70)

Kuigi 1886. aasta seadus nagi tooseadusandluse rikkumise eest ettevotjatele ette rahatrahvi, piirdusid vabrikuinspektorid haldusmenetluse algatamise asemel markuse tegemisega ettevotte administratsioonile, noudes puuduste korvaldamist. Vaatamata sellele et ettevotjate trahvimine oli harv nahtus, nagid nad selles enda vastu suunatud ulekohut ja reeglina vaidlustasid Eesti--voi Liivimaa kubermangu vabriku--ning maeasjade komisjoni trahviotsuse Peterburi vabriku--ja maeasjade peakomisjonis. Nii naiteks arutati 1908. aastal peakomisjoni istungil Waldhofi tselluloositehase direktori apellatsioonikaebust, milles ta leidis, et talle maarati ebaoiglaselt trahvi ebakorrektse asjaajamise ja 1886. aasta seaduse trahve kasitlevate satete rikkumise eest. Peakomisjon otsustas jatta Liivimaa kubermangu vabriku--ja maeasjade komisjoni otsuse trahvimise kohta jousse, kuid vahendas trahvisummat 50 rubla vorra: 200 rublalt 150 rublani. (71) Aastail 1899-1914 vaadati Peterburi vabriku--ja maeasjade peakomisjoni istungitel labi kaheksa Eestining Liivimaa vabrikantide esitatud apellatsioonkaebust neile maaratud trahvide osas tooseadusandluse rikkumise eest. Viiel juhul jaeti kubermangu vabriku--ja maeasjade komisjoni otsus jousse, kolmel juhul vahendati trahvisummat. (72)

19. sajandi algul, kui distsipliini alles juurutati trahvide abil, valjendasid toolised reeglite ja trahvide ule pahameelt masinate lohkumisega, tekitades toosturile varalist kahju. Seetottu tuli distsipliini kehtestamiseks leida trahvimise korval teisi meetmeid, mis oleksid toolistele meeleparasemad. Nii voeti neljas Belfasti linavabrikus (kokku oli neid 31) kasutusele preemiasusteem, mis nagi ette 3-10% lisatasu maksmist toolistele, kes uletasid kehtestatud tootmisnormi. Juhul kui tooline aga eksis kehtestatud reeglite vastu, naiteks hilines toole, korvaldati ta paevaks toolt ja maarati trahv, mille suuruseks oli 2% nadalapalgast. Uhtlasi kaotas ta voimaluse oma valjateenitud nadalapalgale lisatasu saada. (73) Nii seati toolise tootasu soltuvusse mitte ainult tema toodetud toodangu hulgast, vaid ka kaitumisest.

Eriti innustavalt mojus preemiasusteemi rakendamine tukitood tegevatele ambitsioonikatele toolistele, sest erinevalt ajatoolistest oli neil suurem voimalus norme uletada ja oma palka suurendada. Kokkuhoitud raha paigutati hoiukassasse intressi teenima, et jarelmaksuga maja osta voi monel muul viisil oma elujarge parandada. 1845. aastal olid Inglismaal hoiukassas tooliste deposiitarvetel summad, mis jaid vahemikku 6 pennist 5 sillingini. Juhul kui tooline kuue kuu jooksul oma kontolt raha valja ei votnud, maksis vabrik talle intressi 5% aastas. (74)

Eesti vabrikutes oli preemiasusteemi kasutamine distsipliini juurutamiseks erand. Nii stimuleeriti Narva kalevivabrikus toolisi kvaliteetset toodangut andma, maarates preemia neile toolistele, kes praaki ei tootnud. (75) Palgale lisa teenimiseks pakuti vabrikutes ja tehastes pikale toopaevale vaatamata uletunnitood, mida tasustati tavalisest korgemate tariifidega. (76) Need toolised, kes olid suuremast palgast huvitatud, votsid kehtestatud reeglid kiiremini omaks, sest nad moistsid, et korrale allumine ja tootulemustele keskendumine viib palga suurenemisele, mille tulemusena on voimalik elukvaliteeti parandada.

Kreenholmi manufaktuur kutsus toolisi ules saastma ja oma saaste vabriku juurde 1860. aastal avatud hoiukassasse paigutama. 1868. aasta 1. detsembri seisuga oli hoiukassas tooliste ja ametnike arvetel kokku 14 580 rubla. Huvi suurendamiseks hoiustamise vastu maksis vabrik hoiustele intressi 5% aastas. (77) 1. detsembriks 1869 olid hoiused kasvanud 3817 rubla vorra: 18 397 rublani. (78) Kahe jargmise aasta jooksul kasvasid hoiused 26 983 rublani. (79) Kuna toolised kippusid sageli oma raha valja votma, muutis vabrik intressimaara. 6-kuulise hoiustamisperioodi eest maksti intressi 6% aastas. Neile, kes hoiustasid raha hoiukassas vahem kui 6 kuud, maksis vabrik intressi endiselt 5% aastas. 1875. aasta 1. jaanuari seisuga oli hoiukassal 681 klienti ja hoiuarvete kogusumma oli 62 955 rubla. 1875. aasta jooksul tehti 230 sissemakset 61 040 rubla vaartuses ja raha voeti arvetelt valja 359 korral kokku 35 341 rubla. (80) Ulekaalus olid hoiused, mis jaid 15-100 rubla vahele. (81) Jargnevatel aastatel kasvasid hoiused joudsalt ja mitmekordistusid. 1882. aasta 1. detsembri seisuga oli hoiukassas hoiuseid 244 748 rubla vaartuses. Hoiusele lisandus vabriku makstav 6% intress aastas. (82) Kreenholmi tooliste arvuga vorreldes oli hoiustajate arv siiski vaike, eelkoige seetottu, et tekstiilitooliste palk oli madal ja suurem osa toolistest pidi pingutama, et ots otsaga valja tulla. Samuti noudis oma osa tootasust tooliste hulgas kullalt laialt levinud joomine.

Kuna toolised kasutasid meeleldi lisateenimisvoimalusi, muutus ka laialt levinud arvamus, et toolised on huvitatud ainult fikseeritud minimaalsest sissetulekust ja et tootasu ule selle miinimumi voib tooluusideni viia. See pani aluse vaatele, et toolised suhtuvad tootasusse paindlikult. (83)

VABRIKUTOOLISTE DISTSIPLIINI KASVATAMINE VALJASPOOL TOOD

19. sajandi keskel rajati toostusettevotted enamasti maakohtadesse ja jogede aarde, kus oli voimalik odavat vee-energiat kasutada. Kuna infrastruktuur oli valja arenemata, tuli koos tootmishoonetega suurematel, sadu toolisi koondavatel ettevotetel ehitada tooliselamud, kool, haigla, poed, saun, pesukook, kirik, turuplats jt olmeobjektid ja kindlustada vabrikukompleksi holmaval suurel territooriumil avalik kord ning turvalisus. Tooliste rahuliku, viisaka ja kombeka kaitumise ning puhtuse hoidmise tagamiseks kehtestati vabrikutele kuuluvates elamutes--barakkides ja kortermajades, kus elas koos sadu inimesi--uhiselureeglid, mis olid koigile sealsetele elanikele kohustuslikud. Elu eri vabrikuasulates oli vordlemisi uhesugune ja seetottu olid ka elamutes kehtestatud uhiselureeglid usna sarnased. Vastavalt reeglitele oli ilma vabriku administratsiooni loata keelatud vooraid oobima votta, haigeid ilma arsti loata korteris hoida, musta vett ja solki oue voi tanavale kallata, selleks mitte ette nahtud kohta tuhka visata, toas pesu kuivatada, larmata, naabritega tulitseda, alkoholi kuritarvitada, lahtise tulega hooletult umber kaia, korterit vahetada voi ilma administratsiooni loata kaasuurilist votta. Korter tuli korras ja puhas hoida, seda sageli tuulutada ning uur tahtajaks tasuda. (84) Reeglite rikkumise puhul maarati karistuseks rahatrahvid, et mojutada toolisi uue industriaaluhiskonna kaitumis--ja moraalinorme omaks votma. Trahvid vabrikuelamutes kehtestatud reeglite rikkumise eest olid usna kopsakad. Nii tuli koristamata korteri eest maksta trahvi 20 kopikat; korteris pesupesemise ja--kuivatamise eest vastavalt 30 ning 40 kopikat (85); selleks mitte ette nahtud kohta solgi ja pesuvee kallamise eest 20 kopikat; vooraste ilma loata oobima voi kaasuuriliseks votmise eest kuni 75 kopikat; haige hoidmise eest korteris arsti loata 1 rubla; korteri vahetamise eest ilma vastava loata 75 kopikat. Naabri asjade varguse ja tahtajaks uuri tasumata jatmise eest tosteti korterist valja. (86)

Ka teistes maades kontrollis ettevotte administratsioon tooliste kaitumist vabrikuelamutes ja trahvis neid kehtestatud reeglitest uleastumise korral. Nii maarati Saksamaal toostusettevotetele kuuluvates elamutes trahv neile, kes rikkusid oorahu, ei hoidnud korterit puhtana ja korras voi ei suutnud oma lapsi vaos hoida. (87)

Toodistsipliini kehtestamine mojutas kahtlemata ka alaealiste tooliste kooliskaimise harjumuse kujunemist, kuid ka siin ei saadud ilma survemehhanismita labi. Industrialiseerimise algstaadiumis kasutati eriti tekstiilitoostuses koikides riikides ohtralt odavat lapstoojoudu, mida voimaldas masinate kasutuselevott. Suurel osal tootavatest lastest puudus elementaarne lugemis--ja kirjutamisoskus, mistottu avasid suuremad vabrikud oma initsiatiivil alaealistele toolistele elementaarhariduse andmiseks kooli, mis oli tahtis samm, sest erinevalt Preisi--ning Inglismaast puudus Tsaari-Venemaal uldine koolikohustus. Nii said opilased Sindi kalevivabriku koolis tasuta haridust. Kooli ulalpidamiskulud kaeti vabriku kassast. (88) Kreenholmis kohustati alaealisi toolisi, kes ei osanud lugeda ja kirjutada, vabrikukoolis kaima, kuid opetuse eest tuli neil maksta 20 senti kuus, mis peeti nende palgast kinni, et 1862. aastal avatud kooli ulalpidamisega seotud kulud "mitte uksipainis vabriku peale ei langeks". (89) 1868. aastal oppis Kreenholmi vabrikukoolis 456 alla 16aastast opilast ja 30 taiskasvanut. (90) Jargmisel aastal suurenes opilaste arv 200 vorra 686 opilaseni. Nende hulgas oli 16 taiskasvanut. (91) Suur osa opilastest ei lopetanud klassikursust, sest kahekordne koormus--too korvalt oppimine--kais enamasti ule jou ja kannatajaks pooleks jai kool. Et lapsed ilma hariduseta ei jaaks, keelati 1. juuni 1882. aasta seadusega (92) (joustus 1. mail 1884) Tsaari-Venemaal vabrikutesse toole votta alla 12-aastasi lapsi, piirati 12-14-aastaste laste tooaega senise 12-13 tunni asemel 8 tunniga paevas ja kohustati ettevotjaid lubama neid kooli oppetoole kuni kolmeks tunniks paevas (18 tundi nadalas), juhul kui neil puudus tunnistus vahemalt 1-klassilise rahvakooli lopetamise kohta. 12. juuni 1884. aasta vabrikuseadusega (93) aga muudeti rahvakooli loputunnistuse puudumise korral 1214-aastaste vabrikutooliste kooliskaimine kohustuslikuks ja kohustati ettevotjaid vabrikukoole avama voi lahedal asuva valla(semstvo)kooliga lepingut solmima. Kooli olemasolu ei tahendanud, et koik alaealised lapsed asusid innukalt oppima. Too korvalt oli raske koolis kaia ja seetottu ei sundinud ka vanemad lapsi tagant. Et alaealised toolised siiski taidaksid koolikohustust, karistati oppetoost korvalehoidjaid sellega, et nad korvaldati toolt seniks, kuni nad toid opetajalt toendi, et kulastavad regulaarselt koolitunde. (94)

Distsipliini, eelkoige kaitumis--ja moraalireeglite juurutamisel oli oma osa ka kirikul. Vaimulikkond manitses jumalateenistusel toolisi sonakuulelikud, leplikud ja kannatlikud olema ning taitma teisi kristliku moraali noudeid. (95) Kirikud kuulusid reeglina koikide vabrikuasulate kompleksi. Kreenholmi vabrik ehitas oma tooliste jaoks koguni kaks kirikut, uks luteri usu ja teine oigeusu tooliste jaoks.

KOKKUVOTE

Vabrikudistsipliin on sama vana kui vabrikutoostus ise. Toostusliku revolutsiooni kaigus asendati kasitsitoo masintootmisega, mida iseloomustas koordineeritus ja regulaarsus. Esimese polvkonna toolised olid pohiliselt maalt parit. Nad polnud harjunud regulaarselt tool kaima ega ka iga paev teatud aja intensiivselt tootama. Nad otsustasid ise oma tooaja ja vajalike toode ule, mis soltusid suuresti loodusest. Oma harjumuste ja erineva ajakasituse tottu oli algajatel vabrikutoolistel esialgu raske kohaneda nende tegevust reglementeeriva range vabrikueluga, mis erines oluliselt tootegemisest maal voi kasitooliste puhul oma kasitookojas. Vabrikutoostusega kaasnes uus elu--ja toorutm, mis noudis loobumist endisest ajakasitusest, harjumustest ning kommetest.

Vabrikutoo noudis masinate kaigu ajal uheaegset ja koordineeritud tegevust, tapsust, ohutusreeglite taitmist, hoolsust, regulaarset toolkaimist ning toole puhendumist, samuti too ajal korvalistest tegevustest loobumist. Seega oli distsipliini kehtestamise vajadus tingitud vabrikus kasutatavatest masinatest ja tehnoloogiatest ning vajadusest tagada tootmisprotsessi voimalikkus.

Toostusliku revolutsiooni sunnimaal olid ettevotjad pioneerirollis ja katsetasid distsipliini kehtestamiseks mitmeid abinousid: vallandamisega ahvardamist, vallandamist, noomimist ning markuse tegemist, kuid koige levinumaks ja efektiivsemaks abinouks distsipliini kehtestamisel ettevottes kujunes tooliste trahvimine. Suurbritannia eeskujul kasutati teistes industrialiseerimise teele asunud riikides peamise abinouna trahvimist, sundimaks toolisi alluma vabrikantide kehtestatud reeglitele. Vabrikudistsipliini, mis tekkis Suurbritannia tekstiilitoosturite eraalgatusena ja muutus kiiresti riigipiiri--ning rahvusuleseks, voib pidada transnatsionaalseks ilminguks.

Rahatrahv kui majandusliku surve vahend puudutas toolisi koige valusamalt ja osutus seetottu uue, moodsa ajastu kaitumis--ning moraalinormide juurutamisel koige efektiivsemaks vahendiks. Olenesid ju valmistatud toodangu kvaliteedist ja hulgast ning kaitumisest soltuvusse seatud tootasust tooliste voimalused elukvaliteeti parandada ja industriaaluhiskonna pakutavatest huvedest osa saada.

Tooliste trahvimine hilinemise, lohaka too, too ajal vestlemise, karatsemise jm pohjusel jai aastakumneteks taielikult ettevotjate parusmaaks. Alles 19. sajandi teisel poolel, kui tooliste pahameel tootingimuste, sealhulgas trahvide vastu suurenes, oli riigivoim sunnitud asuma ettevotjate omavoli piirama ja valja tootama seadused, mis reguleerisid ettevotjate ning tooliste vahelisi suhteid, sealhulgas karistamist rahatrahviga. Tsaari-Venemaal jouti sellise seaduseni 1886. aastal, ennetades nii mondagi varem industrialiseerimist alustanud Euroopa riiki. Seadus jattis trahvide maaramise oiguse endiselt ettevotjatele, kuid fikseeris juhtumid, mille puhul vois toolistele trahve maarata, ja trahvide maksimaalsed piirmaarad. Ettevotjate seaduskuulekuse kasvatamiseks nagi seadus ette voimaluse maarata ettevotjatele seadusrikkumise eest kuni 300-rublane trahv. Seaduse joustumisega alanesid trahvisummad, mida vois toolisele maarata ja palgast maha arvata. Selleks ajaks oli distsipliin vabrikutoostuses muutunud taiesti loomulikuks tookorralduse printsiibiks. Enamik toolistest puudis reegleid jargida ja valtida palga vahenemist trahvide tottu, sest nad olid endale teadvustanud, et kehtestatud korrale allumine ning tootulemusele keskendumine viib tootasu suurenemisele. Kuid alati oli teatud hulk toolisi, kes ei allunud distsipliinile, ja see on nii ka tanapaeval. Toodistsipliin mojutas kahtlemata ka alaealiste tooliste kooliskaimise harjumuse kujunemist, samuti uhiselunormidega kohanemist ja omaksvotmist ning meestoolistel tulevikus armee range distsipliiniga harjumist.

Distsipliini kehtestades kujundas vabrik uue ajakasituse, kasvatas tapsust ja oiguskuulekust ning standardiseeris uue industriaaluhiskonna kaitumisnormid, mis olid vajalikud masintootmise voidulepaasuks ja turumajanduse arenguks.

doi: 10.3176/hist.2015.1.01

(1) Thompson, E. P. Time, work-discipline, and industrial capitalism.--Past and Present, 1967, 38, 60.

(2) Pardi, H. Eestlaste maailmapilt XX sajandil: talupoegliku ajakasitluse murenemine. --Akadeemia, 2001, 1, 6-7.

(3) Hopkins, E. A Social History of the English Working Classes, 1815-1945. Edward Arnold (Publishers) Ltd, London, 1984, 12.

(4) Fraser, D. The Evolution of the British Welfare State: A History of Social Policy since the Industrial Revolution. 3rd ed. Palgrave Macmillan, Houndmills, 2003, 6.

(5) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 1956, 17-18.

(6) Clark, G. Factory discipline.--The Journal of Economic History, 1994, 54, 1, 129.

(7) Pollard, S. Factory discipline in the Industrial Revolution.--The Economic History Review, New Series, 1963, 16, 2, 254.

(8) Vt Clark, G. Factory discipline, 130, 131.

(9) Pollard, S. Factory discipline in the Industrial Revolution, 259.

(10) Hopkins, E. A Social History of the English Working Classes, 12-13.

(11) Clark, G. Factory discipline, 133.

(12) Pollard, S. Factory discipline in the Industrial Revolution, 261.

(13) Clark, G. Factory discipline, 132.

(14) Hopkins, E. A Social History of the English Working Classes, 12.

(15) Pollard, S. Factory discipline in the Industrial Revolution, 261.

(16) Clark, G. Factory discipline, 132.

(17) Anderson, A. M. Truck legislation in England and on the Continent.--Journal of the Society of Comparative Legislation, 1899, 1, 3, 397; Hilton, G. W. The Truck Act of 1831.--The Economic History Review, 1958, 10, 3, 475.

(18) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. 1835, t. X, 8157.

(19) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII] 1882-1914., 2009, 18.

(20) Punane Kunda. 1870. Toim O. Karma. Eesti Raamat, Tallinn, 1968, 12; Andresen, A. jt. Eesti ajalugu, V. Parisorjuse kaotamisest Vabadussojani. Toim K. Ligi, S. Runnel. Ilmamaa, Tartu, 2010, 165.

(21) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 1879, 60.

(22) Vt Eesti Ajalooarhiiv (EAA), f 29, n 2, s 562, 1 128-131.

(23) EAA, f 29, n 2, s 562, 1 127.

(24) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. T. II: 1861-1884. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII] I: 1861-1874. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 1950, 390, 391.

(25) EAA, f 29, n 2, s 562, 1 56.

(26) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 392.

(27) Samas, 393.

(28) EAA, f 29, n 2, s 562, 1 130p.

(29) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 388.

(30) EAA, f 29, n 2, s 562, 1 56.

(31) Zelnik, R. E. Law and Disorder on the Narova River. The Kreenholm Strike of 1872. University of California Press, 1995, 78.

(32) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 389.

(33) Samas, 390.

(34) Samas.

(35) Punane Kunda, 13.

(36) Samas, 402.

(37) Anderson, A. M. Truck legislation in England and on the Continent, 403.

(38) Samas, 397; Memoranda for use of occupiers: note as to the Truck Acts. The National Archives of the United Kingdom (NAUK), Lab 15/12, 166.

(39) Anderson, A. M. Truck legislation in England and on the Continent, 402.

(40) Samas, 396.

(41) Eestimaa ja Liivimaa kubermangus loodi vabrikuinspektsioon alles 1894. aastal.

(42) nC3. 1886, t. VI, 3769.

(43) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]C3. 1894, T. XIV, 10420.

(44) EAA, f 206, n 1, s 188, 1 94-95.

(45) Samas, 1 157.

(46) Samas, s 293, 1 2, 2p.

(47) Samas, 1 3, 4, 7.

(48) Pihlamagi, M. Estonian industriaal workers' demands in the 1905 revolution.--Acta Historica Tallinnensia, 2008, 12, 6.

(49) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII] (CO) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1902, 66-67; samas, 1901. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1903, 156-157; samas, 1902. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1904, 154-155; samas, 1903. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1906, 162-163; samas, 1904. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1907, 166-167; samas, 1905. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1908, 86; samas, 1906. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1908, 86; samas, 1907. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1909, 90; samas, 1908. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1910, 146-147; samas, 1909. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1910, 146-147; samas, 1910. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1911, 284; samas, 1911. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1912, 226-227; samas, 1912. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1913, 228; samas, 1913. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 1914, 234; samas, 1914. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 1915, 206.

(50) Arvestusalus vt viide 44.

(51) EAA, f 560, n 1, s 31, 1 206, 211.

(52) EAA, f 558, n 1, s 22, 1 60-61.

(53) Samas, 1 56, 58.

(54) EAA, f 560, n 1, s 127, 1 33.

(55) EAA, f 558, n 1, s 22, 1 38.

(56) Samas, 1 43-45.

(57) Samas; Must, A. Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline vabrik. 1833-1983. Eesti Raamat, Tallinn, 1985, 58.

(58) Vt Sirk, V. Kutseharidus Eestis 19. sajandi algusest 1917. aastani. Valgus, Tallinn, 1983.

(59) O'Neill, J. The disciplinary society: from Weber to Foucault.--The British Journal of Sociology, 1986, 37, 1, 49; Roberts, J. S. Drink and industrial discipline in nineteenth-century Germany. Rmt: The Industrial Evolution and Work in Nineteenth Century Europe. Toim L. R. Berlanstein. Taylor and Francis e-Library, 2005, 110.

(60) Annual Report of the Chief Inspector of the Factories and Workshops for the year 1932. Vt NAUK, Lab 15/19, 67.

(61) Riigi Teataja (RT), 1921, nr 112, art 235.

(62) CO 1901, 58-59.

(63) Samas, 94-95.

(64) CO 1902, 92-93.

(65) CO 1910, 212-213.

(66) CO 1911, 194-195.

(67) CO 1913, 200-201, 216-217.

(68) CO 1914, 176, 177, 188, 189.

(69) Latvijas Valsts Vestures Arhlvs, f 104, n 1, s 24, 1 70-72.

(70) Samas, s 29, 1 19-20.

(71) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII] 1899 no 1914 r. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 1915, 323-326.

(72) Samas, 1-756.

(73) Clark, G. Factory discipline, 132.

(74) Annual Report of the Chief Inspector of the Factories, 61.

(75) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 390.

(76) Vt Pihlamagi, M. Toostustooliste too--ja puhkeaeg ja selle seadusandlik reguleerimine Eestis 1870-1940.--Acta Historica Tallinnensia, 2004, 8, 48-49.

(77) EAA, f 29, n 2, s 4740, 1 13p.

(78) EAA, f 41, n 1, s 52, 1 69.

(79) EAA, f 29, n 2, s 4740, 1 148.

(80) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 1876, 25.

(81) Samas, 26.

(82) EAA, f 29, n 2, s 4993, 1 71.

(83) Pollard, S. Factory discipline in the Industrial Revolution, 265.

(84) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. 2 [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII] 1895 r. Parnu, [1895] [section] 86-92; EAA, f 29, n 2, s 562, 1 128-131; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 1916, [section] 44, 45, 49; EAA, f 209, n 1, s 84, 1 68-69; f 208, n 1, s 55, 1 115-118.

(85) Pesu tuli pesta vabriku pesukoogis ja kuivatada kas oues voi pooningul.

(86) EAA, f 206, n 1, s 188, 1 14-5; f 208, n 1, s 55, 1 115, 120; Sunduslised seadused tehase korterites elutsevatele elanikkudele.--Rmt: [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII] = Palga aru-raamat: [Vene-Balti Laevaehituse ja Mehanika Aktsia Seltsi Tallinna Laeva tehase toolistele]: Eestimaa kubermangu wabrikuasjade ja maetoostuse kommisjoni poolt 9 webr. 1904 a. ja 29. okt. 1913 a. kinnitatud. PeBeat, 1916, 159, 165.

(87) Berger, S. Social Democracy and Working Class in the Nineteenth and Twentieth Century Germany. (Themes in Modern German History Series.) Longman, Harlow, 2000, 61.

(88) Must, A. Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline vabrik, 35.

(89) EAA, f 29, n 2, s 562, 1 129, 131.

(90) Samas, s 4740, 1 13p.

(91) Samas, 1 89p.

(92) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. 1882, t. II, 931.

(93) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. 1884. t. IV, 2316.

(94) Seestpidise heakorra saadused Krenholmi vabrikus.--Rmt: [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. Palga aru-raamat valja antud Kreenholmi vabriku kontorist. Kinnitatud Eestimaa kubermangu vabriku asjade komisjonist. Narva, 1898, [section] 8; EAA, f 206, n 1, s 190, 1 125.

(95) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII] 1885 r., 13.

Maie PIHLAMAGI

Tallinna Ulikooli Ajaloo Instituut, Ruutli 6, 10130 Tallinn, Eesti; maie.pihlamagi@tlu.ee

Tabel 1. Eestimaa kubermangu vabrikutoolistelt kogutud
trahvid aastail 1900-1914 *

Aasta     Tooliste arv      Trahvide arv   Palk, 1000 rbl
        ettevotetes, kus
        arvestati trahve,
              1000

1900          13,7               --             3182
1901          13,3             24 413           3611
1902          13,6             18 253           3621
1903          13,4             25 540           3468
1904          13,3             23 344           3377
1905          14,0             12 701           3551
1906          13,0             10 315           3466
1907          17,3             21 919           4625
1908          17,8             37 029           5301
1909          17,3             33 238           5259
1910          19,3             38 111           5567
1911          21,8             48 429           6328
1912          22,5             50 875           6868
1913          24,6             52 226           8149
1914          24,1             53 157           9344

Aasta   Trahvid, rbl   Trahvide suhe   Trahv 1 toolise
                         palka, %       kohta aastas,
                                             rbl

1900        6 460          0,20             0.47
1901        6 324          0,18             0.48
1902        6 033          0,17             0.45
1903        5 312          0,15             0.40
1904        5 207          0,15             0.39
1905        2 313          0,07             0.17
1906        1 798          0,05             0.14
1907        4 826          0,10             0.28
1908        8 485          0,16             0.48
1909        7 855          0,15             0.45
1910        8 474          0,15             0.44
1911       11 363          0,18             0.52
1912       13 749          0,20             0.61
1913       16 688          0,21             0.68
1914       19 546          0,21             0.82

* [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII] (CO)
[TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII] 1900
[TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].
[TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]., 1902, 74-75;
samas, 1901. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].,
1903, 162-163; samas, 1902. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII],
1904, 160-161; samas, 1903. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].,
1906, 168-169; samas, 1904. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].,
1907, 172-173; samas, 1905. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].,
1908, 92-93; samas, 1906. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].,
1908, 92-93; samas, 1907. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].,
1909, 96-97; samas, 1908. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].,
134-135; samas, 1909. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].,
1910, 142-143; samas, 1910. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].,
1911, 280-281; samas, 1911. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].,
1912, 232-233; samas, 1912. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].,
1913, 234-235; samas, 1913. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII],
1914, 240-241; samas, 1914. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII],
1915, 212-213.