Development of industry in the Estonian SSR under the seven year plan (1959-1965) in the context of the National Economic Council reform/ Eesti NSV toostuse areng seitseaastakul (1959-1965) rahvamajanduse noukogu reformi taustal.

Pihlamagi, Maie

The seven year plan was formulated and implemented in the period when an industrial management reform in the USSR was underway. The reform, which became known as the National Economic Council (NEC) reform, was aimed to decentralize the management of industry, including the construction industry. This reform was driven by the need for changes in the industrial sector in order to accelerate economic growth. Nevertheless, the freedom of the new administrative body, the National Economic Council, to make its own decisions on industrial matters was limited by the centrally established rules. General industrial development trends and production volumes were prescribed by the directives from Moscow. The task of the republican NECs was to increase the managerial efficiency by quickly solving the local economic problems and taking all measures to exploit local resources for the fulfilment of the plan targets.

Expectations for the seven year plan were high. The plan was expected to guide the country to greater social and economic progress. The high-spirited seven year plan was based on the desire of the political leaders to make the USSR the greatest industrial power rather than on the real economic situation and opportunities for industrial development.

The industrial output of the Estonian SSR was to increase 1.8-fold on the base of productivity growth. Higher productivity was to be achieved by the implementation of new technology and techniques and rapid development of automation. The Estonian SSR like Latvia and Lithuania had also to make huge contributions to the fishing industry of the USSR, as well as to the chemical industry of the USSR, in order to eliminate the backwardness in these areas. In addition, the Estonian SSR had the task to supply electrical energy for the northwestern region of the Soviet Union. According to the seven year plan, the Estonian SSR had to focus on the development of oil shale-based power engineering, building materials, engineering, fishing and fish processing industries.

During the seven year plan period the industry faced many problems inherited from the era of five year plans. The industrial and construction management reform could not resolve these problems. As the economic system remained unchanged and the new management system continued to prefer administrative methods to economic methods, all the problems inherent in a command economy persisted. One of the most important problems was related to planning. The excessively large number of plans made their coordination and management difficult, especially because the plans were frequently changed. The fact that some plan parameters were changed while other, related parameters remained unaltered caused a lot of confusion. Industrial enterprises themselves had little influence on the drafting of their development plans. The system of plan indicators was too detailed; moreover, numerous indicators were fixed by a higher authority. So the industrial enterprise was still in the role of an executor.

During the seven year plan like during the previous periods the total gross output volume in monetary terms was the most important indicator of success. As some enterprises met and exceeded the plan targets while others failed to meet them, the total gross output volume was attained thanks to the surplus, which covered the lacking part. The fulfilment of the plans in roubles was possible because the rate of inflation was not taken into account. The gross output volume indicator, however, did not motivate enterprises to diversify production, because it would have prevented the fulfilment of the quantitative indicators of the whole production plan. Each year the assortment plan of products was frequently not fulfilled in the case of one or another type of products and the quality of products was poor. This caused problems in consumer goods supply.

One of the most pressing problems was the supply of raw materials, industrial equipment and apparatus because the existing supplies system was not able to provide enterprises the necessary amount of raw materials, equipment and spare parts in time. Production results were also adversely affected by the fact that new production capacities were not put into operation in time and stoppages, absenteeism and high staff turnover caused big-time losses.

According to official statistics, the Estonian SSR fulfilled the major industrial goals. Looking at the results of the seven year plan it must be admitted that these were impressive, despite problems. However, one has to keep in mind that statistical indicators had been exaggerated by Soviet statistics from the very beginning. Instead of the planned 1.8-fold increase the industrial production in Estonia more than doubled during the seven year plan period. With regard to the labour shortage and the need to develop and implement new technologies and techniques, great attention was paid to raising the level of education and to training professionals for industry.

Heavy industries (machine-building, power engineering, building materials and chemicals) developed at a rapid pace and made the most important contribution to the fulfilment of the seven year plan. The newly established Estonian apparatus and electronics industries as well as the machine-building industry developed on the basis of innovative production and technological advances and were able to create and effectively produce knowledge-intensive products. By contrast, in the consumer goods industry the growth was slow and the output of a number of important items did not meet the plan targets, which influenced badly the life quality of people.

Artiklis on kasitletud viisaastaku planeerimisvormi asendamist seitseaastakuga, tootmise kasvutegureid ja tootmise efektiivsuse tostmise abinousid ning nende ellurakendamist. Samuti on vaadeldud probleeme, millega Eesti NSV toostus silmitsi seisis, ja meetodeid, millega puuti probleeme lahendada. Samuti seda, kuidas mojutas uus toostuse juhtimissusteem Eesti NSV toostuse arengusuundi ja millised olid seitseaastaku tulemused.

MUUTUSED TOOSTUSE JA EHITUSTEGEVUSE JUHTIMISES

Seitseaastak (1959-1965) langes ajajarku, mil NSV Liidus toimus toostuse ja ehitustegevuse juhtimise reform. Selle vajadus oli tingitud eelkoige majanduslikest pohjustest, sest NLKP 20. kongressil kinnitatud kuuenda viisaastaku (1956-1960) plaanis ette nahtud toostus-, eelkoige rasketoostustoodangu kiiret kasvutempot ei suudetud saavutada ja seetottu tuli majanduskasvu ergutamiseks uusi abinousid rakendada. Samuti oli vaja maailmale naidata, et NSV Liit suudab realiseerida NLKP 20. kongressil seatud eesmargi: jouda luhikese ajaga jarele arenenud kapitalistlikele riikidele toodangult uhe elaniku kohta. Parast Stalini surma oli muutunud majanduslik motlemine, mis samuti andis reformi teostamiseks touke. Oli joutud arusaamisele, et kinnipeetavate too on ebaefektiivne (1) ja selle massilisest kasutamisest tuleb loobuda, maavarasid ning teisi ressursse on majanduse arendamiseks voimalik paremini ara kasutada, efektiivset juhtimist takistavat ametkondlikku burokraatiat tuleb vahendada ja liiduvabariikide otsustusoigust majanduskusimustes on vaja suurendada, motiveerimaks neid kohalike ressursside kasutuselevotuks aktiivselt tegutsema.

Uus juhtimismudel, mis kehtestati NSV Liidu 10. mai 1957. aasta seadusega "Toostuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni edasisest taiustamisest" (2), nagi ette NSV Liidu territooriumi jaotamise administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade toostuse ja ehitustegevuse juhtimiseks vabariikide ministrite noukogu alluvuses uute institutsioonide--rahvamajanduse noukogude (3)-- moodustamise seniste juhtimisorganite--uleliiduliste ning liidulis-vabariiklike toostusministeeriumide --asemele. See tahendas juhtimise senise tootmisharuprintsiibi asendamist territoriaalsega. Likvideerimisele kuulus kumme uleliidulist ja viisteist liidulis-vabariiklikku ministeeriumi. Siiski jaid edasi tegutsema uleliidulised lennundus-, raadiotehnika, kaitse-, laeva-ja keemiatoostuse ning elektrijaamade ministeeriumid, kelle ulesanne oli tootmise planeerimine ja tootmise korge tehnilise taseme kindlustamine oma tootmisharu ettevotteis, mis asusid administratiivsetes majanduspiirkondades. Toostuse ja ehitustegevuse juhtimise reform sai uute juhtimisorganite jargi tuntuks rahvamajanduse noukogude reformi nimetuse all. NSV Liidu majanduse arendamise ideelist alust--eelisarendada rasketoostust, mis tagab kogu rahvamajanduse kiire kasvutempo ja rahva heaolu pideva tousu ei kavatsetud muuta. NSV Liidu riigipea Nikita Hrustsov rohutas, et rasketoostuse eelisarendamise kursist tuleb ka tulevikus vankumatult kinni pidada niihasti rahvamajanduse arendamise perspektiiv-kui ka jooksvates plaanides. (4)

Toostuse ja ehitustegevuse juhtimise umberkorraldamine Eesti NSV-s toimus uleliidulise seaduse eeskujul valja tootatud seaduse "Toostuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest taiustamisest Eesti NSV-s" (5) alusel. Eesti NSV Ulemnoukogus 7. juunil 1957 heaks kiidetud seadus nagi ette umberkorralduste lopptahtajaks 1. juuliks 1957 likvideerida seitse liidulis-vabariiklikku (Metsatoostuse, Linna-ja Maaehituse, Kergetoostuse, Liha-ja Piimasaaduste Toostuse, Toidukaupade Toostuse, Ehitusmaterjalide Toostuse ja Kalatoostuse Ministeerium) ning kaks vabariiklikku toostusministeeriumi (Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Toostuse ning Polevkivi-ja Keemiatoostuse Ministeerium) ning nende alluvuses olnud ettevotted ja organisatsioonid ule anda Eesti NSV Ministrite Noukogu (ENSV MN) kinnitatud nimekirja alusel kas Eesti NSV Rahvamajanduse Noukogu (ENSV RMN) voi kohalike toorahva saadikute noukogude juhtimisele.

7. juunil 1957 nimetas ENSV Ulemnoukogu Arnold Veimeri Eesti NSV Rahvamajanduse Noukogu esimeheks ja ENSV Ministrite Noukogu esimehe asetaitjaks, Albert Vendelini rahvamajanduse noukogu esimehe esimeseks asetaitjaks ning ENSV ministriks ja Karl Vaino ning Vladimir Kao rahvamajanduse noukogu esimehe asetaitjateks ja ENSV ministriteks. (6) V. Kao asus juhtima ka 1957. aasta augustis moodustatud rahvamajanduse noukogu kunstinoukogu tegevust. Rahvamajanduse noukogu esimees oli ametikoha jargi ka EKP Keskkomitee (EKP KK) liige. Rahvamajanduse noukogul oli oma parteiorganisatsioon, kelle ulesanne oli jalgida noukogu tegevust ja teavitada avastatud puudustest EKP KK-d, kes oli vastutav vabariigi toostuse arengu eest.

ENSV RMN-i struktuur koosnes keskaparaadist (14 uksust) ja kumnest toostusharu valitsusest, mis holmasid koiki ENSV pohilisi toostusharusid ning ehitusorganisatsioone. Need rahvamajanduse noukogu susteemi ettevotete ja ehituste vahetuks juhtimiseks moodustatud valitsused olid: polevkivi-ja keemiatoostuse valitsus (juhataja Aleksander Freiberg); isemajandav energeetikamajanduse valitsus Eesti Energia (Leonid Ingar); masinaehituse valitsus (Gustav Mottus); ehitusmaterjalide toostuse valitsus (Heino Joosti); metsa-, puidu-ja paberitoostuse valitsus (Anatoli Feodorov); kergetoostuse valitsus (Nikolai Prohhorov); toiduainete toostuse valitsus (Vladimir Lipp); liha-ja piimatoostuse valitsus (Jaan Parn); kalatoostuse valitsus (Konstantin Kulazenko) ning ehitusvalitsus (Vsevolod Generalov). Lisaks neile kumnele valitsusele moodustati likvideeritud vabariiklike ministeeriumide varustuse ja turustuse peavalitsuste alusel isemajandav materiaal-tehnilise varustuse ja turustuse valitsus (Peeter Rahomagi). (7) Viimase ulesanne oli kindlustada ENSV RMN-ile alluvate ettevotete ja ehituste materiaal-tehniline varustamine ning nende toodangu turustamine.

Seega sailis majanduspiirkonna raames tootmisharuline juhtimine labi valitsuste. Suur osa rahvamajanduse noukogu juhtivtootajatest olid endised plaanikomitee voi ministeeriumide juhtivtootajad. Nii naiteks tootas Arnold Veimer enne uuele ametikohale asumist ENSV Plaanikomisjoni esimehe asetaitjana, ENSV RMN-i keskaparaadi tehnikaosakonna juhatajaks nimetatud Ants Parnoja Riikliku Plaanikomisjoni uue tehnika osakonna juhatajana, Leonid Ingar Eesti Energia (kaibel oli venekeelsest nimest tuletatud luhend Estonenergo) juhatajana ja Heino Joosti ENSV ehitusmaterjalide toostuse ministri asetaitjana. Rahvamajanduse noukogu keskaparaadi tootajate arvuks kinnitati 160 inimest, koos toostusharu valitsustega aga 770 inimest. (8)

Vastavalt NSV Liidu MN-i kinnitatud rahvamajanduse noukogu pohimaarusele (9) oli rahvamajanduse noukogu peamine ulesanne ENSV tootlike joudude arendamine ja vabariigi koigi ressursside senisest parem kasutamine. Selleks tuli rahvamajanduse noukogul valja tootada majanduspiirkonna arengu perspektiiv-ja jooksvad plaanid ning kindlustada nende taitmine; teha vabariigi valitsusele ettepanekuid tahtsamate majanduskusimuste lahendamiseks; taiustada planeerimist ja tootmise juhtimist; tohustada tootmisprotsesside mehhaniseerimist ning automatiseerimist; organiseerida elamute, kultuuriobjektide ja lasteasutuste ehitamist; organiseerida valitsemisala ettevotete ning organisatsioonide materiaal-tehnilist varustamist ja toodangu turustamist; taiustada koos ametiuhingutega tookaitset; kontrollida tooseadusandluse ning toodistsipliini taitmist haldusala ettevotetes; kontrollida ettevotete ja organisatsioonide finantsressursside kasutamist; koostada koondaruandeid plaanide taitmise kohta. Rahvamajanduse noukogul oli oigus kinnitada ja muuta ettevotete tootmisnaitajaid ning kapitaalehituse mahtu rahvamajanduse noukogu plaaniulesannete raames, muuta toodanguliigi tootmisplaane kooskolastatult tellijaga, muuta kaupade tootmismahtu ja nomenklatuuri tarbijate palvel, jatta enda kasutusse materiaalsete ressursside fondivalised reservid, muuta rahvamajanduse noukogu plaani vastavalt NSV Liidu ja ENSV Ministrite Noukogu maarustele, teavitades sellest ENSV Plaanikomisjoni, ja vastavalt vabariigi eelarvele kinnitada ettevotete finants-, kaibe-ning kasumiplaanid jne.

See oli taiesti tavaline nahtus, et suurem osa liiduvabariikide, sealhulgas ENSV oigusakte tulenes uleliidulistest, mida tuli sageli sona-sonalt dubleerida ja taitjatele adresseerida. (10)

Rahvamajanduse noukogud olid administratiivses majanduspiirkonnas peamiseks, kuid mitte ainukeseks toostuse ja ehituse juhtimise vormiks (tabel 1), mis naitab, et reform ei taotlenud toostuse ning ehitustegevuse juhtimise taielikku ja pohjalikku umberkorraldamist. Majanduspiirkonna kohalikule turule tootavaid ettevotteid juhtisid kohaliku toorahva saadikute noukogud voi Kohaliku Toostuse Ministeerium ja kooperatiivseid toondusartelle ENSV Riiklik Toonduskooperatsiooni Noukogu. Kusimusele, miks sailis administratiivse majanduspiirkonna raames juhtimisvormide mitmekesisus, saab vastuse N. Hrustsovi ettekandest NSV Liidu Ulemnoukogu seitsmendal istungjargul, kus ta valjendas veendumust, et kohaliku toostuse ja toonduskooperatsiooni vaikeettevotete allutamine rahvamajanduse noukogudele norgendaks viimaseid, sest nende tahelepanu vaheneks otsustava tahtsusega toostusharude ettevotete arendamise suhtes. (11) Nagu teistes majanduspiirkondades sailis ka Eesti NSV-s vaike toostussektor (Loksa laevatehas, Tallinna spordilaevade tehas, Balti raudbetoontoodete ja -konstruktsioonide tehas, Valga tellisetehas, suusavabrik Dunamo, liiprite immutustehas, NSV Liidu Statistika Keskvalitsuse trukikoda jt ettevotted), mis allus otse uleliidulistele ministeeriumidele ning mida vabariik ei kontrollinud.

1957. aasta lopuks oli ENSV RMN-i valitsemisalasse ule antud rohkem kui 200 toostusettevotet ja ehitusorganisatsiooni. Ettevotete uleandmine rahvamajanduse noukogule jatkus 1958. ja ka 1959. aastal, kui toonduskooperatiivide (artellide) reorganiseerimise kaigus riiklikeks ettevoteteks anti osa toostusi ENSV Kohaliku Majanduse Ministeeriumi ning kohalike toorahva saadikute noukogu taitevkomiteede korval ka rahvamajanduse noukogu alluvusse. 1. jaanuari 1960. aasta seisuga oli ENSV RMN-i valitsemisalas 340 toostusettevotet ja 13 ehitusorganisatsiooni. (12) Alluvussuhete muutumisega kaasnes vaiksemate ettevotete liitmine suurematega. Ainuuksi 1958. aastal liideti 38 vaikest ettevotet 18 suuremaks ettevotteks eesmargiga tootmisvoimsusi efektiivsemalt kasutada. (13)

Rahvamajanduse noukogu alluvusse anti ule ka projekteerimis-ja teaduslik uurimisinstituut, mis tol ajal oli Polevkivi Instituut, ning 12 tehnikumi, sealhulgas Tallinna Polutehnikum, Parnu Turbatehnikum, Voru Kohaliku Toostuse Tehnikum, Tartu Ehitustehnikum, Tallinna Kalatoostuse Tehnikum, Oisu Piimatoostustehnikum, Tallinna Kergetoostustehnikum ja Tallinna Maetehnikum. (14) Nende oppeasutuste ulesandeks oli ette valmistada erialaspetsialiste rahvamajanduse susteemi jaoks. Lastega naiste toojouturule toomiseks anti rahvamajanduse noukogu alluvusse lasteaiad ja -soimed, mis teenindasid pohiliselt rahvamajanduse noukogu susteemi tootajate lapsi.

28.-30. jaanuarini 1958 toimunud EKP 10. kongressil konstateeriti, et luhikesele tahtajale vaatamata reorganiseeriti ENSV toostuse juhtimissusteem oigeaegselt ja selle positiivne moju avaldus juba 1957. aasta teise poole plaaniulesannete edukas taitmises. (15)

ENSV RMN oli uks 1. juuliks 1957 NSV Liidus moodustatud rahvamajanduse 105 noukogust. Erinevalt teistest majanduspiirkondadest, kus ministrite noukogu alluvuses tegutses uks rahvamajanduse noukogu, moodustati Vene NFSV-s toostuse ja ehituse juhtimiseks 70, Ukraina NSV-s 11, Kasahhi NSV-s 9 ning Usbeki NSV-s 5 rahvamajanduse noukogu. Peagi vahendati Vene NFSV rahvamajanduse noukogude arvu kahe vorra ja nii tegutses 1958. aasta algul NSV Liidus 103 rahvamajanduse noukogu. (16)

1958. aasta kujunes uue juhtimissusteemi testimise aastaks. Selle aasta rahvamajanduse arendamise aastaplaani koostamine usaldati esmakordselt vabariikidele, mis viitas partei ja valitsuse tosisele kavatsusele juhtimine detsentraliseerida. Noukogude majanduse planeerimist ja juhtimist pohjalikult uurinud Joseph Berliner hindas 1957. aasta reformi eelkoige kui esimest tosist katset korvaldada juhtimise ning planeerimise stalinistlikus susteemis moned suuremad ebaefektiivsuse allikad. (17) 1958. aasta plaani koostamine toimus uue skeemi jargi: ettevote voi ehitusorganisatsioon--tootmisharu valitsus--rahvamajanduse noukogu vabariigi plaanikomisjon--vabariigi ministrite noukogu--NSV Liidu Gosplan NSV Liidu Ministrite Noukogu. Parast plaani heakskiitmist liikus see vastupidises suunas tagasi ettevottesse. Erinevalt endisest planeerimisprotsessist, kus ettevote oli vaid ministeeriumilt saadud plaaniulesannete taitja rollis, pidi uus planeerimisprotsess ettevotte hetkeseisu, tootmisvoimekuse ja majandusliku potentsiaali efektiivsemalt valja tooma. (18)

Plaani koostamisel tuli siiski silmas pidada NSV Liidu rahvamajanduse arendamise kuuenda viisaastaku (1956-1960) kontrollarve, mida, tosi kull, oli mitmete tahtsate toodanguliikide, nagu kutuse, musta ja varviliste metallide tootmise kasvutempo osas vaiksemaks korrigeeritud, sest kontrollarvudes ette nahtud toostuse korged kasvutempod olid osutunud viisaastaku kahel esimesel aastal enamikus vabariikides kattesaamatuiks. See oli ka peamine pohjus, miks kuues viisaastak 1957. aasta septembris peatati. (19)

NSV Liidu piirkonnad erinesid uksteisest majanduse arengutasemelt oluliselt. ENSV oli uks nendest piirkondadest, mille puhul ei saa toostuse aeglasest kasvutempost raakida, sest see oli nii 1956. kui ka 1957. aastal planeeritust tunduvalt suurem. Nii kasvas eelmise aastaga vorreldes ENSV toostuse kogutoodang 1956. aastal 12% (20), 1957. aastal aga planeeritud 4,4% asemel koguni 13% vorra (21). Kuna 1958. aastaks prognoositi tsentraalselt jaotatavate materiaal-tehniliste fondide (ressursside) (22) vahenemist kutuse-ja metallikriisi tottu, kavandati Eesti NSV selle aasta toostuse kogutoodangu kasvutempoks vaid 3,8%, mis oli 0,6% vorra vaiksem 1957. aastaks prognoositud kasvust. (23) Rahvamajanduse noukogu ettevotetel olid taita korgendatud ulesanded. 1957. aastaga vorreldes pidi nende kogutoodang 1958. aastal suurenema 4,1%. (24) Esinedes ENSV Ulemnoukogu 3. veebruari 1958. aasta istungil ettekandega 1958. aasta plaaniulesannetest, toonitas ENSV Ministrite Noukogu esimees Aleksei Muurisepp, et ENSV majandus on NSV Liidu majanduse lahutamatu osa ja seeparast peegeldab vabariigi rahvamajanduse arengu 1958. aasta plaan uleliidulises plaanis valjendatud uldist arengusuunda: arendada rasketoostusharusid (25) Nii oli pearohk jatkuvalt asetatud rasketoostusharude (tootmisvahendeid tootvad harud)--energeetika, polevkivi-ja ehitusmaterjalide toostuse arendamisele.

Koik liiduvabariigid ei jarginud uues olukorras kuulekalt partei direktiivseid suuniseid. Nende hulka kuulus Ukraina, kus rahvamajanduse noukogud murdsid piike vabariigi plaanikomisjoniga, kes polnud rahul esitatud rahvamajanduse plaanidega, kus olid kavandatud suuremahulised investeeringud Ukraina NSV siseturutoostuse arendamiseks ja samal ajal oli vahendatud mitmete uleliiduliselt tahtsate toodanguliikide tootmismahte. (26) Kuigi lopuks saadeti Moskvale meeleparane Ukraina rahvamajanduse arendamise 1958. aasta koondplaan kinnitamisele, muutis NSV Liidu Gosplan selles 300 naitajat pohjendusega, et Ukraina Ministrite Noukogu ei olnud koikide tingimustega arvestanud ja oli seetottu kalkuleerinud 1958. aasta kaubatoodangu 5,7 miljardi rubla ulatuses vaiksemana. (27) Vaga aktiivselt tootasid oma vabariigi majanduse arendamiseks abinousid valja ka Lati ja Gruusia NSV. (28)

Vorrelnud oma kalkulatsioone nii Ukraina kui ka teiste vabariikide omadega, joudis NSV Liidu Gosplan jareldusele, et ootused uue planeerimissusteemi suhtes ei ole end oigustanud. Mitmete uleliidulise tahtsusega toodanguliikide tootmismahud olid planeeritud vaikesed, sest oli vahendatud teistesse liiduvabariikidesse valjaveetava toodangu mahtu, samal ajal oli aga suurendatud tarbekaupade tootmismahte oma majanduspiirkonna varustamiseks. (29)

Oli ilmselge, et vabariigid moistsid neile antud suuremaid oigusi keskvoimust erinevalt. Keskvoim lootis, et rahvamajanduse noukogud ja vabariikide plaanikomisjonid koostavad piirkonna majanduse arengukava, lahtudes rasketoostuse arendamisel ennekoike uleliidulistest huvidest. Kuna NSV Liidu kuuenda viisaastaku plaani (1956-1960) taitmine oli kulgenud raskustega, panustas keskvoim rahvamajanduse noukogudele lootuses, et nad suudavad tootmist suurendada ja toodangu omahinda alandada, sest tunnevad kohalikke ressursse ning tootmisvoimsusi paremini, on tootmisele lahemal kui Moskva ministeeriumid ja suudavad probleeme operatiivselt lahendada. Samal ajal eeldasid vabariikide valitsused ja rahvamajanduse noukogud, et reform oli moeldud eelkoige regionaalse majanduse arenguvoime edendamiseks. Sellest arusaamast nad 1958. aasta plaanide koostamisel lahtusidki. See oli uue juhtimissusteemi loogiline tagajarg ja peegeldas uhtlasi administratiiv-majanduspiirkondade tegelikke taotlusi, vajadusi ning majanduslikku seisu.

Seda seisukohta toetavad Uno Mereste meenutused tollest ajast. Oma malestusteraamatus kirjutab ta, et rahvamajanduse noukogusse tuli toole hulk andekaid noori majandusteadlasi, kes andsid endast parima, et uusi voimalusi Eesti huvides maksimaalselt ara kasutada. Tootati ennenagematu entusiasmiga, rahvamajanduse noukogu aknad olid ohtuti kaua valged. Arutleti ja vaieldi selle ule, kuidas on voimalik tood otstarbekamalt, kiiremini ning saastlikumalt korraldada ja kui palju on voimalik saasta toojoudu, materjali ning energiat. (30)

Toostuse juhtide indu plaanide taitmiseks ja uletamiseks toetas kehtiv kord (31), mis nagi ette, et uleplaaniline toodang jaab vabariigi kasutusse ning loomulikult ka plaanitaitmise eest ettenahtud materiaalsed huved.

Reformialgatajad ja NSV Liidu Gosplan ei aktsepteerinud, et majanduspiirkonnad kasutasid neile antud suuremat otsustusoigust oma piirkonna majandushuvide uleliidulistest huvidest korgemale seadmiseks. N. Hrustsov noudis uldriiklike huvidega vastuolus olevate kahjulike kolkapatriotismitendentside paljastamist ja nendega aktiivset voitlemist. (32) 1958. aasta plaan oli esimene ja jai viimaseks, mida ei koostatud Moskva range diktaadi all. Jargmised plaanid tuli koostada investeeringute ja tootmismahtude naitajate alusel, mis olid NSV Liidu Gosplani poolt rangelt ette kirjutatud ning vastasid NSV Liidu rahvamajanduse arendamise seitsme aasta plaani (1959-1965) kontrollnaitajatele.

TOOSTUSE ARENGU SEITSME AASTA PLAAN

Otsuse viie aasta plaani peatamiseks ja uue, seekord majanduse arengu seitsme aasta plaani valjatootamiseks votsid NLKP Keskkomitee ning NSV Liidu Ministrite Noukogu vastu 1957. aasta septembris, sest 1957. aasta riiklikus plaanis allapoole korrigeeritud tootmise kasvu naitajad ei vastanud enam viisaastaku direktiividele, toostuse ja ehituse juhtimise reform noudis planeerimise pohimotete muutmist, NSV liidu loodeosas avastatud maagaasivarud vajasid kasutuselevottu ning oli vaja likvideerida keemiatoostuse mahajaamus. (33) Hrustsovi sulaaegset kultuuripoliitikat uurinud Olaf Kuuli arvates tekkis erakordne planeerimisvorm: seitseaastak lihtsalt kuuenda viisaastaku kahe viimase aasta ja jargmise viie aasta mehaanilise liitmise tulemusena, et sel moel olukorda parandada, kuna kuuenda viisaastaku realiseerimine ei kulgenud edukalt. (34) Uuele planeerimisvormile ulemineku pohjusi tuleks siiski naha N. Hrustsovi rohuasetuses majandusarengu pikemaajalistele perspektiivplaanidele, voimaldamaks tootmissuundi ja kapitaalmahutusi paremini planeerida, ning tema ambitsioonikas eesmargis: toodangu mahult uhe elaniku kohta jouda kahe seitseaastakuga (1972. aastaks) jarele koige voimsamale ja rikkamale kapitalistlikule riigile, Ameerika Uhendriikidele. (35)

1959. aasta algul toimunud NLKP erakorralisel 21. kongressil heaks kiidetud NSV Liidu rahvamajanduse arendamise uus perspektiivplaan (kontrollarvud) aastaiks 1959-1965 esitati traditsiooniliselt protsentides ja nende aluseks olid 1958. aasta madalad plaaninaitajad. Toenaoliselt valiti madalate naitajatega aasta baasaastaks seetottu, et kasvutempo paistaks valjapoole NSV Liitu muljet avaldav. 1958. aastaga vorreldes pidi NSV Liidu toostuse kogutoodang tervikuna 1965. aastaks suurenema "umbes" 80%, kusjuures prioriteetse rasketoostuse toodang 85-88% ja tarbekaupade tootmine 62-65%. Nii oli plaani jatkuvalt sisse kirjutatud suur vahe raske-ja kergetoostuse toodangu kasvutempodes viimase kahjuks. Sama ulepaisutatud olid ka toodangu kasvunaitajad aastas. Toostustoodangu aasta keskmiseks kasvuks kinnitati 8,6%, sealhulgas rasketoostuses 9,3% ja kergetoostuses 7,3%. (36) NSV Liidu toostustoodangu aastane kasvutempo planeeriti ligi neli korda korgem Ameerika Uhendriikidest, kus selleks prognoositi 2,2% aastas. (37) Sellise kiire kasvutempoga uskus Hrustsov oma peamisele eesmargile suure sammu vorra lahemale joudvat. Garantiiks pidi olema toostuse ja ehitustegevuse juhtimise uus susteem, mis pidi lahendama juhtimist tootmisele, voimaldama edukamalt burokratismi vastu voidelda, koondama ning lihtsustama juhtimisaparaati, administratiivaparaadist ja teenindussfaarist vabanevaid inimesi ettevotetesse ning ehitusobjektidele suunama ja kaotama endise susteemi peamised puudused: ametkondlikud barjaarid, seadmete ebaratsionaalse kasutamise, ebaratsionaalsed veod, energeetikamajanduse ning ehitusorganisatsioonide killustatuse. (38)

Eesti NSV seitseaastaku ulesanded olid uleliidulistest marksa pingelisemad. Toostuse kogutoodang pidi suurenema 1,8-kordseks, sh masinatoostuses 2,3-, polevkivitoostuses 1,8-ja tsemenditoostuses rohkem kui 6-kordseks. Elektrienergia tootmist tuli suurendada rohkem kui 5 korda, liha-ja lihasaaduste tootmist 1,9, voitootmist 1,8 ning kalapuuki 2,2 korda. Nende ulesannete lahendamiseks planeeriti kapitaalmahutusi 8 miljardi rubla ulatuses ehk 1,8 korda rohkem kui aastail 1952-1958. (39) Valdav osa kapitaalmahutustest, 5,6 miljardit rubla ehk 70%, oli moeldud toostussektorile tootmisobjektide ehitamiseks. (40) Eesti NSV toostuse aastane kasvutempo seitseaastakul planeeriti NSV Liidu keskmisest korgemana (tabel 2). ENSV ette seatud korged ulesanded tegid vabariigi majandusjuhid murelikuks eelkoige toojouressursside suhtes. Hoive kasvuks toostuses prognoositi 22% ehk 32 300 inimest. See tahendas tootajate arvu suurenemist 147 700 inimeselt 1958. aastal 180 000 inimeseni 1965. aastal. Tootmismahtude suurenemine tuli saavutada peamiselt (78% ulatuses) tootlikkuse tousuga, rakendades uut tehnoloogiat ja tehnikat. (41) Eluliselt tahtsaks peeti juhtivpersonali haridus-ja kutseoskuste taseme tostmist, et muuta olukorda, kus inseneri ametikohal tootavatel inimestel oli sageli vaid neli klassi haridust. (42)

Toostustoodangu kasvu saavutamine valdavalt tootlikkuse suurenemise arvel oli vaga optimistlik otsus, arvestades varasemaid arenguid, kuid muid voimalusi seatud eesmarkide saavutamiseks eriti polnudki, sest toodangu kasvule ekstensiivse kasvu arvel seadis piirid demograafiline olukord. Seitseaastakul joudis tooikka teise maailmasoja aastail sundinud polvkond. Sojaaegses ekstreemses olukorras oli aga sundimus vaike ja nii oli ette naha, et seitseaastakul siseneb toojouturule vahem inimesi, kui sealt lahkub.

Teiste Balti liiduvabariikide seitseaastaku ulesanded olid samuti pingelised. Lati NSV toostuse kogutoodang pidi seitsme aasta jooksul suurenema rohkem kui 1,6-kordseks, Leedu oma sarnaselt Eestiga 1,8-kordseks. (43) Koigil kolmel liiduvabariigil tuli oma vabariigi majanduse arendamise korval taita erilised uleliidulise tahtsusega ulesanded. Koik kolm liiduvabariiki pidid NSV Liidu tohutu kalatoostuskompleksi valjakujundamiseks panuse andma ja alustama ookeanikalapuuki, samuti NSV Liidu keemiatoostuse arenguks, et likvideerida selle mahajaamus laaneriikidest. Lisaks oli Eesti NSV-l vaja taita veel uks tahtis ulesanne: tagada oma polevkivi baasil kesiste kutuse-ja veeressurssidega NSV Liidu loodepiirkonna elektrienergiaga varustamine.

Seega kujunesid seitseaastakul vastavalt ettekirjutusele ENSV toostuse prioriteetseteks arengusuundadeks polevkivil baseeruv energeetika (44), ehitusmaterjalitoostus, eelkoige tsemenditootmise suurendamine, masinaehitus, kalapuuk ja kalatoostus. Arnold Veimer meenutab oma malestusteraamatus, et masinaehituse arendamise suundade kindlaksmaaramine seitseaastakuks tekitas moningaid probleeme nii EKP Keskkomiteele, Ministrite Noukogule kui ka Rahvamajanduse Noukogu juhtkonnale ja oli seotud NSV Liidus valitseva metallikriisiga. Arutelude kaigus jouti seisukohale, et arendada tuleb voimalikult vahese metallitarbimisega tootmisalasid, eelkoige aparaadiehitust, ja tosta masinatoostuse tehnilist taset. (45)

SEITSEAASTAKU PLAANI TAITMINE

Otsustades ametliku statistika ja riigi-ning parteijuhtide sonavottude pohjal, kulges seitseaastaku plaanide taitmine edukalt. Esinedes 1961. aasta oktoobris NLKP 22. kongressil NLKP Keskkomitee aruandega, rohutas N. Hrustsov, et seitseaastaku esimese kolme aasta jooksul oli toostustoodangu keskmine aastane juurdekasv prognoositud 8,3% asemel 10% ja selle tulemusena andis NSV Liidu toostus ligi 19 miljardi rubla eest rohkem toodangut, kui seitsme aasta plaanis oli nendeks kolmeks aastaks ette nahtud. (46) ENSV toostuse aastane juurdekasv oli aga veelgi suurem. ENSV Plaanikomisjoni esimehe Hendrik Alliku sonutsi oli see 11,6% aastas ja seetottu loodeti toostust 1961. aasta lopuks saavutavat tootmismahtu, mis vastanuks seitseaastaku kontrollarvudes kavandatud 1962. aasta tasemele. (47) Statistikaandmed naitavad (tabel 2), et see prognoos oli siiski liialt optimistlik.

Plaanide edukas taitmine koigis majanduspiirkondades toitis NSV Liidus usku, et on voimalik veelgi suuremaid eesmarke seada ja nii tekkis N. Hrustsovil mote, et kuuendat viisaastakut saatnud ebaedu on voimalik lisaulesannete votmisega tasa teha. Joudnud jareldusele, et seitsme aasta plaan oli liiga tagasihoidlikult planeeritud, lasi ta 1961. aastal plaaniulesanded ule vaadata ja neid ulespoole korrigeerida. Naitajate korrigeerimist mojutas 1961. aasta oktoobris vastu voetud NLKP uus programm, mis seadis eesmargiks kommunistliku uhiskonna ulesehitamise NSV Liidus 1980. aastaks. Sellega seoses koostati rahvamajanduse arendamise utoopiline perspektiivplaan (generaalplaan) 1980. aastani, mis holmas ka kaimasolevat seitseaastakut. Perspektiivplaan nagi ette lahima 10 aasta jooksul suurendada NSV Liidu toostustoodangu maht ligi 2,5-kordseks ja uletada Ameerika Uhendriikide toostusliku tootmise tase, 20 aasta jooksul aga suurendada toostustoodangu maht vahemalt 6-kordseks ning jatta Ameerika Uhendriikide toostustoodangu uldmaht kaugele maha. Selle ulesande saavutamiseks pidi majandus arenema tunduvalt kiiremas tempos kui kapitalistlikes maades. Toostustoodangu keskmiseks juurdekasvuks aastas prognoositi vahemalt 9-10%. (48)

Vastavalt ulespoole korrigeeritud naitajatele pidi ENSV toostuse kogutoodang kasvama 1965. aastaks kontrollarvudes ette nahtud 180% asemel 203%, kusjuures tootmisvahendeid tootva toostuse kui tehnilise progressi ja majandusliku voimsuse aluse toodang 197,7% asemel 224% ning kergetoostuse oma 163% asemel 176,5% (49) Tarbekaupu tootvate harude toodangu kasvutempo, vorreldes tootmisvahendeid tootvate harudega, planeeriti markimisvaarselt madalam ja see suurendas veelgi kaare raske-ning kergetoostustoodangu vahel viimase kahjuks. Vastavalt tapsustatud seitseaastaku plaanile pidi tarbekaupade osatahtsus toostustoodangu struktuuris vahenema 44,8%-lt 1958. aastal 39,8%-ni 1965. aastal ehk 5% vorra. (50) 1962. aasta rahvamajanduse arengu plaan viidi suurendatud ulesannetega vastavusse.

ENSV suutis nii 1962. kui ka 1963. aastal korgendatud ulesannetega toime tulla ja andis kogutoodangut plaanis ettenahtust rohkem (tabel 2). Endise Tallinna Likoori-ja Viinatehase Liviko juhtivtootajad Udo Themas ning Aavo Veinthal meenutavad, et tootmisplaan oli koige tahtsam ja see tuli igal juhul taita, muidu oleksid juhtidel hakanud "pead lendama". Plaanid olid koostatud vaga pingelised ja nende taitmise nimel pigistati inimestest sageli viimane valja. Koige viimased arvud loodi kokku aasta lopul ja enamasti tahendas see tehasele ulipingelist vanaaasta loppu. Paljude aastate jooksul oli vaid moni aastalopp selline, kus ei pidanud 31. detsembril pea keskooni valja tood rabama. (51) A. Veimeri arvates olid pingelistes plaanides osaliselt suudi ka ettevotted ise, kes esitasid kinnitamiseks madalate naitajatega plaaniprojekte, et garanteerida plaani uletamine ja saada selle tulemusena preemiat. Korgemal seisvad instantsid korrigeerisid plaane aga suurendamise suunas ja sageli oli selline tegevus majanduslikult pohjendamata voi meelevaldne, sest neil puudus ulevaade ettevotte reaalsetest reservidest. (52)

NSV Liidus tervikuna aga polnud 1963. majandusaasta edukas mitme teguri kokkulangevuse tottu. Ikalduse parast uudismaadel langes pollumajandustoodang viiendiku vorra ja see tekitas raskusi elanike varustamisel toiduainetega. (53) 1963. aastal aeglustus ka NSV Liidu toostuse kasvutempo, jaades alla 8%. (54) Toostuse tootmistulemusi mojutas negatiivselt segadus, mis oli pohjustatud uheaegselt partei ja rahvamajanduse noukogude juhtimises ning planeerimises labi viidud muutustest. 1961. aastal olid toostuse planeerimise parendamiseks koondatud administratiivsed majanduspiirkonnad 17 suureks majandusrajooniks, mille hulka kuulus Eesti, Lati ja Leedu NSV-st moodustatud Laane-suurmajandusrajoon. (55) Iga suurmajandusrajooni eesotsas oli laiapohjaline nouandev organ, koordineerimise ja planeerimise noukogu, kelle ulesanne oli valja tootada soovitused ning ettepanekud piirkonna loodusrikkuste, masinate ja seadmete ning toojouressursside efektiivsemaks kasutamiseks ja sidemete tugevdamiseks teiste majandusrajoonidega, et tagada uldriiklike plaanide taitmine. Koordineerimisnoukogude eluiga jai luhikeseks, sest nende tegevus oli vaheefektiivne. NSV Liidu Laane-suurmajandusrajooni Rahvamajanduse Noukogude Too Koordineerimise ja Planeerimise Noukogu lopetas eksisteerimise 1963. aasta juulis. (56)

Noukogu asemel moeldi juhtimise ja planeerimise parendamiseks valja kaks uut meedet: parteiaparaadi jagamine kaheks ning rahvamajanduse noukogude konsolideerimine. Idee jaotada parteiaparaat majanduse juhtimise efektiivsuse suurendamiseks vabariigi, oblastite ja rajoonide tasandil kaheks haruks, millest uks juhiks pollumajandust ning teine toostust, oli N. Hrustsovil tekkinud 1962. aasta augustis Krimmis puhates. (57) Idee sai teoks veel sama aasta lopul parast selle heakskiitmist NLKP KK novembripleenumil. Samal ajal toimus ka rahvamajanduse noukogude konsolideerimine. 1957. aastal moodustatud rohkem kui sajast rahvamajanduse noukogust jai parast nende liitmist 1963. aasta alguseks alles 47, neist 24 olid Vene NSFV ja 7 Ukraina NSV territooriumil. Kesk-Aasia nelja liiduvabariigi rahvamajanduse noukogud liideti uheks. (58) Rahvamajanduse noukogude liitmise kampaania ei puudutanud Balti liiduvabariike. Nii Eesti NSV kui ka Lati ja Leedu NSV rahvamajanduse noukogud jaid endiselt eraldi tegutsema, kull aga toimusid aastail 1962-1963 nende nagu ka koigi teiste rahvamajanduse noukogude valitsemisalas muutused seoses monede vastutusvaldkondade umberjagamisega. Energeetika, kalatoostus ja ehitus allutati uleliidulistele voi liidulis- vabariiklikele ametkondadele. (59) Rahvamajanduse noukogude vastutusvaldkonna kitsendamine toostuse votmealade osas ja nende allutamine uleliidulisele kontrollile viib mottele, et keskus ei usaldanud rahvamajanduse noukogusid. ENSV RMN-i esimees A. Veimer pohjendas sellist sammu aga sellega, et nende toostusharude juhtimine kais rahvamajanduse noukogudele ule jou ja seetottu oli otstarbekam allutada need eriharulistele ministeeriumidele. (60)

Monede funktsioonide uleandmine teistele ametkondadele ei jaanud rahvamajanduse noukogu juhtimise valdkonnas ainsaks muutuseks. Seoses ENSV Kohaliku Majanduse Ministeeriumi reorganiseerimisega ENSV Kommunaalmajanduse ja Elukondliku Teenindamise Ministeeriumiks 1962. aastal anti selle valitsemisalas olnud toostusettevotted rahvamajanduse noukogu alluvusse. Samal aastal nimetati rahvamajanduse noukogu materiaal-tehnilise varustuse ja turustuse valitsus umber peavalitsuseks ning liha-ja piimatoostuse valitsus ning toiduainete toostuse valitsus liideti toiduainete toostuse valitsuseks. (61)

Nende muutuste tulemusena vahenes ENSV RMN-i tootmisharuvalitsuste arv kuueni. (62) Ehitusmaterjalide toostuse valitsus, kergetoostuse valitsus, masinaehituse valitsus, metsa-, puidu-ja paberitoostuse valitsus, polevkivi-ja keemiatoostuse valitsus, toiduainete toostuse valitsus ning materiaal-tehnilise varustuse ja turustuse peavalitsus tegutsesid kuni ENSV Rahvamajanduse Noukogu likvideerimiseni.

Partei ja rahvamajanduse noukogude juhtimises toimunud muutustele lisaks tekitas probleeme Hrustsovi surve viia ellu laiaulatuslik investeerimisprogramm, et kiirendada keemiatoostuse arengut ning suurendada selle toostusharu toodang seitseaastaku lopuks kolmekordseks. (63) 42 miljardi rubla suuruse summa investeerimisega keemiatoostusse loodeti likvideerida NSV Liidu keemiatoostuse ligi 20-aastane mahajaamus laaneriikidest eelkoige uute sunteetiliste materjalide ja mineraalvaetiste tootmise osas. (64) Suunavotmine mineraalvaetiste laialdasele kasutamisele saagikuse suurendamiseks toi Eesti, Lati ja Leedu NSV-le veel uhe eriulesande, mis tuli seitseaastakul taita: jouda pollumajandussaaduste tootmises Rootsiga samale tasemele. (65) Toenaoliselt oli see ulesanne tingitud tollase riigijuhi soovist saada revansi maisi-ja uudismaade ulesharimise kampaania ebaonnestumise eest. (66) Tuntud NSV Liidu majanduse uurija Alec Nove on nimetanud keemia toostuse laiendamist kampaania korras oigustatult absurdseks, sest see ohustas kogu majanduse tasakaalu. (67)

Rohuasetus keemiatoostuse forsseeritud arendamisele toi kaasa 1964.-1965. aasta plaaniulesannete jarjekordse umbervaatamise ja tapsustamise. Keemiatoostuse arendamise jaoks voeti vahendeid elamute, olme-ja kultuuriobjektide jaoks ette nahtud riiklike kapitaalmahutuste arvelt. Mitmete kultuuri-ja olmeobjektide ehitamine peatati, elamuehituses aga asetati rohk kooperatiivelamute ehitamisele. Uleminek sellele peegeldas teatud maaral elatustaseme tousu. Inimestel oli raha omaosaluse ja igakuiste osamaksude tasumiseks jarelmaksuga ostetud korteri eest. Usna kiiresti tekkis mitmeaastane kooperatiivkorteri jarjekord, sest noudlus oli pakkumisest suurem. Uleliidulised ministeeriumid ja ettevotted ehitasid samuti toolistele korterelamuid, puhkeehitisi ning lasteaedu. Sageli oli toolise jaoks korteri saamise voimalus ja lasteaiakoha tagamine palgast maaravam motivatsioon tookoha valikul.

Eesti NSV rahvamajanduse arendamise tapsustatud plaan 1964.-1965. aastaks nagi ette suurendada kahe aasta jooksul mineraalvaetiste tootmist 23% vorra 755 000 tonnini aastas--ja tunduvalt laiendada polevkivikemikaalide kasutamist toormena parkainete, vaikude ning liimide tootmisel. (68) Vastavalt plaanile pidi toostuse kogutoodang suurenema 1964. aastal 5,2%, vorreldes 1963. aastaga, ja 1965. aastal 8,4%, vorreldes 1964. aastaga, peamiselt tooviljakuse kasvu teel. (69)

PROBLEEMID SEITSEAASTAKUL

Seitseaastakul tuli toostusel silmitsi seista tosiste probleemidega, mis saadi paranduseks viisaastakutelt. Neid ei suutnud korvaldada ka toostuse ja ehitustegevuse juhtimise reform, sest need tulenesid susteemist endast. Uks olulisemaid probleeme oli seotud planeerimisega. Plaane oli palju: koige tahtsamale-- kogutoodanguplaanile -olid lisaks veel kaubatoodangu, tooviljakuse tostmise, pohifondide kaikuandmise, uue tehnika ja tehnoloogia juurutamise, omahinna alandamise, toojou-ning palgafondi, kapitaalehituse, ehitus-ja montaazitoode, toodangu nomenklatuuri ning mitmed teised plaanid. Koiki neid oli uksteisega raske uhitada. Olukorra tegi veelgi keerukamaks plaanide pidev muutmine. Nii taunis ENSV Ministrite Noukogu buroo oma 27. veebruari 1961. aasta istungil seda, et ettevotted, ministeeriumid, valitsused ja rahvamajanduse noukogu muudavad aasta ning kvartali tootmisplaane liiga sageli ja pohjendamatult ning ei pea kinni plaani muutmise kehtivast korrast, mis nagi ette, et tootmisplaani muudatused tuleb kinnitamiseks esitada ENSV Ministrite Noukogule voi ENSV Riiklikule Plaanikomisjonile (vabariikidevahelised hankeplaanid) hiljemalt 55 paeva enne kvartali algust. (70) Tootmisplaani muutmisel jaeti tapsustamata voi muutmata sellega seotud teised plaaninaitajad. (71) Vahe sellest, muutmata jaid ka plaaninaitajad neis ettevotteis, kes hankisid plaani muutnud ettevottele toorainet ja abimaterjale voi kellele ta oma toodangut tarnis.

Alec Nove naeb planeerimise fundamentaalset probleemi selles, et tsentraalsete otsuste tegemise protsess ei olnud universaalne, vaid holmas ainult osa nendest paljudest otsustest, millega planeerijad pidid arvestama. Kuna efektiivse planeerimise kriteeriumid puudusid, koosnesid paljud plaanid lihtsalt summeeritud naitajatest ja plaanide osad ei olnud uksteisega kooskolas. (72) Tsentraalsed otsused tuginesid hinnangule, mida on vaja. Hinnang omakorda toetus poliitilistele direktiividele, mille aluseks olid minevikule toetuvad statistilised andmed. (73) Kuna turujoud puudusid, tugines NSV Liidu majanduslik tegevus statistika, taotluste ja direktiivide kombinatsioonile. (74)

Nagu viisaastakutel oli ka seitseaastakul kogutoodangu (brutotoodangu) maht rahalises vaartuses koige tahtsamaks naitajaks, millega opereeriti. Kuna uhed ettevotted taitsid ja uletasid plaani, teised aga ei suutnud plaaniulesannetega toime tulla, sai plaanitaitmine voimalikuks tanu uleplaanilisele toodangule, millega kaeti puudu jaanud osa. Plaanide taitmine rublades oli voimalik seetottu, et arvesse ei voetud inflatsioonimaara. NSV Liidu ametlik statistika naitas ajavahemikul 1960-1965 inflatsiooniks vaid 0,6%, Venemaa majandusteadlase Gregori Hanini alternatiivne statistika aga naitas tegelikuks inflatsiooniks 2,2% ja varjatud inflatsiooniks 1,6%. (75)

Igal aastal jaid aga uhe voi teise tahtsa toodanguliigi plaanilised kogused taitmata. Nii ei suudetud aastail 1959-1963 plaani taita turbabriketi, sunteetiliste vaikude, tsemendi, eterniidi, puitkiud-ja puitlaastplaatide, polevkivi, paberi, tselluloosi ning trikotaazist toodete ja toidukaupadest liha-ning piimatoodangu osas. (76) Selliste tahtsate toodanguliikide nagu tsemendi-, tselluloosi-, paberi-, puuvillase, linase ja villase riide, trikotaazist uleroivaste ning voitootmise osas jai taitmata ka seitsme aasta plaan (tabel 3). See aga tahendas probleeme nii ehitustegevuses kui ka elanike toidu-ja tarbekaupadega varustamisel.

Pohjusi, miks plaanid jaid taitmata, oli mitmeid. Uks peamisi oli see, et ulesanded planeeriti liialt suurtena, kuna ametlik statistika, millele toetuti, naitas plaanitaitjate voimekust ja ohutas jarjest suuremaid kohustusi votma. Uheks teravaks probleemiks oli varustuskusimus. Ettevotteid ei suudetud vajalikus koguses toorme, seadmete ja varuosadega tahtaegselt varustada. Juhtimise uue reformi kaigus anti operatiivne juhtimine kull rahvamajanduse noukogude katte, kuid direktiivne planeerimine jai NSV Liidu Gosplani voimkonda nagu ka suurema osa materiaaltehnilistest ressurssidest (tooraine, materjalid, seadmed, aparatuur) fondide moodustamine ja nende kaudu jaotamine. Materiaal-tehnilistest ressurssidest 2/3 planeeris ja jaotas tsentraalselt NSV Liidu Gosplan ning 1/3 vabariigi plaanikomisjon, kusjuures nende kahe tasandi planeerimistegevused ei kattunud ajaliselt. Kuna NSV Liidu Gosplan sai jagada vaid reaalselt olemasolevaid ressursse, muutis ta sellele vastavalt uhepoolselt toodangu nomenklatuuri, ehkki ettevotete finants- ja tootmisplaanid olid juba kinnitatud. See aga tekitas ebakola tootmis-ja tarneplaanide vahel.

Majanduspiirkonnad saatsid Moskvasse kirju, valjendamaks rahulolematust varustussusteemiga. Teiste seas polnud rahul ka ENSV RMN-i esimees A. Veimer, kritiseerides valitsevat varustussusteemi ja rohutades vajadust poorduda selle muutmiseks Moskva poole ettepanekutega siduda toorme, seadmete ning materjalide tarneplaanid tootmisplaaniga, likvideerida kaheosaline materiaal-tehniliste ressursside planeerimisviis, luhendada tootmistegevust takistavat liialt pikka 45-paevast tarnetahtaega, lihtsustada tellimuste esitamist Moskvale, vahendades kohustuslike naitajate ebamoistlikult suurt arvu, ja loobuda tarnepartnerite iga-aastasest vahetamisest, mis takistab pusivate majandussidemete kujunemist majanduspiirkondade vahel. (77) ENSV RMN Masinaehituse Valitsuses selle loomisest kuni likvideerimiseni tootanud Aleksei Hobemagi meenutab, et Moskva ei soovinud tegelikult, et liiduvabariigid arendavad otsesuhteid ilma Moskva vahenduseta. Nii lopetati paljulubavalt alanud ENSV RMN-i ja Lati NSV RMN Metallitoostuse Valitsuse vaheline majanduslik koostoo varsti parast selle algust. (78) ENSV majanduslikke sidemeid uurinud Daisy Rajango on oma 1964. aastal ilmunud artiklis markinud, et nagu uleliiduliste plaaniorganite ENSV ettevotetele antud koiki tootmisulesandeid ei saa ka koiki koopereerimisulesandeid majanduslikult pohjendatuiks pidada. Ta pidas silmas toormevedamist sadade ja tuhandete kilomeetrite kauguselt Eestisse, et siinsetes ettevotetes valmistada detaile tooret tarninud piirkonna ettevotteile. Detailide valmistamine toormeallika lahedal oleks majanduslikult otstarbekam olnud. Kuid vastavalt kehtivale korrale polnud hankivatel tehastel oigust plaaniperioodiks ara utelda hangetest valjaspool vabariiki asuvatele tehastele koguses, mille piires tehast aruandeperioodil teenindati. (79)

Proteste varustussusteemi kohta voeti kuulda ja riiklikul tasandil lahendati probleem NLKP Keskkomitee ning NSV Liidu Ministrite Noukogu 4. mai 1958. aasta uhismaarusega abinoudest planeerimise taiustamiseks (80), mille kohaselt laks kogu materiaalsete ressurssidega varustamise planeerimine ja jaotamine NSV Liidu Gosplani katte. Ainult fondeerimata (NSV Liidu seisukohalt strateegiliselt ebaolulised) ressursse vois vabariik vajalike kaupade tootmiseks oma aranagemisel kasutada. Sisuliselt astuti selle maarusega taas samm tsentraliseerimise suunas.

Maarus loomulikult probleeme ei lahendanud ja need jaid endiselt pusima. Tolleaegse Tallinna Likoori-ja Viinatehase juhtivtootajad U. Themas ning A. Veinthal meenutavad, et peamiseks plaanitaitmist takistavaks teguriks oligi ettevotte ebapiisav varustamine materjalide ja seadmetega. Sageli tuli ise midagi valja nuputada voi materjali ja mond masinaosa kuude viisi mooda Noukogude kodumaa avarusi taga ajada. (81) 1960. aasta septembris tootmisse voetud likoor Vana Tallinn muutus kiiresti populaarseks ja suure noudluse tottu ka defitsiitseks kaubaks ning NSV Liidus omaparaseks valuutaks. Kingituseks viidud Vana Tallinn avas Moskvas vajalikud uksed, et ettevotetele pudeneks fondidest ja limiitidest olenemata moni vajalik seade voi detail. (82) Teisalt sundis seadmete ja nende osade nappus mottetegevust arendama ning leidlikkust ules naitama, et puuduv detail ettevottes kohapeal valmistada.

Ettevotete tootmistulemustele avaldas negatiivset moju ka see, et uusi tootmisvoimsusi ei suudetud tahtajaks kaiku lasta, tooajakaod olid suured tooseisakute, tooluuside ja tootajate suure voolavuse tottu. ENSV Rahvamajanduse Noukogu toostusettevotetes tuli 1960. aastal uhes kvartalis 1000 toolise kohta 28, ehitustegevuses aga 80 tooluusi. Tooajakaod seisakute ja tooluuside tottu moodustasid 1960. aastal keskmiselt uhe toolise kohta ENSV RMN-i susteemi toostuses 1,8 ning ehitustegevuses 2,8 paeva. Aasta jooksul vahetas rahvamajanduse noukogu susteemis tookohta 23% toostustooliste arvulisest koosseisust, ehituses aga koguni 53%. (83) Enamasti korvati tooajakadusid uletunnitooga. Kergetoostusettevotteis ulatusid tooajakaod 1965. aastal 76 012 inimpaevani ja seda olukorras, kus valitses kvalifitseeritud tooliste nappus. Ainuuksi tooluuside tottu kaotati 9400 inimpaeva, 1400 vorra rohkem kui eelmisel, 1964. aastal. 1964. aastaga vorreldes kasvas uletundide arv 1965. aastal 1,3 korda ja ulatus 322 000 inimtunnini. See aga toi omakorda kaasa palgafondi ulekulu. (84)

Kolme peamise pohjuse seas, miks sooviti tookohta vahetada, oli esikohal rahulolematus eluasemega, jargnesid tootingimused ja palk. (85) Tooliste voolavust puuti vahendada olme-ja elamistingimuste parandamisega. Elamuehitus nagu ka lasteaedade ehitus aga ei suutnud noudlusega sammu pidada.

Kogutoodanguplaani mahu tagaajamine ei soodustanud uute meetodite rakendamist ega ka tootearengut. ENSV Ministrite Noukogu heitis toostusettevotetele ette, et need ei rakenda noutavate kaupade tootmise suurendamiseks vajalikke abinousid, juurutavad aeglaselt tootmisse uusi kaubaliike ja toodavad madala kvaliteediga, vananenud tegumoe ning aegunud mudelite jargi valmistatud ja ostjate poolt vahenoutavat kaupa.86 Uheks selliseks kaubaliigiks, mida ettevotted ei soovinud toota, olid lasteroivad, sest nad pidasid nende tootmist madalate hindade tottu mittetulusaks. (87) Vaikese kaubavaliku uheks pohjuseks oli seegi, et ei taidetud vabariikidevahelisi hankeplaane sortimendi, samuti kaubakoguste osas. Ainuuksi Eesti NSV ei taganud 1965. aasta esimese 9 kuu vabariikidevaheliste hangete taitmist villaste kangaste osas 939 000, puuvillriide osas 114 000, omblustoodete osas 251 000, trikootoodete osas 86 000 ja hobetoodete osas 107 000 rubla ulatuses. (88) Samuti ei taidetud toostustoodete uute liikide juurutamise ulesannet. Nii tegi ENSV Ministrite Noukogu 1962. aastal kriitikat, et vastavalt plaanile polnud tootma hakatud mitut liiki manguasju, lahtitommatavaid diivanlaudu, jalatsikapikesi, uue mudeli jargi kirjutuslaudu, diivanvoodeid, lillepotialuseid, kokkupandavaid riidepuid, emaileeritud ventilatsioonireste, vitaminiseeritud piima, suitsutatud seafileed jne. (89) 1965. aastal jai plaanis ette nahtud 106 uuest tootest tootmisse votmata 12. (90) Uute toodete tootmisse votmist takistas sageli ka tehnilise dokumentatsiooni, vajaliku toorme voi seadme puudumine.

Kuna eesmark oli kogutoodangu maht iga hinna eest rahalises vaartuses taita, jai toodangu kvaliteet tagaplaanile. Taiesti tavaliseks nahtuseks oli, et ettevotted lasid valja standarditele mittevastavat voi koguni praaktoodangut. (91) Nii jai 1964. aastal kergetoostusel praaktoodangu tottu saamata 185 714 rubla, jargmisel aastal aga veelgi rohkem--208 000 rubla. Sindi 1. Detsembri nim. Tekstiilivabriku villase ja puuvillase riide 1965. aasta toodangust vastas korgema klassi (I sort) kvaliteedinouetele vaid 72-74%, tekstiilivabriku Punane Koit siidriidest aga ainult vaga vaike osa--20-30%. Kreenholmi Manufaktuuri trikotaazi kudumise niidist kuulus ligi 70% II sorti, sest see ei vastanud korgema klassi standarditele. Kaubabaasi Estorgodezda kontrollitud omblustoodetest praagiti valja ligi 1/3: alandati sorti voi saadeti parandamiseks. Naha-ja jalatsitootmiskombinaadile Kommunaar esitati 1965. aasta jooksul 299 reklamatsiooni (akt standarditele mittevastavuse kohta) kokku 18 466 jalatsipaarile ning Tartu naha-ja jalatsikombinaadile 124 reklamatsiooni kokku 7907 jalatsipaarile. (92) Selline olukord takistas kaibemaksu oigeaegset riigieelarvesse laekumist. Madala kvaliteediga olid ka eksportkaubad. 1964. aastal esitasid valismaised ostjad Tallinna ekskavaatoritehasele 4 reklamatsiooni ekskavaatorite ETN-171 konstruktsioonivigade tottu ja tehasele Volta 3 reklamatsiooni elektrimootorite defektide parast. Jarvakandi tehased, tehas Punane Ret ja Tallinna Mooteriistade Tehas said aktid seoses pakendamisreeglite eiramisega, mis pohjustas transportimisel kauba kahjustusi. (93)

Tarbekaupade muugilt puudumises suudistati kaubandusorganisatsioone. Plaanimajanduses taitis tarbekaupade tootmismahtu maarava indikaatori rolli kaubandusvork, erinevalt turumajandusest, kus kauba tootmismahu maaramise aluseks oli noudmise ja pakkumise vahekord. Nii oli ENSV Kaubandusministeeriumil taita tahtis ulesanne: uurida ja teha kokkuvotteid elanikkonna noudlusest kaupade jarele ning vastavalt sellele esitada toostusettevotetele tellimused nende tootmiseks. Oli ju ettearvatav, et see ulesanne kaib kaubandusvorgule ule jou. Kaubandusvork sai noudluse kohta kokkuvotteid teha enamasti ikka jaekaubanduses muugil olnud kaupade alusel, mis olid kujunenud "minevateks" ja "mitteminevateks" kaupadeks. Kaubandusministeeriumi naol leiti patuoinas, keda suudistada selles, et muugilt puudusid paljud elanikkonna poolt noutavad kaubad, sest ministeeriumile alluv kaubandusvork ei suutnud ostjate noudlust piisavalt tundma oppida ja sellest tulenevalt tegi toostusele tellimuste esitamisel vigu. (94) Kaubandusvorku suudistati ka selles, et ta polnud tootjate suhtes kullalt noudlik, vottes muugile vananenud tegumoe ja madala kvaliteediga toodangut, mille tagajarjel norgenes kaubanduse moju toostusele, st kaupade tootmise organiseerimisele vajalikus sortimendis. Kujunes arusaamine, et koik on korras: toostus taidab ja uletab toodangu valjalaske plaani. Samal ajal ei leidnud aga suur osa toostustoodangust ostjaid. Nii naiteks valmistati 1964. aastal mitmekumne miljoni rubla vaartuses uleplaanilist toodangut, kuid neljandik sellest jai realiseerimata ja lattu seisma. (95) Seisma jaanud kaup hinnati hiljem alla lootuses see odavama hinnaga realiseerida. Nii naiteks hinnati 1964. aasta jooksul kaupa alla 6,9 miljoni rubla vaartuses ja aasta lopul ootas veel ees seismajaanud kauba allahindamine 2,5 miljoni rubla suuruses summas. (96) Teisalt ei olnud kaubandusvorgul alati isegi voimalik vajalikke tarbekaupu hankida, sest ettevotted ei pidanud kaubandusega kokkulepitud sortimendist kinni. Selles osas paistsid eriti silma Sindi 1. Detsembri nim. Tekstiilivabrik, tekstiilivabrik Punane Koit, Parnu ja Valga omblusvabrik, jalanoude ning kummivabrik Pohjala, Tallinna Juveelitehas, plastmasstoodete tehas Estoplast ja paljud puidutootlemistoostuse ettevotted. (97)

Uheks laialt levinud probleemiks, millega silmitsi seisti, olid juurdekirjutused aruannetes. ENSV MN Kontrollkomisjoni ja ENSV Statistikavalitsuse tootajad avastasid kontrollimise kaigus paljudes vabariigi ettevotetes ning organisatsioonides teostatud toode mahu juurdekirjutamist ja riikliku aruandluse moonutamise fakte. Nii suurendas ENSV RMN Ehitusmaterjalide Toostuse Valitsuse Ehitusmaterjalide Katsetehas 1958. aasta 11 kuu aruandluses valjalastud toodangu mahtu rohkem kui 1 miljoni rubla vorra. RMN Ehitusvalitsuse Paide Tootmisbaas naitas 1958. aasta aruandluses kogutoodangut 213 000 rubla vorra, 1959. aasta I poolaastal aga 38 000 rubla vorra tegelikust suuremana, mis tahendas, et plaanitaitmist naidati 99% asemel 100,4%. 1959. aastal suurendasid kogutoodangu aruandlusandmeid ka Tallinna Raudbetoontoodete ja Ehitusdetailide Tehas, Tallinna Ehituskeraamika Tehas, Kohtla Polevkivikeemiakombinaat, Tartu Kalatoostus, Tartu Konservitehas jt ettevotted. Tallinna TSN Taitevkomitee kapitaalehituse osakond suurendas oma 1959. aasta I poolaasta aruandes andmeid elamispinna ekspluatatsiooni andmise kohta 2800 ruutmeetri ehk 17% vorra. Samuti esitati vaaralt toojouga seotud aruandlust, varjamaks tooluuse ja tooajakadusid. Kontrollimise kaigus tuvastati, et 1959. aasta II kvartali aruandes markis Tallinna Ehituskeraamika Tehas tooajakaoks tooluuside tottu ainult 10 inimpaeva, kumme korda vahem tegelikust (104 inimpaeva), Tallinna Raudbetoontoodete ja Ehitusdetailide Tehas aga 30 inimpaeva 81 paeva asemel ehk 2,7 korda vahem, et varjata tooluusidest tekkinud ajakadu. (98)

Ajavahemikul maist 1961 kuni aprillini 1962 kontrollisid riiklike statistikaorganite tootajad 2623 korral arvestuste ja aruannete usaldusvaarsust ning avastasid juurdekirjutisi toostusettevotete kogutoodangu ja toojou aruannetes ning ehitusorganisatsioonide ehitusmahtude voimsuste kaikulaskmise aruannetes. (99) Juurdekirjutisi ja aruandluse moonutamist kasitleti riikliku distsipliini jameda rikkumisena ning seda voimaldanud isikud voeti kriminaalkorras vastutusele. Nimetatud ajavahemikul karistati juurdekirjutuste ja aruannete moonutamise eest kohtulikult viit inimest. (100) Pettuste abil sooviti naidata edukat plaanitaitmist, valtimaks preemiatest ja teistest materiaalsetest huvedest ilmajaamist voi korge ametikoha kaotust. Juurdekirjutused aga tahendasid, et midagi jai tegelikult tootmata ja see puudutas kogu elanikkonda. Aruannete ilustamisega ei tegelnud mitte ainult ettevotted, vaid ka korgemad instantsid ja statistikavalitsused, mis muutis statistika ebausaldusvaarseks kogu riigi arvepidamises. See tendents ei sundinud seitseaastakul. Noukogude statistikat iseloomustas algusest peale tendents naidata tulemusi tegelikust suuremana. (101)

SEITSEAASTAKU TULEMUSED

Seitseaastaku tulemusi vaadates tuleb tunnistada, et need olid probleemidele ja raskustele vaatamata muljetavaldavad. Seejuures ei tohi aga unustada, et seitseaastaku statistiliste naitajate puhul tuleb arvestada liialdustega.

Vaatamata sellele et koigi kolme Balti liiduvabariigi tootmisulesanded olid NSV Liidu keskmisest suuremad, saavutasid Eesti, Lati ja Leedu seitseaastaku kontrollarvudes ettenahtud toostuse kogutoodangu taseme juba 1964. aasta lopuks, aasta varem ettenahtust. (102) Seitseaastaku viimane aasta kulges ilma selle algatajata --Nikita Hrustsovita, kes korvaldati tema poliitiliste vastaste poolt voimult 1964. aasta oktoobris. Pohjuste ule, miks Hrustsov korvaldati, on palju spekuleeritud. Uhed arvavad, et pohjuseks oli Hrustsovi voimu norgenemine 1960. aastatel, teised, sealhulgas Jan Ake Dellenbrant, on seisukohal, et rahulolematuse tingis Hrustsovi radikaalne destaliniseerimise sise-ja valispoliitika. (103)

NSV Liidu toostuse kogutoodang tervikuna kasvas 84%. 1961. aastal prognoositud 9-10% toostustoodangu keskmist kasvu aastas ei saavutatud. Ametliku statistika andmeil oli ajavahemikul 1960-1965 toostustoodangu keskmine kasv aastas 8,6%, nagu seitseaastaku plaan ette nagi, Hanini arvestuste kohaselt oli see aga vaiksem--7% aastas. (104)

Eesti NSV toostuse kogutoodang suurenes seitseaastakul plaanis ette nahtud 1,8 korra asemel aga ule kahe korra (tabel 2). Vabariigi toostus taitis seitseaastaku ulesanded ka kontrollarvudes ettenahtud 1,5-kordse tooviljakuse tousu, omahinna alandamise, akumulatsiooni ja kapitaalmahutuste ning toodangu nomenklatuuri osas, valja arvatud uksikud erandid. (105) ENSV Ministrite Noukogu esimehe asetaitja Hendrik Allik kinnitas 27. detsembril 1965 oma ettekandes ENSV Ulemnoukogu istungjargul, et seitseaastakul ehitati pohifondide (pohivara) maksumust arvestades ENSV-s teine niisama suur toostus, kui oli enne 1959. aastat. (106)

Seitseaastakul ENSV rahvamajandusse tehtud koigist kapitaalmahutustest 41,5% laks toostussektorisse. (107) Toostusse investeeritud 708 miljonist rublast (vorreldavates hindades) suunati ligi pool, 43,5% (308 miljonit rubla), energeetika-, polevkivi- ja keemiatoostusse. (108) Ehitusmaterjalide toostuse valjaarendamiseks kulutati 65,7 miljonit rubla ehk 9,3% kapitaalmahutustest. Masinaehitustoostuse toodangu kolmekordistamiseks investeeriti sellesse toostusharusse 53,7 miljonit rubla ehk 7,6% kapitaalmahutustest. Toiduainetoostuse prioriteetseks suunaks oli kalatoostus ja sinna investeeriti 106 miljonit rubla, mis moodustas 67% toiduainetoostuse investeeringutest (159 miljonit rubla). Kergetoostuse kapitaalmahutused ulatusid 49 miljoni rublani ja liha-ning piimatoostuse omad 24,1 miljoni rublani. Metsa-, puidu-ja paberitoostuse arendamiseks kasutati 32,4 miljonit rubla (4,2% investeeringutest). (109)

Edusammude tottu rahvamajanduses kasvas vabariigi rahvatulu seitsme aasta jooksul ligi 1,9 korda ja elanike rahalised sissetulekud ligi 1,6 korda, elamufond linnades 40%. (110) Edusammude eest rahvamajanduse arendamisel autasustati Eesti NSV-d 1965. aastal Lenini ordeniga. (111)

Keegi ei meenutanud 1961. aastal korrigeeritud plaaninaitajaid, mille kohaselt pidigi kogutoodang 1965. aastaks, vorreldes 1958. aastaga, suurenema kahekordseks. Ka statistikavalitsuse ametlikud valjaanded toetavad ENSV toostuse arengu edulugu, opereerides mitte muudetud, vaid 1959. aastal kinnitatud kontrollarvudega aastaiks 1959-1965 ja seejuures bruto-, mitte tegelikku juurdekasvu naitava netotoodangu mahuga. (112)

Ametliku statistika andmetel suurenes tootmisega seotud tootajate arv 152 000 tootajalt 1958. aastal 160 700 tootajani 1960. aastal. 1965. aastal oli toostuses hoivatud keskmiselt 204 000 tootajat. (113) Seega oli ajavahemikul 1958-1965 tootajate arv suurenenud 1,3 korda, rohkem kui algselt oli planeeritud. ENSV Ulemnoukogu istungjargul 1965. aasta detsembris tunnistas A. Veimer oma ettekandes, et tootmisprotsesside uuendamine ja uue tehnika arendamine ning rakendamine toimus kavandatust aeglasemalt ja seetottu saavutati toostuse tootmismahu kasv peamiselt tootajate arvu suurendamisega toojou aratombamise teel teistest sektoritest, eelkoige agraarsektorist. (114) Hoivatute kasvu teine oluline allikas toostuses oli sisseranne teistest liiduvabariikidest. Ajavahemikul 1961-1965 saabus teistest liiduvabariikidest Eestisse elama 43 100 inimest, mis oli 17 600 inimese vorra rohkem kui eelmisel viiel aastal. Mehaaniline juurdekasv moodustas 57,4% elanike uldisest juurdekasvust, mis oli 75 100 inimest. (115) Selliseks ulatuslikuks sisserandeks andsid muude tegurite korval pohjust seitseaastaku suured ehitusobjektid, nagu Punase Kunda uus tsemenditehas, Narva soojuselektrijaam ja Maardu keemiakombinaat. Kuna koduvabariigis tookasi ei jatkunud, kuulutati nimetatud objektid uleliidulisteks komsomoli lookehitusteks. Neid saabus ehitama inimesi ule kogu NSV Liidu.

Seitseaastakul jatkus viisaastakute praktika koostada plaaninaitajad naturaalnaitajates vaid tahtsamate toodanguliikide kohta ja seetottu poorati eelkoige tahelepanu just nende naitajate taitmisele. Koige paremini tuldi toime partei ja valitsuse direktiivides ette nahtud ulesandega energeetika arendamise alal. Elektrienergia tootmine suurenes seitsme aasta jooksul kuuekordseks ja ulatus 1965. aastal 7,1 miljardi kW/ha-ni (tabel 3). Seda eelkoige tanu voimsa Balti Soojuselektrijaama kaikuandmisele. Soojuselektrijaama ehituse loplik valmimine ja maksimaalse voimsuse (7,5 miljardit kW/ha elektrienergiat aastas) saavutamine jai siiski 1966. aastasse. Seitseaastakul alustati teise sama suure voimsusega Eesti soojuselektrijaama ehitamist, mille esimese jargu valmimine oli planeeritud 1967.-1968. aastasse. NSV Liidu loodepiirkonna varustamiseks elektrienergiaga ehitati ENSV-d Leningradi, Riia ja Pihkvaga uhendav voimas korgepingevork.

Seoses elektrienergia tootmise suurenemisega toimus kuttetoostuse kiire valjaarendamine, et rahuldada Balti Soojuselektrijaama kuttevajadus: 10 miljonit tonni polevkivi aastas. Kaiku lasti ka Oru turbatehase esimene jark voimsusega 120 000 tonni turbabriketti aastas. Tehase sama suure voimsusega teise jargu ehitus oli pooleli. Elektrienergiat toodeti polevkivist, mis oli tooraineks ka keemiatoostusele, seetottu suurenes polevkivikaevandamine markimisvaarselt: 9 miljonilt tonnilt 1958. aastal 16 miljoni tonnini 1965. aastal ehk nagu kontrollarvudes planeeritud, ligi 1,8 korda (tabel 3). Polevkivikeemiatoostuse arendamiseks ehitati seitseaastakul uued voimsused V. I. Lenini nim. Polevkivitootlemiskombinaadis bensooli, formaldehuudvaikude, elektroodkoksi ja fenooli tootmiseks ning Kivioli keemiakombinaadis formaliini tootmiseks.

Mineraalvaetiste tootmise kiireks valjaarendamiseks voeti kasutusele uusi fosforiidimaardlaid. 1965. aastal oli mineraalvaetiste tootmistase koguni 145 000 tonni vorra planeeritust suurem (tabel 3). Seitsme aasta jooksul aga toodeti mineraalvaetisi 295 000 tonni (7,7%) planeeritust rohkem. Tol ajal alguse saanud intensiivne fosforiidikaevandamine viis 1980. aastail "fosforiidisojani", mis paastis Kirde-Eesti looduse poordumatust havingust.

Aastail 1959-1965 ehitati voi rekonstrueeriti ule 200 tootmisettevotte ja tsehhi. (116) Selline suur tootmisobjektide ehitusprogramm, millele lisandus veel elamu-ja olmeehitus, noudis suures mahus ehitusmaterjale. Ainuuksi tsemenditoodang tuli seitseaastakul kuuekordistada (tabel 3). See ulesanne lahendati Kunda tsemenditehase taieliku rekonstrueerimise tulemusena.

Lisaks tsemenditoodangu suurendamisele voimaldas uus tehas alustada eterniidi-, killustiku-ja ehituspaasitootmist. (117) Tanu uute voimsuste rakendamisele saavutati ja uletati 1965. aastaks planeeritud toodangumaht: 650 000 tonni tsementi aastas. Kui 1958. aastal oli ENSV tsemendivajadus 180 000 tonni (118), millest veidi ule poole tuli Kunda tsemenditehasest ja ulejaanud osa teistest vabariikidest, siis 1965. aastal suutis tsemenditehas Punane Kunda oma aastatoodanguga (675 000 tonni) taielikult katta vabariigi 470 000 tonni (119) suuruse tsemendivajaduse ning tsementi ka valja vedada. Seitseaastaku uldises arvestuses jai aga arvestatav kogus 383 000 tonni tsementi ehk 12%--aastaiks 1959-1965 kavandatud tsemendi tootmismahust (3 179 000 tonni) tootmata toode venimise tottu Kunda tehase rekonstrueerimistoode algperioodil.

Kuigi seitseaastakul suurendati oluliselt seinapaneelide tootmist, jai hoonete seinte ehitusmaterjaliks pohiliselt telliskivi. Tellisetootmise kogumahtu oodati 1965. aastal joudvat 344 miljonini, mis oli 95,4 miljoni tellise vorra ehk 1,4 korda 1958. aasta tootmismahust (248,6 miljonit tellist) suurem eelkoige Tallinna Manniku tehase toodangu suurendamise arvel. (120) Kui 1958. aastal kattis ENSV enda tellisetoodang taielikult vabariigi vajaduse, siis 1965. aastaks prognoositud tootmismaht pidi katma 72% tellisevajadusest (480 miljonit tellist (121)). 1965. aastaks planeeritud tootmistaset ei saavutatud--puudu jai 63 miljonit tellist--ja seetottu tuli neid kavandatust suuremas mahus sisse vedada.

Tagasihoidlikud investeeringud metsa-, puidu-ja paberitoostusse ei taganud nende tootmisharude moderniseerimist ning nii ei suudetud saavutada tselluloosi ja paberi prognoositud tootmistaset. Tselluloositoodang jai 8900 tonni ja paberitoodang koguni 20 000 tonni vorra planeeritust vaiksemaks, mis tahendas, et tselluloosi seitsme aasta tootmisplaan taideti 98,8% ning paberi osas 96,8% ulatuses.

Masinatoostuse prioriteetseteks suundadeks olid seitseaastakul elektrotehnikatoodete, mooteriistade ja aparaatide valmistamine. Nende korval olid tahtsateks toodeteks ekskavaatorid, naftaaparatuur, elektrimootorid, teehoovlid ja kaablid. Metalli-ja masinatoostusharud tootasid sisseveetaval toorainel, materjalidel ning detailidel ja toodang turustati valdavalt valjaspool vabariiki: nii teistes NSV Liidu piirkondades kui ka valismaal. ENSV RMN Masinaehituse Valitsuses tootanud Aleksei Hobemagi meenutab rahvamajanduse noukogu aega kui Eesti masinatoostuse arengu jaoks erakordselt olulist, selle toostusharu voimsat kasvuaega. (122) See oli voimalik, sest rahvamajanduse noukogu aastail vahetati masinatoostuse sojaeelsest perioodist parit masinapark uue vastu ja arendati valja uuel tehnoloogial ning tehnikal tootav ja vahese metallitarbimisega elektroonika-ning aparaaditoostus. (123) Tosi kull, suur osa korgtehnoloogia valdkonnas tegutsevate Elavhobealaldite Tehase, H. Poogelmanni nim. Elektrotehnika Tehase, Tartu Aparaaditehase, Voru Gaasianalusaatorite Tehase ja Tallinna Kontrollmooduriistade Tehase toodangust valmistati NSV Liidu sojatoostuse jaoks. Olulise panuse nende tootmisharude arengusse andis 1958. aasta novembris asutatud ENSV RMN Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut, kus tootati ettevotete jaoks valja uut tehnoloogiat.

Korge kvalifikatsiooniga tooliste ja inseneride kaadrit toostuse jaoks valmistati ette ENSV tehnikumides ning korgkoolides. Kui 1956. aasta lopul tootas rahvamajanduses 3700 korgharidusega inseneri, siis 1960. aasta lopuks oli nende arv kasvanud 6300-ni ja 1965. aasta lopuks 9100-ni. (124) Seega suurenes kumne aasta jooksul korgharidusega inseneride arv 2,5 korda.

Toiduaineid ja tarbekaupu tootvate harude toodangu kasvutempo jai rasketoostuse omaga vorreldes tagasihoidlikuks. Toiduainetoostuse arengu aluseks oli suuresti kalatoostus. Seitseaastakul alustati ookeanipuugiga ja arendati valja selleks vajalik laevastik ning kalatootlemistoostus. Valmisid uus Tallinna kalasadam ja kalatootlemiskombinaadid Parnus ning mujal. Kalapuugi seitsme aasta plaan mitte ainult ei taidetud, vaid ka uletati markimisvaarselt suurtes kogustes. 1965. aastal puuti kala 51 000 tonni ehk 39,2% vorra, seitseaastakul tervikuna aga 118 900 tonni ehk 16,6% vorra rohkem kui kontrollarvud ette nagid (tabel 3). Kalapuuk suurenes seitseaastaku jooksul 3,1-kordseks kavandatud 2,2-kordse kasvu asemel. Liha-ja piimatoostuse tahtsamateks uusehitisteks olid Polva piimapulbritehas ning Viljandi ja Saaremaa piimatoodete kombinaat. Liha-ja piimatoodangu seitsme aasta plaan taideti ning uletati, seevastu voitoodangu plaaniga ei suudetud toime tulla (tabel 3). Eesti NSV toidukaubad olid tahtsad valjaveoartiklid teistesse liiduvabariikidesse ja valisriikidesse. Valjaveoks laks ligi 75% kalakonservide, 57% kala, 36% voi, 12% liha ja rasva, 38% lihakonservide, 45% juustu ning 33% taispiimatoodete kogutoodangust. (125)

Kergetoostuse juhtivas tootmisharus tekstiilitoostuses jaid kontrollarvudes ette nahtud tootmismahud puuvillase, villase ja linase riide, trikoopesu ning pealistrikootoodete osas taitmata. Jalatsitoostus ei suutnud kummijalatsite planeeritud tootmismahtu saavutada, seevastu nahkjalatsite tootmismaht uletati tunduvalt. Plaanid koostati arvestusega, et ENSV varustab tarbekaupadega ka teisi liiduvabariike. Nii laks teistesse liiduvabariikidesse ligi 90% Eestis valmistatud puuvillase riide (toorriie, sits, pesu-ja kateratikuriie), 66% villase riide (mantli-ning ulikonnariie), 70% linase riide (moobli-, dekoratiiv-ja voodikatteriie, sargi-ning kleidiriie) ja 17% siidriide (voodri-, sargi-ning kleidiriie) kogutoodangust. Eesti omblustoodetest veeti valja 19%, nahkjalatsite toodangust 45%. (126) Samal ajal veeti Eestisse tarbekaupu sisse teistest vabariikidest ja ka valisriikidest. 1961. aastal moodustasid tarbekaubad ja toiduained ligi 50% ENSV sisseveo kogumahust (555,6 miljonit rubla). (127) Ulejaanud poole moodustasid masinad, seadmed, tooraine (metallid, puuvill, vill, vaavel, apatiit, kaaliumi-ja lammastikuhendid, tubakas, toornahk) ning kutus (nafta, looduslik gaas, antratsiitdiiselkutus, petrooleum).

Ajavahemikul 1956-1961 suurenes ENSV kaubavahetus 1,7-kordseks. ENSV peamised kaubanduspartnerid olid teised vabariigid ja piirkonnad, kuid nimetatud perioodil suurenes ka valisriikide osatahtsus kaubanduspartneritena, nii ekspordikui ka impordipartneritena. Valisriikide osatahtsus ENSV kaubavahetuses suurenes nimetatud ajavahemikul 5,5% vorra--3,6%-lt 1956. aastal 9,1%-ni 1961. aastal -, kusjuures ekspordi kasv oli impordi kasvust veidi suurem. ENSV eksport valisriikidesse kasvas 4,7 korda: 7,7 miljonilt rublalt 1956. aastal 35,8 miljoni rublani 1961. aastal; import valisriikidest kasvas 4,3 korda: 15,3 miljonilt rublalt 65,4 miljoni rublani. (128) Kui ENSV kaupade valjaveo peamised sihtmaad olid Alzeeria, Argentina, Brasiilia, Birma, Vietnam, India, Indoneesia, Iraak jt riigid, siis sisseveoriikide seas domineerisid sotsialismimaad. (129) Seoses valisriikide osatahtsuse suurenemisega vahenes NSV Liidu teiste piirkondade osatahtsus ENSV kaubavahetuses ajavahemikul 1956-1961 96,4%-lt 90,9%-ni. Tahtsamad ENSV kaubanduspartnerid NSV Liidus olid Vene NFSV, Ukraina, Lati, Leedu ja Valgevene. (130)

Uldiselt on 1960. aastad jaanud inimeste mallu kui kaubarohked aastad, aga seda sojajargse raske ajaga vorreldes.131 Ell Maansoo (sundinud 1935) ei maleta tapselt, millal sona defitsiit laiemalt kasutusele tuli, kuid arvab, et parast 1960. aastaid. Tema maletamist mooda oli kuuekumnendatel kauplustes ikkagi suhteliselt suur valik. (132) Sellele nn kaubarohkusele aitas kindlasti kaasa vabariigi enda initsiatiiv kasutada fondeerimata ja ka sekundaarset toorainet mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Kindlasti aga ei saa raakida uldiselt valitsenud kesise kaubavaliku ja madala kvaliteediga toodete juures noukogude inimeste elukvaliteedi kiirest lahenemisest laaneriikide omale.

Seitseaastaku lopp tahistas uhtlasi ka N. Hrustsovi algatatud rahvamajanduse noukogu reformi loppu. NLKP Keskkomitee 1965. aasta septembripleenumi otsuse kohaselt likvideeriti 1957. aastal loodud rahvamajanduse noukogud, taastati tootmisharulise juhtimise printsiip ja viisaastaku planeerimisvorm kui parim. Taas moodustati uleliidulised, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud toostusministeeriumid, millest suuremal osal oli endine nimi. Tosi kull, voimuesindajad kinnitasid, et umberkorraldused ei tahenda tagasipoordumist vana juurde, vaid see on taiesti uus tase juhtimises, mis pohineb majandusfaktori arvestamisel. (133) Eesti NSV Rahvamajanduse Noukogu susteemi 160 ettevottest (vahepeal oli vaiksemaid toostusettevotteid aktiivselt suuremateks uhendatud, mille tulemusena vahenes ettevotete arv) jouti 1965. aastal uleliiduliste ministeeriumide alluvusse ule anda 31 ettevotet, liidulis-vabariiklike ministeeriumide koosseisu 112 ja Kohaliku Toostuse Ministeeriumi alluvusse 17 ettevotet. ENSV Ministrite Noukogu esimehe asetaitja H. Allik kinnitas, et ettevotete uleandmine toimus organiseeritult ega hairinud plaaniulesannete taitmist. (134) Need organisatsioonilised muutused, mis vahendasid ENSV Ministrite Noukogu kontrolli ENSV territooriumil paikneva toostuse ule, kajastusid ilmekalt ka toostuse kogutoodangu struktuuris (tabel 1).

KOKKUVOTE

Seitseaastaku plaani valjatootamine ja elluviimine langes ajajarku, mil NSV Liidus toimus majanduse uhe sektori, toostuse (sh ehitustoostuse) juhtimise reform, mis oli suunatud selle sektori administratiivsele detsentraliseerimisele ning mis sai tuntuks rahvamajanduse noukogu reformina. Selle pohjus oli muutuste vajadus toostussektoris, et mojutada majanduskasvu. Reformi kaigus ilmnenud puuduste korvaldamiseks rakendatud abinoud aga suurendasid toostuse juhtimissusteemi tsentraliseerituse astet ja vahendasid vabariikide otsustusoigust majanduskusimustes. Kuna majandussusteem jai endiseks, eelistas uus juhtimissusteem jatkuvalt administratiivseid meetodeid majanduslikele ja seetottu sailisid koik kasumajandusega kaasnevad ilmingud ning probleemid.

Seitseaastaku lennukas plaan lahtus juhtide soovist muuta NSV Liit maailma voimsaimaks toostusriigiks, mitte aga reaalsest majanduslikust olukorrast ja toostuse arendamise voimalustest. Reformiga oli vabariikidele antud suuremat otsustusoigust vabariigi toostuse arendamisel voimalik realiseerida siiski vaid keskuse kindlaks maaratud raamistikus. Vabariigi toostuse uldised arengusuunad ja tootmismahud olid ette kirjutatud uleliiduliste direktiividega. Vabariigi ulesanne oli tosta juhtimise efektiivsust, lahendades operatiivselt kerkinud majandusprobleeme ja rakendades koiki meetmeid kohalike materiaal-tehniliste ning inimressursside paremaks ja taielikumaks kasutuselevotuks seitseaastaku plaani taitmiseks.

Plaanide rohkus, millega oli liiale mindud, tegi nende koordineerimise ja haldamise raskeks, eriti olukorras, kus neid tihti muudeti. Sageli jaid uhtede plaaninaitajate muutmisel teised sellega seotud naitajad muutmata, mis tekitas suurt segadust. Tootmisettevotteil endil oli plaani koostamise osas vahe kaasa raakida. Arvukas ja liigselt detailiseeritud plaaninaitajate susteem kinnitati korgemalseisvate organite poolt ning ettevotja oli endiselt vaid taitja. Liikumine oli lubatud vaid uhes suunas: suurendada toodangu valjalaset igal aastal, vorreldes eelmise aastaga.

Kuna turumajanduse mehhanismid puudusid, jai majanduse edukuse moodikuks endiselt kogutoodangu (brutotoodang) plaani taitmine. Kogutoodangu mahu naitaja aga ei motiveerinud ettevotteid toodangut mitmekesistama, sest see oleks takistanud kogutoodangu plaani kvantitatiivsete naitajate taitmist. Probleemi teadvustati, kuid olukorda puuti parandada direktiivsete meetoditega, mis ei andnud olulist tulemust. Nii nagu varasematel viisaastakutel, koostati seitseaastaku kontrollarvud vaid tahtsamate toodanguliikide nn votmetoodete kohta naturaalnaitajates ja eelkoige poorati tahelepanu just nende taitmisele. Kaupu, mille tootmist ei planeeritud, reeglina ka ei toodetud.

Plaaninaitajate tagaajamisel oli nii positiivne kui ka negatiivne kulg. Positiivne, sest uleplaaniline toodang jai vabariigi kasutusse ja tarbekaupade puhul oli see eriti oluline. Plaaninumbrite tagaajamine aga mojutas negatiivselt kvaliteeti ja sortimenti. Toodangu nomenklatuurne plaan jai tihti taitmata ja kiirustamisega kaasnes ebakvaliteetne toodang. Jatkuvalt ei toiminud materiaal-tehnilise varustamise susteem ja see pohjustas tooseisakuid ning takistas uute toodete tootmisse juurutamist, teisalt aga suurendas kohanemisvoimet ja tehnoloogilist leidlikkust, samuti leidlikkust majandamisel uldse.

Positiivsele poolele voiks seada selle, et loppes sojajargsetele viisaastakutele omane kinnipeetavate toojou massiline kasutamine toostuses, suuremat tahelepanu poorati elamuehitusele ja tarbekaupade tootmisele ning et liiduvabariikidele, sh Eesti NSV-le, anti suuremad oigused oma vabariigi majanduse arendamisel kaasa raakida. Vabariigile suurema otsustusoiguse andmine tingis kohaliku initsiatiivi tousu nii ressursside kasutuselevotuks kui ka tehnoloogia ja tehnika valjatootamiseks ning tootmisse rakendamiseks, mille tulemusena tousis vabariigi majanduse arengutase ja sellest tulenevalt ka elatustase. Seoses toojou vahesusega ja vajadusega uut tehnoloogiat ning tehnikat valja tootada ja rakendada poorati seitseaastakul suurt tahelepanu haridustaseme tostmisele ning korgharidusega spetsialistide ettevalmistamisele rahvamajanduse jaoks.

Seitseaastakul rajatud aparaadi-ja elektroonikatoostusettevotted ning samuti masinatoostusettevotted arenesid labi innovatiivse toote-ja tehnoloogiaarenduse ning nii oli voimalik luua keerukaid ja teadusmahukaid tooteid ning neid ka efektiivselt toota. Nende harude tooted olid ENSV tahtsad valjaveoartiklid. Teised seitseaastaku prioriteetsed rasketoostusharud--energeetika, ehitusmaterjalide toostus ja keemiatoostus--arenesid samuti kiires tempos ning andsid seitseaastaku plaaniulesannete edukaks taitmiseks olulise panuse. Toiduainetoostuse prioriteetses harus--kalatoostuses--toimus seitseaastakul huppeline areng tanu ookeanipuugi ja kalatootlemistoostuse valjaarendamisele. Seevastu tarbekaupade tootmise kasv jai aeglaseks ja mitmete oluliste kaupade osas ei suudetud seitsme aasta plaani taita, mis mojutas negatiivselt elukvaliteeti.

TANUAVALDUS

Artikkel on valminud Haridus-ja Teadusministeeriumi sihtfinantseeritava teadusteema SF0130038s09 raames.

doi: 10.3176/hist.2013.1.05

Maie PIHLAMAGI

Tallinna Ulikooli Ajaloo Instituut, Ruutli 6, 10130 Tallinn, Eesti;

maie.pihlamagi@tlu.ee

(1) Tsemenditehase Punane Kunda uue tehase ehitusel aastail 1957-1960 kasutati vaba toojou korval siiski kinnipeetavate oma, mis moodustas 25% (331 inimest) ehitajate uldarvust (1318). Kuna kinnipeetavate too oli ebaefektiivne ja tehase ehitus kuulutati uleliiduliseks komsomoli lookehituseks, lopetati ENSV Ministrite Noukogu ning EKP Keskkomitee Buroo 1. martsi 1960. aasta uhisotsusega kinnipeetavate toojou kasutamine ja likvideeriti kinnipeetavate laager Kundas. Vt Eesti Riigiarhiiv (ERA), f R-1, n 5, s 535, 1 31.

(2) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].

(3) Rahvamajandusnoukogud olid ka varem eksisteerinud. Need loodi sojakommunismi perioodil ja eksisteerisid 1930. aastate alguseni. Tosi kull, siis juhtisid rahvamajandusnoukogud vaid toiduaine- ja kergetoostust (tarbekaupu tootev toostus).

(4) Hrustsov, N. S. Toostuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest taiustamisest. Ettekanne NSV Liidu Ulemnoukogu seitsmendal istungjargul 7. mail 1957. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957, 63.

(5) Seadus toostuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest taiustamisest Eesti NSV-s. Eesti NSV Ulemnoukogu 4. koosseisu 5. istungjark 6.-7. juunil 1957. Stenogramm. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957, 95-97.

(6) Eesti NSV Ulemnoukogu otsused.--Rmt: Eesti NSV Ulemnoukogu 4. koosseisu 5. istungjark, 101-102.

(7) ERA, f R-1809, n 1, s 1, 1 6-8; s 1416, 1 131-142.

(8) ERA, f R-1809, n 1, s 1, 1 108; f R-1, n 3, s 950, 1 598-600.

(9) Vt ERA, f R-1809, n 1, s 1417, 1 74-86.

(10) Meri, H. Tagasivaateid veerevast vagunist. Eesti Paevaleht, Akadeemia, Tallinn, 2008, 250.

(11) Hrustsov, N. S. Toostuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest taiustamisest, 28.

(12) Noukogude Eesti saavutusi 20 aasta jooksul. Statistiline kogumik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1960, 21.

(13) ERA, f R-1809, n 1, s 2038, 1 4; f R-4, n 13, s 369, 1 28.

(14) ERA, f R-1, n 3, s 950, 1 600.

(15) Eesti Riigiarhiivi Filiaal (ERAF), f 1, n 4, s 2156, 1 246-248.

(16) Swearer, H. R. Khrushchev's revolution in industrial management.--World Politics, 1959, 12, 1, 48; National Archives of the United Kingdom (NAUK), FO 371, ref 129046 (S1103/15). The reorganisation of industry in the Ukrainian SSR May-June 1957; NAUK, FO 371, ref 135300, N 564/N 1102/6. Memorandum by Mr Hutching, Second Secretary of British Embassy, Moscow, February 19, 1958; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 2011, 164; Hanson, P. The Rise and Fall of the Soviet Economy. An Economic History of the USSR from 1945. Longman, London, 2003, 58.

(17) Berliner, J. S. Planning and management.--Rmt: The Soviet Economy: Toward the Year 2000. Toim A. Bergson, H. S. Levine. George Allen and UNWIN, London, 1984, 353.

(18) Kibita, N. Moscow-Kiev relations.--Rmt: Khrushchev in the Kremlin. Policy and Government in the Soviet Union, 1953-1964. Toim J. Smith, M. Ilic. Routledge, London, 2011, 100.

(19) NAUK, FO 371, ref 135300, Ns. 1102/2. Soviet 1958 plan reflects continued growth retardation, 20 December 1957.

(20) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], TajuiHH, 1959, 3.

(21) Eesti NSV Ulemnoukogu 4. koosseisu 6. istungjark 3.-4. veebruaril 1958. Stenogramm. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1958, 5.

(22) Nende hulka kuulusid toostuslik tooraine, masinad, seadmed ja materjalid.

(23) Eesti NSV Ulemnoukogu 4. koosseisu 6. istungjark, 8.

(24) Samas, 9.

(25) Samas, 4.

(26) Kibita, N. Moscow-Kiev relations, 100.

(27) Samas, 101.

(28) NAUK, FO 371, ref 135300, N 1102/6. Memorandum by Mr Hutching, Second Secretary of British Embassy, Moscow, February 19, 1958.

(29) Kibita, N. Moscow-Kiev relations, 100.

(30) Mereste, U. Toimunust & kaasaelatust. 1. osa. Meenutusi aastaist 1928-1964. SE&JS, Tallinn, 2003, 726, 727.

(31) Vt ERA, f R-1809, n 1, s 1, l 418.

(32) Hrustsov, N. S. Toostuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest taiustamisest, 55.

(33) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII] CCCP (Cn CCP) 1957, 13, 122.

(34) Kuuli, O. Sula ja hallad Eesti NSV-s. Kultuuripoliitikast aastail 1953- 1969. Uhiselu, Tallinn, 2002, 92.

(35) NAUK, FO 371, ref 135300. Long term prospects of the Soviet economy, E.I.G. 57 (30).

(36) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].

(37) Hoeffding, O. The Soviet Seven Year Plan. The Rand Corporation, California, 1959, 3.

(38) Hrustsov, N. S. Toostuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest taiustamisest, 16-20.

(39) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. T. 7, 467-468; Noukogude Eesti saavutusi 20 aasta jooksul, 17.

(40) ERA, f R-973, n 2, s 37, l 16-18.

(41) ERA, f R-973, n 5, s 1212, l 6. 1965. aasta ametlik statistika annab 1958. aasta tootajate arvuks 152 000, seega 4300 inimest rohkem kui seitseaastaku plaanis.

(42) ERAF, f 1, n 4, s 2156, l 246-248.

(43) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII]. T. 7, 463-465, 467-468.

(44) Tallinna Tehnikaulikooli teadlaste 2005. aastal labi viidud uuring toestab, et polevkivi poletamisel baseeruv energeetika on aarmiselt vaheefektiivne ja laostab keskkonda.

(45) Veimer, A. Koos rahvaga. Malestuskatkeid. Eesti Raamat, Tallinn, 1977, 193.

(46) NSV Liidu Kommunistliku Partei XXII kongress 17.-31. oktoobril 1961. Stenogramm. I kd. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1962, 56. Seitseaastaku kontrollarvudes prognoositi toostustoodangu keskmiseks juurdekasvuks aastas 8,6%.

(47) ENSV Ulemnoukogu 5. koosseisu 7. istungjark 25.-26. detsembril 1961. Stenogramm. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1962, 5.

(48) NSV Liidu Kommunistliku Partei XXII kongress 17.-31. oktoobril 1961. Stenogramm. III kd. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1963, 259; NSV Liidu Kommunistliku Partei XXII kongress 17.-31. oktoobril 1961. Stenogramm, I kd, 161.

(49) ERA, f R-973, n 5, s 1227, l 5.

(50) Samas, s 1212, l 3.

(51) Liviko juhatuse esimehe Udo Themase ja tootmisdirektor Aavo Veinthali meenutused.--Rmt: Noukogude aeg ja inimene. Koost E. Tammer, toim T. Tammer. Tanapaev, Tallinn, 2004, 166.

(52) Eesti NSV Ulemnoukogu 6. koosseisu 7. istungjark 20. oktoobril 1965. Stenogramm. Eesti Raamat, Tallinn, 1966, 13.

(53) Hanson, P. The Rise and Fall of the Soviet Economy, 73.

(54) Nove, A. An Economic History of the USSR. Penguin Books, New York, 1986, 363.

(55) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII] KUCC u CM CCCP ot 26 anpena 1961 r. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII] CCCP 3a anpenn 1961 r., 218-224.

(56) ENSV Ministrite Noukogu Maaruste ja Korralduste Kogu 1963, 25, 99.

(57) Taubman, W. Hrustsov ja tema aeg. Varrak, Tallinn, 2006, 495.

(58) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 186; Nove, A An Economic History of the USSR, 362.

(59) Vt ERA, f R-1, n 1, s 1483, 1 291-294; ENSV Ministrite Noukogu Maaruste ja Korralduste Kogu 1962, 53, 187; ENSV Ulemnoukogu Teataja 1963, 6, 25.

(60) Veimer, A. Koos rahvaga, 191.

(61) ENSV Ministrite Noukogu Maaruste ja Korralduste Kogu 1962, 7, 28, 31; 10, 40; 14, 56.

(62) ERA, f R-1809, n 1, s 1416, l 40-42.

(63) Vt Hrustsov, N. S. Keemiatoostuse forsseeritud arendamine on pollumajandusliku tootmise kasvu ja rahva heaolu tousu tahtsamaid tingimusi. Ettekanne ja loppsona NLKP Keskkomitee pleenumil 9. ja 13. detsembril 1963. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1964, 13.

(64) Hanson, P. The Rise and Fall of the Soviet Economy, 62.

(65) Hrustsov, N. S. Keemiatoostuse forsseeritud arendamine, 27.

(66) Maisikavatamisest ENSV-s vt Kalling, K. "Head ja palju!". Maisikampaania Noukogude Eestis. Eesti Loodus, 2009, 9.

(67) Nove, A. An Economic History of the USSR, 362.

(68) Eesti NSV Ulemnoukogu 6. koosseisu 3. istungjark, 8-9.

(69) Samas, 10.

(70) ERA, f R-1, n 3, s 1466, 1 100.

(71) Samas, s 1813, l 187.

(72) Nove, A. An Economic History of the USSR, 357.

(73) Samas, 357.

(74) Samas, 358.

(75) Harrison, M. Soviet economic growth since 1928: the alternative statistics of G. I. Khanin. Europe-Asia Studies, 1993, 45, 1, 147.

(76) Eesti NSV Ulemnoukogu 5. koosseisu 9. istungjark 26.-27. detsembril 1962. Stenogramm. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1963, 5; Eesti NSV Ulemnoukogu 6. koosseisu 3. istungjark, 5; ERA, f R-1, n 3, s 1706, 1 48.

(77) ERAF, f 1, n 4, s 2156, 1 246-248.

(78) Hobemagi, A. Meenutusi tootamisest ENSV RMN Masinaehituse Valitsuses. Autori intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 19.1.2012.

(79) Rajango, D. Eesti NSV majanduslike sidemete uurimisest ETUI tootmise okonoomika ja organiseerimise osakonnas.--Rmt: Okonoomika probleeme Eesti NSV toostuses. Koost R. Levin. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1964, 107-108.

(80) Cn CCP 1958, 9, 75.

(81) Liviko juhatuse esimehe Udo Themase ja tootmisdirektor Aavo Veinthali meenutused,166.

(82) Noukogude aeg ja inimene, 173.

(83) ERA, f R-1, n 3, s 1470, 1 395.

(84) Samas, s 1910, 1 15.

(85) Filtzer, D. Soviet Workers and De-Stalinization. The Consolidation of the Modern System of Soviet Production Relations 1953-1964. Cambridge University Press, Cambridge, 1992, 50.

(86) ERA, f R-1, n 3, s 1814, 1 111.

(87) Samas, s 1814, 1 433.

(88) Samas, s 1817, 1 467, 468.

(89) Samas, s 1489, 1 219-220.

(90) Samas, s 1817, 1 468.

(91) Eesti NSV Ulemnoukogu 6. kooseisu 6. istungjark 29. juunil 1965. Stenogramm. Eesti Raamat, Tallinn, 1963, 22.

(92) ERA, f R-1, n 3, s 1910, 1 15.

(93) ERA, f R-1809, n 2, s 39, 1 18.

(94) Vt ERA, f R-1, n 3, s 1909, l 412; s 1813, l 160.

(95) Eesti NSV Ulemnoukogu 6. kooseisu 6. istungjark, 23.

(96) ERA, f R-1, n 3, s 1813, l 160.

(97) Samas, s 1817, l 467-469.

(98) Samas, s 1255, l 373-375.

(99) Samas, s 1570, l 333-335.

(100) Samas, s 1570, l 335.

(101) Noukogude statistika usaldusvaarsuse kohta vt Mertelsmann, O. Noukogude statistika probleeme -allikakriitiline lahenemisviis.--Eesti Ajalooarhiivi Toimetised, 2012, 19; Eesti ajaloost 19.-20. sajandil. Uurimusi historiograafiast, allikaopetusest ja institutsioonidest. Koost T. Tannberg. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2012, 515-527.

(102) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].

(103) Dellenbrant, J. A Reformists and Traditionalists. A Study of Soviet Discussions about Economic Reform 1960-1965. Stockholm, 1972, 110.

(104) Harrison, M. Soviet economic growth since 1928, 147.

(105) Eesti NSV Ulemnoukogu 6. koosseisu 7. istungjark 20. oktoobril 1965, 5, 6, 7; ENSV Ulemnoukogu 6. koosseisu 8. istungjark 27.-28. detsembril 1965. Stenogramm. Eesti Raamat, Tallinn, 1968, 4-6; ERAF, f 1, n 4, s 3203, l 23.

(106) ENSV Ulemnoukogu 6. koosseisu 8. istungjark, 5.

(107) BeHMep A. T. Pa3BHTHe npoMtimneHHOCTH ^CTOHCKOH CCP, 17.

(108) Eesti NSV Ulemnoukogu 6. koosseisu 7. istungjark, 5.

(109) Samas, 6.

(110) ENSV Ulemnoukogu 6. koosseisu 8. istungjark, 5.

(111) ERAF, f 1, n 4, s 3203, l 24.

(112) Vt ERA, f R-973, n 2, s 37, l 16-18; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].

(113) [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].

(114) Eesti NSV Ulemnoukogu 6. koosseisu 7. istungjark, 10.

(115) Arvutusalus: Eesti NSV rahvamajandus 1975. aastal. Statistika aastaraamat. Eesti Raamat, Tallinn, 1976, 28.

(116) ERAF, f 1, n 4, s 3203, l 23.

(117) Punane Kunda. 1870. Eesti Raamat, Tallinn, 1968, 166, 174, 189.

(118) ERA, f R-973, n 5, s 1212, l 45.

(119) Samas.

(120) ERA, f R-973, n 5, s 1212, l 44, 46.

(121) Samas, s 1212, l 46.

(122) Alvela, A. Aleksei Hobemagi--kogu elu sundmuste keerises.--Aripaev, 31.1.2007.

(123) Hobemagi, A. Meenutusi tootamisest ENSV RMN Masinaehituse Valitsuses.

(124) Eesti NSV rahvamajandus. Statistiline kogumik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957, 178; Eesti NSV rahvamajandus 1970. aastal. Statistiline aastaraamat. Kirjastuse Statistika Eesti osakond, Tallinn, 1971, 242; Karjaharm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna ajalugu. 3. kd. Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940-1987. Argo, Tallinn, 2007, 262.

(125) Eesti majanduslikud sidemed NSV Liidu rahvamajanduse susteemis. Eesti Raamat, Tallinn, 1965, 28.

(126) Samas, 28, 230, 232.

(127) Samas, 37.

(128) Rajango, D. Eesti NSV majanduslike sidemete uurimisest, 102.

(129) Vt ERA, f R-1809, n 2, s 40, l 24-25; Eesti majanduslikud sidemed, 230.

(130) Rajango, D. Eesti NSV majanduslike sidemete uurimisest, 109.

(131) Tammer, E. Spikker defitsiidimaailma sisenemiseks.--Rmt: Noukogude aeg ja inimene, 186.

(132) Maansoo, E. Millal algas defitsiidi-aeg.--Rmt: Noukogude aeg ja inimene, 189.

(133) Eesti NSV Ulemnoukogu 6. koosseisu 7. istungjark, 12.

(134) ENSV Ulemnoukogu 6. koosseisu 8. istungjark, 5.

Tabel 1. ENSV toostuse kogutoodang (brutotoodang) ettevotete
alluvusvormi jargi, % *

                                  1955    1957    1958    1960    1963

Kogu toostus,                     100     100     100     100     100

  sh liidulise alluvusega         23,6    2,0     1,7     1,2     8,9
  toostus

ENSV Ministrite Noukogule         76,4    98,0    98,3    98,8    91,1
  alluv toostus,

  sh rahvamajanduse noukogule     --      79,7    75,4    80,1    71,7
    alluv toostus

  kohalikele noukogudele          4,9     7,3     8,3     7,6     2,4
    alluv toostus

  ministeeriumidele ja            71,5    11,0    14,6    11,1    17,0
    keskasutustele alluv
    toostus

                                  1964    1965

Kogu toostus,                     100     100
  sh liidulise alluvusega         9,9     30,5
  toostus
ENSV Ministrite Noukogule         90,1    69,5
  alluv toostus,

  sh rahvamajanduse noukogule     70,4    --
    alluv toostus

  kohalikele noukogudele          2,4     2,2
    alluv toostus

  ministeeriumidele ja            17,3    67,3
    keskasutustele alluv
    toostus

* Allikad: 25 aastat Noukogude Eestist. Statistiline kogumik. Eesti
Raamat, Tallinn, 1965, 34; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 1958, 25.

Tabel 2. ENSV toostuse brutotoodang seitseaastakul, 1959-1965 *

Aasta    Seitsme aasta   Planeeritud    Tegelik kasv
         plaan           kasv eelmise   eelmise aastaga
         miljardites     aastaga        vorreldes, %
         rublades        vorreldes, %
         (ettevotte 1.
         juuli 1955.
         aasta
         hulgimuugi
         hindades)

1958     7,74            100            100
1959     8,28            107,0          112,2
1960     9,09            109,8          112,1
1961     10,07           110,8          110,5
1962     11,03           109,5          110,4
1963     11,99           108,7          111,3
1964     12,95           108,0          109,0
1965     14,15           109,3          109,1

Aasta    Kogutoodangu   Kogutoodangu
         planeeritud    tegelik
         kasv, %        kasv, %

1958     100            100
1959     107,0          112,2
1960     117,4          125,8
1961     130,1          139,0
1962     142,5          153,5
1963     154,9          170,8
1964     167,3          186,2
1965     182,8          203,1

* Allikad: ERA, f R-973, n 2, s 37, l 1;
[TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII].

Tabel 3. ENSV tahtsamate toostustoodete kontrollarvud aastaiks
1959-1965 ja nende taitmine *

Toodanguliik                        1958          1965

                                             Plaan     Plaani-
                                                       taitmine

Vaavelhape, tuhat tonni             104      135       152,4
Mineraalvaetised, tuhat tonni       398      659       803,8
Gaas, miljon [m.sup.3]              410      510       515
Polevkivi, miljon tonni             8,85     16,0      15,8
Elektrienergia, miljon kW/ha        1176     6400      7105
Ekskavaatorid, tukki                453      700       880
Tsement, tuhat tonni                99       650       675
Tselluloos, tuhat tonni             94,1     115,0     112,1
Paber, tuhat tonni                  87,7     119,0     94,5
Puuvillane riie, miljon meetrit     112,3    165,3     140,2
Linane riie, miljon meetrit         7,0      11,5      9,5
Villane riie, miljon meetrit        3,0      5,5       3,7
Trikoopesu, miljon tukki            4,8      10,5      7,1
Trikooroivad, miljon tukki          1,0      4,2       2,5
Nahkjalatsid, miljon paari          2,8      4,0       5,7
Kala, tuhat tonni                   55,0     130,0     181
Kummijalatsid, tuhat paari          1678     2000      1734
Liha, tuhat tonni                   21,6     50,5      65,1
Voi, tuhat tonni                    13,5     24,0      21,6
Piim, tuhat tonni                   86       160,0     179,8

Toodanguliik                        Seitseaastak 1959-1965

                                    Plaan     Plaani-
                                              taitmine

Vaavelhape, tuhat tonni             915       962
Mineraalvaetised, tuhat tonni       3 824     4 119
Gaas, miljon [m.sup.3]              3 230     3 243
Polevkivi, miljon tonni             82,6      83,2
Elektrienergia, miljon kW/ha        27 415    29 060
Ekskavaatorid, tukki                4 350     4 546
Tsement, tuhat tonni                3 179     2 796
Tselluloos, tuhat tonni             730,4     721,5
Paber, tuhat tonni                  696       674
Puuvillane riie, miljon meetrit     907,9     883,0
Linane riie, miljon meetrit         65,7      61,4
Villane riie, miljon meetrit        26,8      25,4
Trikoopesu, miljon tukki            50,7      43,6
Trikooroivad, miljon tukki          15,3      11,2
Nahkjalatsid, miljon paari          24,7      32,4
Kala, tuhat tonni                   716,0     834,9
Kummijalatsid, tuhat paari          --        --
Liha, tuhat tonni                   259,0     367,3
Voi, tuhat tonni                    137,9     117,6
Piim, tuhat tonni                   974       1 081

Toodanguliik                        Planeeritud       Tegelik kasv
                                    kasv 1965.        1965. aastal
                                    aastal 1958.      1958. aastaga
                                    aastaga           vorreldes, %
                                    vorreldes, %

Vaavelhape, tuhat tonni             129,8             146,5
Mineraalvaetised, tuhat tonni       165,6             202,0
Gaas, miljon [m.sup.3]              124,4             125,6
Polevkivi, miljon tonni             180,8             178,5
Elektrienergia, miljon kW/ha        544,2             6o4,2
Ekskavaatorid, tukki                154,5             194,3
Tsement, tuhat tonni                656,6             681,8
Tselluloos, tuhat tonni             122,2             119,1
Paber, tuhat tonni                  135,7             107,8
Puuvillane riie, miljon meetrit     147,2             124,8
Linane riie, miljon meetrit         164,3             135,7
Villane riie, miljon meetrit        183,3             123,3
Trikoopesu, miljon tukki            218,7             147,9
Trikooroivad, miljon tukki          420,0             250
Nahkjalatsid, miljon paari          142,9             203,6
Kala, tuhat tonni                   236,4             329,1
Kummijalatsid, tuhat paari          119,2             103,3
Liha, tuhat tonni                   233,8             301,4
Voi, tuhat tonni                    177,8             160,0
Piim, tuhat tonni                   186,0             209,1

Toodanguliik                        Seitsme aasta
                                    toodangu kasv,
                                    %

Vaavelhape, tuhat tonni             105,1
Mineraalvaetised, tuhat tonni       107,7
Gaas, miljon [m.sup.3]              100,4
Polevkivi, miljon tonni             100,7
Elektrienergia, miljon kW/ha        106,0
Ekskavaatorid, tukki                104,5
Tsement, tuhat tonni                88,0
Tselluloos, tuhat tonni             98,8
Paber, tuhat tonni                  96,8
Puuvillane riie, miljon meetrit     97,3
Linane riie, miljon meetrit         93,5
Villane riie, miljon meetrit        94,8
Trikoopesu, miljon tukki            86,0
Trikooroivad, miljon tukki          73,2
Nahkjalatsid, miljon paari          131,2
Kala, tuhat tonni                   116,6
Kummijalatsid, tuhat paari          --
Liha, tuhat tonni                   141,8
Voi, tuhat tonni                    85,3
Piim, tuhat tonni                   111,0

* Allikad: [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII], 60-64, 67, 70,
71, 83, 86, 87, 94; ERA, f R-973, n 2, s 37,11-11;
f R-973, n 5, s 1212,1 44.