Where land meets the sea/Seal, kus merest saab maa.
Magi, Marika
Where land meets the sea, we see a coast, and this special issue is
dedicated to that area. Where such an area, bordering both the salty sea
and the dry land, was used by man sometimes during thousands of years,
it is possible to find traces of their activities, of their buildings
and graves once erected in this borderland, and with tracks leading from
land to building constructions in one-time harbours. Summing up,
together they form a system that we understand as a cultural landscape.
Behind coastal regions may lay connected and far-stretching hinterlands,
also embracing agrarian landscapes possibly kilometres away from the
waterline. The extent of a maritime cultural landscape is however
conditioned by topographic, cultural and political conditions of the
specific area in question. A special role in this is definitely played
by the existence or lack of navigable waters, starting from the
basically local ones until internationally relevant trade routes.
The current special issue has its source in the research project
Where Land Meets the Sea. Maritime Cultural Landscapes in Prehistoric
and Medieval Estonia (grant No 6998 of Estonian Science Foundation).
Three of the four articles are based on papers presented at the
international seminar on the same subject in Tallinn and on Saaremaa
Island in October 2006. Thus a comparatively broad geographical range of
subjects was discussed. Along with articles shedding light on maritime
landscapes on respectively the neighbouring Danish, Swedish and Estonian
coasts, also the eastern part of England is represented.
The first article is written by David Petts. He is discussing
maritime cultural landscapes on the coast of Northumbria, with a special
stress on the role of buildings of religious worship as well as profane
buildings played in the formation of them. The period he treats, the 8th
and 9th century, antedates the Conversion in the northern lands around
the Baltic Sea by some centuries; however, similar criteria in the
choice of locating Christian places of worship in coastal areas seems to
be relevant also here. The closest example in Estonia is probably St
Birgitta monastery in today's Pirita, erected on a site, already
important as a harbour or as an approach to a riverside harbour, further
upstream from the estuary since the Bronze Age; the existence of the
former was intertwined with medieval Tallinn only few kilometres away
along the coast.
The article of Soren Sindbaek takes into consideration three
important ancient coastal sites in southern Scandinavia, whose
principles of location enable him to differentiate three settlement
types on maritime cultural landscapes. Sindbaek's research
constitutes broader generalizations: he suggests criteria for making a
distinction between coastal settlements with open access, nodal points
on changing points of topographical conditions, and central places that
relay predominantly on their hinterlands.
A harbour site of much more local character has been treated in the
article of Marika Magi. Big-scale trade harbours, emporia, were not
spread in the Viking Age or Late Iron Age Estonia; the coast here was
however scattered with smaller harbour sites of district or regional
importance. One of these--Viltina on the southern coast of the Island of
Saaremaa--may be interpreted as a site of assembly, such as a moot or
karaja and at least partly of ritual character.
The article of Peter Norman concentrates on the formation of
maritime cultural landscape in the archipelago of Sodermanland, with a
special interest on how the social system influenced these processes.
The coastal settlements treated in the article were almost entirely
small-scale seasonally occupied fishing camps on small islands of the
outer archipelago. These islands and islets were never inhabited. Even
the islands nearest to the mainland did not see any permanent settlement
before the Middle Ages, although they were taken into use long before
this.
Articles in our special issue discuss places and landscapes of a
long range of usages and significance to society. Perhaps it is unwise
to draw any direct comparisons between big-scale central coastal
settlements in southern Scandinavia with small-scale seasonal fishing
camps some hundred kilometres further north. Regardless of their obvious
differences, both kinds of communities rendered their specific imprints
on the physical formation pattern of the maritime cultural landscape. It
is our hope that the present special issue may point out some of the
regularities behind the formation of the maritime cultural landscape
surrounding us today.
Kus merest saab maa, on rannik, ja just rannaaladele ongi kaesolev
erinumber puhendatud. Kohtades, kus mere ja maa piiriala on olnud
inimese poolt intensiivses kasutuses--vahel juba tuhandeid aastaid -, on
aeg jatnud maapoue kunagisest tegevusest rohkesti jalgi neile aladele
pustitatud ehitistest ning kalmetest, teedest ja sadamarajatistest, mis
kokku moodustavad susteemi, mida voib nimetada kultuurmaastikuks. Kuigi
rannaalad voivad vahel vagagi kaugele ulatuva tagamaaga seotud olla,
holmates kindlasti ka veepiirist isegi kilomeetreid eemale jaavat
agraarmaastikku, soltub merendusliku kultuurmaastiku ulatus
konkreetsetest looduslikest, kultuurilistest ja poliitilistest
teguritest. Oma roll on siin kahtlemata veeteedel: alates kohaliku
tahtsusega teedest kuni suurte rahvusvaheliste kaubateedeni valja.
Tegemist on projekti "Maa mere aares. Merenduslik
kultuurmaastik Eestis muinas- ja keskajal" (Eesti Teadusfondi grant
nr 6998) raames kokku pandud artiklikogumikuga. Erinumbri neljast
artiklist kolm on kirjutatud 2006. aasta oktoobris Tallinnas ja
Saaremaal toimunud samateemalise rahvusvahelise seminari ettekannete
pohjal. Sellest tingitult on ka kogumiku geograafiline haare vordlemisi
lai. Lisaks artiklitele Eesti, Rootsi ja Taani merenduslikust
kultuurmaastikust on esindatud ka Inglismaa.
Kogumiku esimene artikkel parinebki inglise arheoloogi David Pettsi
sulest. Artiklis on kasitletud merenduslikku kultuurmaastikku
Northumbria rannikul ja sakraal- ning profaanehitiste rolli selle
kujundamisel. Holmatav periood, 8.-9. sajand, jaab kull monisada aastat
varasemaks kui kristianiseerimine pohjapoolsetes Laanemere maades, kuid
rannaaarsete sakraalehitiste asukohavalikus voib siingi taheldada
keskaja osas tendentse, mis sarnanevad Pettsi poolt kirjeldatutega.
Eestimaalt voib siinkohal naiteks tuua Pirita kloostri pustitamise
kohta, millel oli ilmselt kas sadamana voi sissepaasuna sadamasse
tahendus juba alates pronksiajast ja mille eksistents oli tihedalt labi
poimunud vaid mone kilomeetri kaugusel asuva keskaegse Tallinnaga.
Praegu Yorki ulikoolis tootav taani arheoloog Soren Sindbaek on
vaatluse alla votnud kolm kunagi olulise tahendusega sadamakohta
Louna-Skandinaavias, eristades nende pohjal merenduslikul
kultuurmaastikul kolm erifunktsioonilist asulakohatuupi. Sindbaeki
uurimus pretendeerib laiemale uldistusele, pakkudes valja kriteeriumid,
eristamaks sadamakohti, mille suurimaks vaartuseks voib pidada avatud
ligipaasu, nendest, mida voiks nimetada solmpunktideks looduslike olude
muutumiskohal. Samuti tahab Sindbaek eristada sadamakohti kesksetest
sadamatest, mille funktsioon tugineb eeskatt tagamaale.
Hoopis kohalikuma funktsiooniga sadamakohast on juttu Marika Magi
artiklis. Suured kaubasadamad emporia'd polnud viikingiaja lopu voi
12. sajandi Eestile ilmselt veel iseloomulikud, kill aga leidus siinsel
rannikul hulgaliselt vaiksemaid, piirkondliku voi regionaalse
tahendusega sadamakohti. Uht sellist--Viltinat Saaremaa
lounarannikul--voib mitmete naitajate pohjal tolgendada kui vahemalt
osalise rituaalse tahendusega kogunemis- voi karajakohta.
Rootsi arheoloogi Peter Normani artiklis on keskendutud
merendusliku kultuurmaastiku kujunemisele Sodermanlandi saarestikus ja
selle seosele uhiskondliku korraldusega. Artiklis kasitletud mereaarsed
asulakohad vaikestel valissaarestiku saarekestel olid eelkoige
kalastuslaagrid, mida kasutati vaid hooajaliselt. Seal ei tekkinud
kunagi pusivat asustust ja ka mandrile lahedasemad saared asustati alles
keskajal, kuigi neid kasutati kahtlemata ka varem.
Kogumiku artiklites on kasitletud kohti ja maastikke, mis omal ajal
olid ilmselt vaga erineva tahtsusega. Louna-Skandinaavia
kaubasadamaid--keskusi--oleks otseselt raske vorrelda vaikeste
hooajaliseks kalastamiseks moeldud laagrikohtadega monisada kilomeetrit
pohja pool. Suski on nii uhed kui ka teised vordvaarsed komponendid
mustris, mis moodustab merendusliku kultuurmaastiku. Monedest selle
mustri seadusparasustest annab loodetavasti aimu ka kaesolev erinumber.