摘要：Õigusteadus on oma olemuselt tekstiteadus, milles väga suur tähtsus on keelelistel väljendusvahenditel. Juriidilise jõu saavad sõnad ja väljendid siin vahetult keele kaudu. Käesoleva artikli uurimismaterjal pärineb Eesti ainsa õigusteadusliku ajakirja Juridica 1993–2007 aastakäigu artiklitest. Uurimuses käsitletav periood on olnud Eesti õigusele murranguline aeg: tagasi on pöördutud läänelikku õigusruumi, mis lähtub ladinakeelsest baasist. Õigusreformiga on kaasnenud ka muudatused Eesti juristide terminikasutuses, lülitumine Euroopa õiguskultuuri on märgatavalt suurendanud ladina terminite kasutamist. Samas kaasnevad võõrkeelendite tarvitamisega mitmed praktilised probleemid. Artikkel keskendub ladina õigusterminite ortograafiale ja selle eripärale ning morfoloogiale ja selle suhtele eestikeelse lausega. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa4.10
关键词：õiguskeel;terminoloogia;keelekontaktid;keelevead;ortograafia;morfosüntaks;ladina keel;eesti keel
