摘要：Tallinna Ülikooli üld- ja rakenduskeeleteaduse õppetoolis on loomisel eesti vahekeele korpus (EVKK) – õppurite kirjalike tööde kogu, mis on koostatud ning elektrooniliselt töödeldud kindlal uurimistöö eesmärgil. Et luua EVKK-i konkordantsiprogramm, tuli eelnevalt määrata keelevea mõiste, keelevigade liigitamise alus ning sellest lähtuvalt jõuda keelevigade mitmemõõtelise klassifikatsioonini, mis oleks üles ehitatud kui teatud seoste või sõltuvuste puu, mida saaks algoritmiliselt lahti harutada ning milles kajastuksid põhjuslikud seosed emakeele (K1) ja teise või võõrkeele (K2) süsteemide vahel. EVKK-s on viga määratud kui grammatikareeglile mittevastav keelekasutus. Tavakohaselt on vigu identifitseeritud ja analüüsitud kontrastiivlingvistika seisukohalt. Põhiargument vigade seletamisel on K1 ja K2 vaheline interferents. Edasised arengud lingvistika rakenduste vallas (kõrvutav keeleanalüüs, vahekeele- ja veaanalüüs) sõltuvad otseselt kõrvutava keeleteaduse teooriast ning konkreetsetest uurimustest funktsionaalse keelemudeli loomisel. Oma olemuselt on see seoste kirjeldus, mis kahe erineva keelesüsteemi elementide funktsioneerimises ilmnevad. Niisugust mudelit nimetab artikli autor korrelatsioonigrammatikaks, mille eesmärgiks on välja tuua (erinevalt kontrastiivgrammatikast) kõrvutatavate keelte vahelised erisused ja funktsionaalsed samasused. Sedalaadi seosed on jälgitavad keelendite funktsioneerimise analoogia alusel. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa2.02
