摘要：Artikkel käsitleb teise keele omandamise valdkonda kuuluvat kivinemise ehk fossiliseerumise nähtust, mille taustaks on asja- olu, et paljude õppijate keeleoskuse areng peatub mingile kindlale tasemele jõudes, saavutamata emakeelekõneleja taset. Uurimuse informantideks on 21 vene emakeelega eesti keele (võõrkeelena) eriala üliõpilast. Kivinemisnähtuste analüüsimiseks on samade infor- mantide eri aegadel valminud esseedest (ajaline distants kahe kirjuti- se vahel 2–3 aastat) välja otsitud ja liigitatud eesti keele kui sihtkeele seisukohast kõrvalekaldelised keelekasutusjuhud, sealhulgas nii lek- sikaalsed kui ka grammatilised vead. Kahel eri ajahetkel kirjutatud loovtööde keelevigade sagedusjärjestusi aluseks võttes tehakse järeldusi eesti keele oskuse stabiliseerumise ning arenemise kohta, vaadeldes kogu informandirühma kui tervikut ning võttes arvesse ka informantide individuaalseid iseärasusi. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa2.14
关键词：keeleõpe;keelevead;kivinemine;stabiliseerumine;teise keele kõneleja;eesti keel teise keelena;eesti keel
