摘要：Artiklis vaadatakse, milline on mõiste KÄSI väljendite variatiivsus Eesti kultuuriruumis. Eesmärgiks on uurida eestikeelseid fraseoloogilisi väljendeid ja väljendverbe lekseemiga käsi, et leida, milliseid ruumisuhteid käe-väljendid representeerivad, kuidas on toimunud metafoorne projektsioon ning milline on sealjuures olnud kohakäändeline representatsioon. Uurimistöö teoreetiline raamistus on seotud S. C. Levinsoni seisukohtadega keelest ja kultuurist (Levinson 2000, 2001) ning C. Sinha käsitlustega inimese sümboliseerimisvõimest, tema kultuurilis-kognitiivsetest skeemidest ning inimese bioloogilisest ja kultuurilisest arengust (Sinha 1999, Sinha, Jensen de López 2000), samuti G. Lakoffi ja M. Johnsoni metafooriteooriaga (1980). Vaadatakse ka tähenduse grammatisatsiooni seoses sõna käsi kohakäändeliste fraasidega. Artiklis on esile toodud varasemaid somaatilise sõnavara uuringuid ning näidatud kaasaegsete seisukohtade seost eelnevatega. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa2.18
关键词：kognitiivne lingvistika;semantika;metafoorsus;ruumigrammatika;keel ja kultuur;eesti keel
