摘要：Artiklis arutletakse hoidjakeele ja lastekeele kvalitatiivse ja funktsioonilise erisuse üle. Peamiselt refereerivas artiklis antakse ülevaade sisendkeele olemusest ja tunnusjoontest, tuuakse esile keelelise sisendi ja väljundi sarnasused ja erinevused ning kirjeldatakse, kuidas eri faktorid mõjutavad lapsega suhtlemist, sh lapsega kõneldavat keelt. Kuna laps omandab keele kõnekogukonnas, kus suhtlusolukorrad on erinevad ning eri vestlusosaliste fonoloogiline, morfoloogiline, süntaktiline ja semantiline pädevus isesugune, on lapsega kõneldav keel dünaamiline ja muutub lapse vanusega. Lapsega kõnelemise viisil arvatakse meie kultuuris olevat tähtis roll ja hulk keelenähtusi, mis teatud ajavahemikul esinevad lapsele suunatud kõnes, peegelduvad samal ajal ka lapse enese kõnes. Teisalt on keelenähtusi, mis on küll olemas täiskasvanu kõnes, ent ei kajastu sugugi lapse omas, mistõttu ei saa loota, et kogu sisendkeel hakkab kohe peegelduma ka lapse kõnes. Arutletakse, kas ja kuivõrd on oluline, kuidas lapsega suheldakse, ning kas sisendkeelel on oluline funktsioon kõne arengu toetamisel. Where does the child get those songs: Linguistic input and output under the microscope The article discusses the qualitative and functional peculiarities of caregiver speech and child speech, the importance of the way in which children are spoken to, and whether input language has an important role in speech development. Also, an overview is provided of the nature and essential features of input language, presenting the similarities and differences between input and output and describing the ways in which different factors affect the way in which children are interacted with, including child-directed speech. As children acquire language in a speech community, with different social situations and with interlocutors whose language exhibits varying degrees of phonological, morphological, syntactic and semantic competence, child-directed speech is dynamic and changes as the child matures. The form of child-directed speech is considered to play an important role in children’s language development, and a number of linguistic features that appear during certain time periods in child-directed speech are also reflected in the child’s own speech. However, there are also linguistic features that, while present in adult speech, do not appear at all in child speech.
关键词：esimese keele omandamine, lapsele suunatud kõne, hoidjakeel, lastekeel, eesti keel
