摘要：Artikli peaeesmärk on analüüsida keele kestlikkuse ja kao diskursiivset konstrueerimist Saksamaa ja Soome eestlaste ning setu ja võru keele kasutajate poolstruktureeritud intervjuude näitel. Intervjuuandmestik pärineb koostööprojektist European Language Diversity for All (ELDIA), mille keskmes on väikese kõnelejaskonnaga soome-ugri keeled tänapäeva mitmekeelsetes ühiskondades. Saksamaal ja Soomes elavad eestlased esindavad allohtoonseid keelerühmi; setu- ja võrukeelsed moodustavad autohtoonsed Eesti keelekogukonnad, mille piiritlemine pole probleemitu. Kõigi nimetatud kogukondade puhul on tegu mitmekeelsete eestlastega, kes on suuremal või vähemal määral säilitanud oma vähemuskeele enamuskeelses, vastavalt saksa-, soome- ja eestikeelses keeleruumis. Diskursusanalüüsi kõrval vaadeldakse põgusalt, kuidas hindavad oma keeleoskust erinevas vanuses inimesed. Kogu keelekestlikkuse ja -kao diskursus on vaadeldav legitimatsioonidiskursusena, kus osalised argumenteerivad vähemuskeelte funktsioonide ja tuleviku üle. Ühe põhitulemusena võib esile tuua, et kõik vaadeldud keelekogukonnad püsivad keelelise või kultuurilise rikastamise diskursiivses raamistikus. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.09
关键词：vähemuskeel, enamuskeel, vahendajakeel, keelekogukonnad, diskursusuuringud, keeleideoloogia, keeleökoloogia, eesti keel, inglise keel
