摘要：Artiklis käsitletakse probleemi, mis kerkib aeg-ajalt esile vene keelde tõlkijate ja vene keele toimetajate praktikas: kuidas tuleks sihtkeeles (vene keeles) kirjutada lähtekeele (eesti keele) pärisnimesid? Antud uurimuses keskendutakse ühe Eesti toponüümide rühma funktsioneerimisele vene keeles. Probleemi võib vaadelda kahest aspektist: kohanime transkribeerimine ja morfoloogiline vormistus. Transkribeerimisele on erialakirjanduses pööratud rohkem tähelepanu võrreldes kohanime morfoloogiaga. Viimase puhul lähtutakse pigem keelevaistust, mitte kindlatest reeglitest. Eesti asulanimede näitel vaadeldakse neid kahte aspekti lähemalt. Artikli lõpus antakse praktilisi soovitusi kõige rohkearvulisema asulanimede rühma moodustavate a-lõpuliste nimede kirjutamiseks venekeelses tekstis. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.13
