摘要：Keelekasutuse uuringutes tuntakse erinevaid ainestikutüüpe, nagu intervjuu, argivestlused, osalusvaatlustel põhinevad ainestikud, päevikumärkmed, ankeetküsitlused, eksperimendid, kirjalikud tekstid, autobiograafiad, helimaterjalid, raadio- ja telesaated, e-kirjad jne. Tõenäoliselt nõustub iga empiirilise ainestikuga töötav uurija väitega, et ideaalset keeleandmete kogumise meetodit ei ole olemas. Artiklis käsitletakse intervjueerimise ja intervjuuainestike spetsiifikat keeleuuringute eesmärkidest ja vajadustest lähtuvalt. Vaadeldakse selliseid empiiriliste uuringute põhiprobleeme nagu vaatleja paradoks, intervjueerija ja intervjueeritava suhe ja koostöö ning nende vastastikune mõjutamine. Nimetatud aspektid on tegurid, millest oleneb keeleandmete kogumise edukus. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.14
关键词：suuline kõne;keeleainestikud;keeleline käitumine;sotsiolingvistika;empiiriline ainestik;eesti keel
