摘要：DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.11 Paralleelselt lastekeele ja selle omandamise uurimisega on Eestis viimastel kümnenditel uuritud lastekeelega tihedalt seotud hoidjakeelt. Erinevalt eesti keelest on neid kaht keelevarianti võõrkeelses teaduskirjanduses nimetatud mitme eri terminiga, eesti keeles on piirdutud üksnes lastekeele , hoidjakeele ja lapsele suunatud kõnega , mis aga ei anna laste- ja hoidjakeeleuurijatele piisavat hulka vajalikke ja täpseid töövahendeid. Terminite ja nende mõistesisu paljude tõlgenduste tõttu on praeguseks kujunenud vajadus määrata kindlaks lapsele suunatud kõne eri kasutusjuhud, kuna eri vanuses ja eri lähedusastmes olevate lastega räägitakse isemoodi. Et vältida segadust, kus autori eelistustest lähtuvalt on ühe terminiga tähistatud mitut mõistesisu, on siinse artikli eesmärk ühelt poolt avada võõrkeelses teaduskirjanduses käibel olevate terminite mõistesisu ning teiselt poolt neid täpsustada ja anda soovitusi, kuidas võiks neid termineid edaspidi eesti laste- ja hoidjakeele uurimisel kasutada.
关键词：esimese keele omandamine;lapsele suunatud kõne;isade kõne;emade kõne;terminivara;eesti keel
