摘要：Artikli eesmärk on kirjeldada ajaloolise leksikograafia põhimõtete rakendamist Heinrich Gösekeni saksa-ladina-eesti sõnastiku kui 17. sajandi mahukaima eesti keelt sisaldanud leksikoni näitel. Artikli alguses iseloomustatakse nii Gösekeni sõnastiku kui ka ülejäänud kahe samal sajandil ilmunud saksa-eesti sõnastiku sotsiokultuurilist tausta ja koostamise asjaolusid. Artikli põhiosas keskendutakse Gösekeni sõnastiku metodoloogiliselt uudsele analüüsile. Rõhk on 2010. aastal Tartu Ülikooli vana kirjakeele töörühmas valminud kogumiku “Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350” sõnastikuosal, peamiselt on vaatluse all märksõnastamise üksikasjad ja sõnade tähenduse avamise protsess. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.16
关键词：ajalooline leksikograafia, mitmekeelne leksikograafia, leksikoloogia, sõnatähendus, kirjakeele ajalugu, eesti keel
