摘要：Artiklis antakse ülevaade õppijakeeles esineva varieeruvuse liikidest ning keskendutakse kontekstuaalsele varieeruvusele, mis avaldub nii keelelises kui ka situatsioonilises kontekstis. Üldteada on asjaolu, et eri keelekasutussituatsioonidest kogutud õppijakeele materjal võib anda erinevaid tulemusi, kuid eesti keele osas on vastavaid empiirilisi uurimusi seni tehtud väga vähe. Artiklis käsitletakse vene emakeelega eesti keele õppijate täis- ja osasihitise kasutuse erinevusi vabas suulises ja kirjalikus keelekasutuses. Vaadeldav informandirühm saavutas suulises materjalis eesti keele grammatikast lähtuvalt märgatavalt paremad tulemused kui kirjalikes tekstides. Põhjuseks tuleb pidada suulise ainestiku lihtsamat keelelist konteksti, mis avaldub süntaktiliste tarindite väiksema keerukuse ning piiratuma verbide valiku koosmõjus. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.14
关键词：situatsiooniline kontekst, grammatiline korrektsus, keeleline kontekst;süntaks;sõnavara;vene keel;eesti keel
