摘要:Artiklis uurime eesti keele silpide sagedusmaatriksit, mis on loodud eesti kirjakeele korpuse baasil, kasutades ilukirjandustekste aastatest 1988–1998. Vaatluse all on 1000 kõige sagedamini esinevat silpi. Eksperimentaalsete uurimismeetoditena kasutasime Hamiltoni tee ning sotsiaalse võrgustiku klastrite leidmist eesmärgiga uurida silbisüsteemi sisemist varjatud struktuuri. Hamiltoni tee leidmiseks vajaliku programmi loomiseks kasutasime programmeerimiskeelt J-6.01. Programm ühendab kõik silbid järjestikusse maksimaalse ühenduste summaga jadasse ilma silpe kordamata. Teise meetodina leidsime sotsiaalse võrgustiku klastrid 100 ja 1000 kõige sagedamini esineva silbi jaoks. Selles lühikeses artiklis esitame graafiliselt ainult 100 silbi võrgustiku ilma täpsemate selgitusteta selle leidmise matemaatilise meetodi või esituse interpretatsiooni kohta. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa4.16
关键词:arvutilingvistika;silbitamine;silbiseostus;graafesitus;Hamiltoni tee;silpide sotsiaalne võrgustik;eesti keel