期刊名称：Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education
印刷版ISSN：2346-562X
出版年度：2017
卷号：5
期号：2
页码：155-182
DOI：10.12697/eha.2017.5.2.07
出版社：Tartu Ülikooli Kirjastus / University of Tartu Press
摘要：Varakult haridussüsteemist lahkunud noorte puhul on tegemist õpinguid mittejätkavate18–24aastaste noortega, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase.Kuigi nende hulk Eestis näitab viimasel kümnendil vähenemistendentsi,on varakult haridussüsteemist lahkunud noori jätkuvalt liiga palju. Nende osakaalEestis on ka vähenenud aeglasemalt kui enamikus teistes Euroopa Liidu (EL)riikides. Artikli eesmärk on anda ülevaade varakult haridussüsteemist lahkumisetrendidest Eestis ajavahemikul 2000–2015 ja kirjeldada haridustee katkestamisepeamisi mõjureid ning ennetus-, sekkumis- ja tagasitoomismeetmeid. Andmetemetaanalüüs tugineb nii Eesti ja ELi statistikaameti (Eurostati) tööjõu-uuringuteandmetele kui ka Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) ning Eesti statistikaametiandmebaasidele. Tulemused näitavad, et Eestis on varakult haridussüsteemist lahkunudisikute seas suur noormeeste osakaal ning peamisteks haridustee katkestamiseriskiteguriteks võib pidada nii maa-asulas elamist kui ka muu riigi kodakondsuseomamist. Lisaks ilmneb, et põhiharidusega või sellest madalama haridusegapiirdunud 18–24aastased noored elavad võrreldes oma eakaaslastega, kellel onkõrgem haridustase, suuremas sotsiaalse tõrjutuse või vaesusohus, kogevad enamsuhtelist ja absoluutset vaesust ning materiaalset ilmajäetust ja osalevad vähemtööturul. Samuti selgub artiklist, et kuigi Eestis ei ole varakult haridussüsteemistlahkunud noorte sihtrühmale välja töötatud eriprogramme, on nii riikliku, kohalikuomavalitsuse kui ka kooli tasandil olemas üleüldisi meetmeid ja teenuseid,mida kasutatakse haridustee katkestamise ohus õpilaste aitamiseks. Summary
其他摘要：Varakult haridussüsteemist lahkunud noorte puhul on tegemist õpinguid mittejätkavate18–24aastaste noortega, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase.Kuigi nende hulk Eestis näitab viimasel kümnendil vähenemistendentsi,on varakult haridussüsteemist lahkunud noori jätkuvalt liiga palju. Nende osakaalEestis on ka vähenenud aeglasemalt kui enamikus teistes Euroopa Liidu (EL)riikides. Artikli eesmärk on anda ülevaade varakult haridussüsteemist lahkumisetrendidest Eestis ajavahemikul 2000–2015 ja kirjeldada haridustee katkestamisepeamisi mõjureid ning ennetus-, sekkumis- ja tagasitoomismeetmeid. Andmetemetaanalüüs tugineb nii Eesti ja ELi statistikaameti (Eurostati) tööjõu-uuringuteandmetele kui ka Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) ning Eesti statistikaametiandmebaasidele. Tulemused näitavad, et Eestis on varakult haridussüsteemist lahkunudisikute seas suur noormeeste osakaal ning peamisteks haridustee katkestamiseriskiteguriteks võib pidada nii maa-asulas elamist kui ka muu riigi kodakondsuseomamist. Lisaks ilmneb, et põhiharidusega või sellest madalama haridusegapiirdunud 18–24aastased noored elavad võrreldes oma eakaaslastega, kellel onkõrgem haridustase, suuremas sotsiaalse tõrjutuse või vaesusohus, kogevad enamsuhtelist ja absoluutset vaesust ning materiaalset ilmajäetust ja osalevad vähemtööturul. Samuti selgub artiklist, et kuigi Eestis ei ole varakult haridussüsteemistlahkunud noorte sihtrühmale välja töötatud eriprogramme, on nii riikliku, kohalikuomavalitsuse kui ka kooli tasandil olemas üleüldisi meetmeid ja teenuseid,mida kasutatakse haridustee katkestamise ohus õpilaste aitamiseks. Summary
