VEERAND SAJANDIT KULMUTATUD KONFLIKTI. GRUUSIA-ABHAASIA SUHTED JA ABHAASIA PUUDLUSED RAHVUSVAHELISELE TUNNUSTATUSELE.

Jurgenson, Aivar

SISSEJUHATUS

Eesti suhted Abhaasiaga tAaAaAeAnhendavad peamiselt kontaktide hoidmist se elavate eestlastega. Eestil puuduvad diplomaatilised ja majanduslikud suhted de facto eksisteeriva Abhaasia Vabariigiga, kultuurikontaktid on mitteametlikud. Suhtlust pAaAaAeAnrsib Eesti ametlik toetus Gruusia territoriaal terviklikkuse nAaAaAeA udele, mille kohaselt on Abhaasia osa Gruusia Vabariigis Kui Gruusia-Abhaasia sAaAaAeA ja ajal aastail 1992-1993 ilmutas Eesti pre osapoolte suhtes veel erapooletust, siis hiljem, Gruusia-Venemaa suhete halvenedes, vAaAaAeA ttis Eesti meedia selgelt Gruusiat toetava hoiaku. Toet saavutas haripunkti 2008. aasta augustisAaAaAeA ja ajal ja on AaAaAeA ldjoontes taoli pikaks ajaks pAaAaAeA sima jAaAaAeAnAaAaAeAnnud. Seisti vAaAaAeAnikese iseseisva riigi ,,just nagu meie", kaitsel--riigi, mida rAaAaAeA hub "kuri Venemaa". (1) AaAaAeAL vaenlasena tajutud Venemaa liidab psAaAaAeA hholoogiliselt--minu vaenla vaenlane on minu sAaAaAeA ber. Gruusiat on meil hellitavalt lausa Eesti naabermaa nimetatud. (2) Seega siis meie justkui loomulik toetus vAaAaAeAnikesele ohvri suure agressori vastu. TAaAaAeAnhtis osa on olnud Gruusia omaaegse presiden Mihheil Saakasvili mainekujunduslikul tegevusel lAaAaAeAnAaAaAeAnnes, samuti soojadel suhetel mAaAaAeA ningate Eesti poliitikutega. Saakasvili juhtimis loodi kuvand vaprast vAaAaAeAnikesest Gruusiast, kes on otsustanud vabane Vene mAaAaAeA just ja AaAaAeA hineda demokraatliku lAaAaAeAnAaAaAeAnn

Aga nii ei ole see AaAaAeA ksnes meil olnud. RAaAaAeA hutatud solidaarsust vAaAaAeAnlj ka mujal. NAaAaAeAniteks Poolas, mille president Lech Kaczynski AaAaAeA ritas mobilisee tervet endist idablokki vastanduma Gruusia-kAaAaAeA simuses Venemaale. ( Vahepeal on Saakasvili Gruusiast kAaAaAeA ll lahkunud ja seal vAaAaAeAnideta kuritegude tAaAaAeA ttu tagaotsitavaks kuulutatud. Kuigi Gruusia parlamen asespiiker Fridon Sakvarelidze tunnistab Saakasvili kohta nAaAaAeAniteks Postimehel et Gruusial on temast nagu kogu AaAaAeA lejAaAaAeAnAaAaAeAnnud maailmal tAaAaAeAniesti kAaAaAe

on positiivne Gruusia-kuvand Eestis pAaAaAeA sima jAaAaAeAnAaAaAeAnnud, ehkki pole vi ajal enam nii intensiivselt esil.

Niisiis vAaAaAeAnike Gruusia suure Venemaa agressiooni vastu. Kui Gruusia-Abhaas konfliktis aastail 1992-1993 oli agressoriks hoopis Gruusia, siis seda teadmist, kui see AaAaAeA ldse eksisteerib, varjutab eelkirjeldatud positiiv Gruusia-kuvand. Abhaasia asetatakse meie poliitilises teadvuses sageli AaAaAeA hte ritta separatistlike piirkondadega, nagu Transnistria, LAaAaAeA una-Ossee Ida-Ukraina jt, ignoreerides fakti, et abhaaside puhul on tegemist oma AaAaAeA iguste eest vAaAaAeA itleva pAaAaAeA lisrahvaga. Gruusia territoriaalset tervikl rAaAaAeA hutades nimetatakse meil poliitilises retoorikas Abhaasia eestla "Gruusia eestlasteks" (6). Tean oma vAaAaAeAnlitAaAaAeA AaAaAeA delt Abhaasias, kuidas t Abhaasiat ignoreeriv mAaAaAeAnAaAaAeAnratlus sealseid eestlasi AaAaAeAnr

Eesti-Gruusia koostAaAaAeA AaAaAeA s valminud filmi "Mandariinid" (Zaza Urusa 2013), mille tegevustik toimub Gruusia-Abhaasia sAaAaAeA ja ajal Abhaas eesti kAaAaAeA las, on meil nimetatud patsifistlikuks, kAaAaAeA iki osapooli humaniseeri filmiks. (7) SAaAaAeA jategevust filmis tAaAaAeA esti ei nAaAaAeAnidata, konflikti pAa pAaAaAeA hjalikumalt ei avata--rAaAaAeA huasetused on mujal. Samas ei jAaAaAeAnAaAaAeAn rezissAaAaAeA AaAaAeA ri filmis varjule grusiinide suurriiklik taotlus Abhaas kui nende maale. Kui abhaasid peavad seda sAaAaAeA da oma vabadussAaAaAeA jaks, filmis seda mAaAaAeA AaAaAeA det ei ole. Just see asjaolu hAaAaAeAnirib mu Abhaasia ajalool ja etnoloogidest kolleege, kellega on filmist juttu tulnud, kAaAaAeA ige rohke KAaAaAeA llap leiduks nAaAaAeA rdinuid ka Eestis, kui meie vabadussAaAaAeA da kuju Vene kodusAaAaAeA jana, milles eestlastel polnud mingit rolli. Abhaaside roll AaAaAeA igemini selle puudumise kohta "Mandariinides", on tabava iroonia kirjutanud Martin Gorris: On AaAaAeAnraAaAaAeA tlemata tore, et eestlased ja grusiinid, kaks teineteis kaugel elavat rahvast, omavahel hAaAaAeAnsti lAaAaAeAnbi saavad. Semutsemist varju AaAaAeA ksainus tinahall pilv--see sAaAaAeA prus kAaAaAeAnib abhaaside arvelt. Nemad a ole oma asukohta viimases reas kindlasti AaAaAeAnra teeninud. (

Kui mAaAaAeA ni aasta tagasi alustas Eesti AaAaAeA lletootja A. Le Coq oma tood eksporti Abhaasiasse, sundis Gruusia vastuseis sellest kiiresti loobuma. (9) PAaAaAeA hjuseks oli muidugi Gruusia territoriaalse terviklikkuse tee

NAaAaAeAniteid vAaAaAeA iks tuua teisigi, kuid neistki piisab viitamaks sell et Eesti vaatab Abhaasiale lAaAaAeAnbi Gruusia prisma. Meil on kAaAaAeA ll ilm neutraalseid AaAaAeA levaateid Abhaasiast ja abhaasidest, (10) samas ignoreer peavoolumeedia abhaaside kui pAaAaAeA lisrahva iseseisvuspAaAaAeA AaAaAeA dlusi. Ees teadmised abhaasidest on pinnapealsed ja mAaAaAeA jutatud Gruusia lobitAaAaAeA Aa mida viimane on viimasel paaril aastakAaAaAeA mnel lAaAaAeAnAaAaAeAnne suunal jAaAaAeAnrje teostanud. Meie "poliitilised geenid", mis tavaliselt suunavad meie sAaAaAeA mpaatia oma AaAaAeA iguste eest seisva ja suurema poolt ahistatud vAaAaAe pAaAaAeA lisrahva poole, antud juhtumil justkui ei funktsioneer

Nii meil Eestis kui ka suuremas osas lAaAaAeAnAaAaAeAnneriikidest on valdavalt o vAaAaAeA etud selle konflikti Gruusia versioon, mille kohaselt on see eelkAaAaAe konflikt Gruusia ja Venemaa vahel. NAaAaAeA ustun, et regioonil on Venema tAaAaAeAnhtis osa: alates 19. sajandi algusest on ta Kaukaasias oma geopoliitilis huvide nimel AaAaAeA htesid rahvaid teiste vastu vAaAaAeAnlja mAaAaAeAnnginud. KAaAaAe artikli eesmAaAaAeAnrgiks on selle konflikti vaatlusse aga lisada abhaasi kui vAaAaAeAnikerahva perspektiiv. Gruusia motiivide kAaAaAeA rval soovitakse nAaAaAe Abhaasia intellektuaalse ja poliitilise eliidi motiive riigi poliitilise agenda kujundamisel. Allikatena on kasutatud mAaAaAeA lema vaenupoole avaldat raporteid ja kirjandust ning rahvusvahelisi AaAaAeA levaateid, samuti toet omaenda viimastel aastatel Abhaasias lAaAaAeAnbiviidud vAaAaAeAnlitAaAaAeA AaAaAeA de materj LAaAaAeAnhemalt on vaadeldud Abhaasia ja Gruusia suhteid pAaAaAeAnrast Gruusia-Abha sAaAaAeA da (1992-1993), mille kAaAaAeAnigus Abhaasia de facto eraldus Gruusi Eraldumisega kaotas Gruusia 65-67% oma nAaAaAeA ukogudeaegsest merepiiri ja 13% territooriumist. KAaAaAeAnesolev artikkel on mAaAaAeA tteliseks jAaAaAeAnrjeks ilmunutele, (11) mistAaAaAeA ttu sAaAaAeA jal ja selle eellool pikemalt ei peat

KAaAaAeALLMUTATUD KONFLI

Gruusia-Abhaasia konflikti on meil vAaAaAeAnhe valgustatud, kuid see po nii AaAaAeA ksnes meil. Jaapani uurija Tomohiko Uyama on Gruusia-Abhaas sAaAaAeA da nimetanud AaAaAeA heks tAaAaAeAnnapAaAaAeAneva "unustatud sAaAaAeA dadest" (12) autor Charlotte Hille kasutab vAaAaAeAnljendit "unustatud konflikt" (13 sageli kasutatakse terminit "kAaAaAeA lmutatud konflikt" (14). Gruusia-Abhaas konfliktist ja Abhaasia staatusest kirjutatakse vaid pAaAaAeA gusalt, rahvusvahelis tasandil pole see primaarne teema. Lokaalsel tasandil on teema AaAaAeA l muidugi Abhaasias endas, lisaks Gruusias ja vAaAaAeAnhesel mAaAaAeAnAaAaAeAnral ka Ve vAaAaAeA i mAaAaAeA nes riigis, mis kasutab antud konflikti pretsedendina oma probleemide lahkamisel. NAaAaAeAniteks Serbia, mille press valgustab Abhaas kriisi pAaAaAeAnrast 2008. aastat, kui Kosovo lAaAaAeA i Serbiast lahku. Abha sAaAaAeA ndmused ise on Serbia meedias kontekstualiseeritud, need on liidet Jugoslaavia sAaAaAeA ja sAaAaAeA ndmuste konteksti. Abhaasiast on saanud "Gru Kosovo". (15)

PAaAaAeAnrast sAaAaAeA ja lAaAaAeA ppu on Gruusia AaAaAeA ritanud Abhaasiat tagasi saada e vahenditega: 1) majanduslikud sanktsioonid SRAaAaAeAL raames, 2) toetad piirialadel tegutsevaid Gruusia geriljaAaAaAeA ksusi, 3) otsides tuge lAaAaAeAnAaAaAe

Pole AaAaAeA leliigne mainida, et majandussanktsioonide kehtestamisel ots Gruusia tuge Venemaalt--fakt, mida vAaAaAeAnikese vapra Venemaale vastu hakka Gruusia kuvandis just AaAaAeA learu ei rAaAaAeA hutata. 9. oktoobril 1993 astus Gru SRAaAaAeAL liikmeks--Abhaasia autorid on seda tAaAaAeA lgendanud lootusega niiv Abhaasiat (ja LAaAaAeA una-Osseetiat) tagasi saada. (16) Seda lootust kinnit oma mAaAaAeAnlestustes muide ka Gruusia tollane president Eduard Sevardnadz kuid lisab, et nimetatud sammuga sai AaAaAeAnra hoida Venemaa edasist agressioo Gruusia vastu. (17) Seda kirjutas ta oma mAaAaAeAnlestustes muidugi aasta hiljem. Igatahes toimus 3. veebruaril 1994 Venemaa presidendi Boriss Jeltsini visiit Tbilisisse, kus Sevardnadzega allkirjastati Vene-Gruusia sAaAaAeA pruse, heanaaberlikkuse ja koostAaAaAeA AaAaAeA leping, mille kohaselt loodi Gr viis Vene sAaAaAeA javAaAaAeAnebaasi. Lisaks vAaAaAeA tsid Vene piirivalvurid oma kon alla Gruusia-Vene piiri, samuti lubas Venemaa Gruusiale abi armee reorganiseerimisel. (18) KoostAaAaAeA AaAaAeA d tegid Gruusia ja Venemaa ka Vene-Tsetseenia sAaAaAeA ja Kui 11. detsembril 1994 alustas Venemaa sAaAaAeA jategevust Tsetseenia vast (19) sulges ta nAaAaAeAndal hiljem, 19. detsembril piiri Abhaasiaga Psou jAaAaAe Hiljem, 30. oktoobril 1995 kehtestas Venemaa Abhaasiale ka mereblokaadi. Algas aastaid kestnud majandusblokaad (Gruusia oli seda lAaAaAeA unast ju varem alustanud) ja Abhaasia jAaAaAeAni vAaAaAeAnlismaailmast isoleerituks. Blok alustas Venemaa vastukaubana Gruusiale selle eest, et Sevardnadze toetas Venemaad Tsetseenia sAaAaAeA jas--eriti selleks, et anda Tsetseeniale AaAaAeA hurAaAaAeA n Gruusia territooriumilt. (20) Venemaa ei lAaAaAeA petanud blokaadi ka pAaAaAeAn esimese Tsetseenia sAaAaAeA ja lAaAaAeA ppu. Kui jaanuaris 1996 pAaAaAeA AaAaAeA rdus Vabariigi parlament SRAaAaAeAL liikmete ja Vene FAaAaAeA deratsiooni vabariik kraide ning oblastite juhtide poole taotlusega lAaAaAeA petada blokaad Abhaas vastu, jAaAaAeAni see Gruusia initsiatiivil ja Venemaa toetusel tagajAaAaAeAnrjet (21) Venemaa loobus tunnustamast Abhaasia Vabariigi passe reisidokumendina ja lAaAaAeA litas vAaAaAeAnlja telefoniliinid, mis AaAaAeA hendasid Abhaasiat vAaAaAeAnlisma (22) Blokaadi lAaAaAeA petas Venemaa alles teise Tsetseenia sAaAaAeA ja algul 1 aastal, seekord kAaAaAeAnttemaksuks Gruusiale selle eest, et Sevardnadze o lubanud avada oma vAaAaAeAnravad NATO-le. (2

Majandussanktsioonide mAaAaAeA jul, mida Gruusia rakendas Abhaasia vastu ko Venemaaga vAaAaAeA i ka eraldi, on Abhaasia pigem veelgi enam Gruusia vas hAaAaAeAnAaAaAeAnlestatud. VAaAaAeA itnud on sellest vastuseisust ennekAaAaAeA ike Venemaa: pi nAaAaAeAnrvesAaAaAeA AaAaAeA va AaAaAeA hustiku sAaAaAeAnilitamine aitab viimasel oma kohalolekut Aa

SAaAaAeA jale jAaAaAeAnrgnenud aastatel jAaAaAeAnid Abhaasia-Gruusia piirialad aas rahutuks. Grusiinide geriljaAaAaAeA ksused on korraldanud relvaaktsioone peamise Abhaasia Gali rajooni piirkonnas, mis kAaAaAeA lgneb Gruusiaga. Abhaasia maakait on omakorda korraldanud karistusoperatsioone samas piirkonnas. Pinged eskaleerusid Gali rajoonis 1998. aasta mais, kui Gruusiaga AaAaAeA ksus tAaAaAeA rjusid maalt vAaAaAeAnlja gruusia paramilitaarsed grupid, kes AaAaAeA ritasid pii oma kontrolli alla saada, ja suure osa (eri hinnanguil kuni 40 000) pAaAaAeAnrast sAaAaAeA da tagasipAaAaAeA AaAaAeA rdunud gruusia pAaAaAeA genikest. SAaAaAeA lmitud ra kohaselt pidid mAaAaAeA lemad konfliktipooled oma relvajAaAaAeA ud Gali piirkon vAaAaAeAnlja viima. JAaAaAeAnrgmisel, 1999. aastal lubas Abhaasia Gali rajoonis el grusiinidel sinna tagasi pAaAaAeA AaAaAeA rduda. Gruusia omalt poolt deklaree et need, kes lAaAaAeAnhevad, vastutavad oma julgeoleku eest ise. Kuna Ga on Abhaasia peamine pAaAaAeA llumajandusregioon, praktiseerisid mAaAaAeA lema p kuritegelikud grupeeringud rAaAaAeAnkitit, lubades pAaAaAeA llumeestele kahtlasevAa kaitset ja vAaAaAeA ttes AaAaAeA htlasi AaAaAeAnra osa nende sissetulekust. Detsembri ja aprillis 2001 toimus mAaAaAeA lemal poolel palju pantvangistamisi ni tapmisi. (24) Sellest, et gruusia paramilitaarsed AaAaAeA ksused on piirkonn provokatiivselt tegutsenud Gruusia valitsuse toel, on kirjutanud nii Abhaasia, Gruusia kui ka teiste maade autorid. (25)

LAaAaAeAaBIRAaAaAeAaAaAaAeAaK

LAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimised olukorra normaliseerimiseks, mis algasid juba sAaAaAeA on toimunud erineva intensiivsusega ja vAaAaAeA rdlemisi vAaAaAeAnhese rahvusvahe tAaAaAeAnhelepanu all. LAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimiste vahendajateks on olnud AaAaAeALRO, OSC Liit, Venemaa ja TAaAaAeA rgi. Juba novembris 1993 algasid Genfis (selle ka rahuvahendusele kinnistunud nimetus Genfi protsess) AaAaAeALRO egiidi a ja Venemaa ning OSCE osalusel lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimised Abhaasia ja Gruusia Esimene lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimiste voor toimus 30. novembrist kuni 1. detsem Gruusia ja Abhaasia kirjutasid alla vastastikuse mAaAaAeA istmise memorandumil milles AaAaAeA eldi lahti AaAaAeA ksteise suhtes jAaAaAeA u kasutamisest. 11.-13. jaan 1994 toimus Genfis lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimiste teine voor. Selle taustaks olid jAaAa tulevahetused Gruusia-Abhaasia piiril Inguri jAaAaAeA el. LAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAn arutati rahuvalvejAaAaAeA udude viimist piirialadele. (2

4. aprillil 1994 kirjutati Moskvas konfliktipoolte, AaAaAeALRO ja OSCE osavAaAaAe alla avaldus Gruusia-Abhaasia konflikti reguleerimise poliitiliste vahendite kohta. 14. mail 1994 sAaAaAeA lmiti relvarahu. Selle nn Moskva lepingu mAaAaAeAnAaAaAeAnrati kindlaks Gruusia-Abhaasia piiril kulgev 24 kilomeetri la demilitariseeritud tsoon, kus pidid asuma SRAaAaAeAL rahuvalvejAaAaAeA ud ja sAaAaAeA jalised vaatlejad. AaAaAeALRO JulgeolekunAaAaAeA ukogu kinnitas dokumendi. Te alustas AaAaAeALRO vaatlusmissioon AaAaAeA lesandega kontrollida relvarahuleppe nAaAa tAaAaAeAnitmist. Gruusia ja Abhaasia taotlusel vAaAaAeA tsid SRAaAaAeAL riigipead 22. au 1994 vastu otsuse, millele tuginedes viidi konflikti-piirkonda SRAaAa AaAaAeA hised relvajAaAaAeA ud--tegelikult mehitatud Vene AaAaAeA ksustega. Aastaid p sAaAaAeA ja lAaAaAeA ppu patrullisid selles julgeolekutsoonis Vene rahuvalvaja AaAaAeALRO vaatlusmissiooni sAaAaAeA durid. (27) Olukord julgeolekutsoonis ol jAaAaAeAnrgnenud aastatel jAaAaAeAntkuvalt pingeline, tapeti mitukAaAaAeA mmend rahuval

LAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimistel arutati erinevaid kooseksisteerimise variante (fAaAaAeA der konfAaAaAeA deratsioon, unitaarriik), kuid eriliste tulemusteta. Tbilisi tingim oli Abhaasia kuulumine Gruusia koosseisu, samas soostus ta andma Abhaasiale sisemist autonoomiat sellisel mAaAaAeAnAaAaAeAn mida AaAaAeA ks vAaAaAeAnhemus AaAaAeA ldse saada

kuid hoiduti defineerimast, mida see abhaasi rahva jaoks konkreetselt tAaAaAeAnhen-daks. (28) Igatahes lAaAaAeA kkas Gruusia abhaaside kesksed nAaAaAeA udmise armee ja relvastatud julgeolekujAaAaAeA ud--tagasi. Abhaasia kartis, et AaAaAeA hine AaAaAeA htsesse riiki ei anna Abhaasiale garantiid, et Gruusia jAaAaAeAnAaAaAeAnb oma lub juurde. Samuti seda, et kui nad soostuvad oma AaAaAeA ksused laiali saatm ei ole neil jAaAaAeA udu kaitsta end Gruusia vastu. (29) Igatahes on mAaAaAeA le poolelt (30) tunnistatud, et lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimised on olnud loiud ja ning konflikt pikkade aastate jooksul kAaAaAeA lmutatud. Abhaasia pool rahvusvahelisi organisatsioone sAaAaAeA AaAaAeA distanud erapoolikuses ja to hulgaliselt nAaAaAeAniteid selle kohta, kuidas lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimiste vahen Gruusiaga kokku mAaAaAeAnnginud. (31) Igatahes soikus Genfi protsess uue sajan hakul peaaegu tAaAaAeAniest

2003. aasta Gruusia nn rooside revolutsioonist (novembris 2003) loodeti edenemist ka Gruusia-Abhaasia suhetele, samuti 2004/05. aasta presidendivalimistest Abhaasias. Grusiinide silmis valdavalt negatiivse kuvandiga Abhaasia president Vladislav ArdzAaAaAeA nba esitas augustis 2004 uueks presidendikandidaadi tollase peaministri Raul Hadzimba, keda toetas aktiivselt ka Venemaa. LAaAaAeAnAaAaAeAnnemeelsema vastaskandidaadi Sergei Bagapsi selja taha koondus laiapAaAaAeA h opositsioon. Venemaa jAaAaAeA ulised AaAaAeA ritused Hadzimba kandidatuuri lAaAaAeAnbi kutsusid Abhaasias esile AaAaAeAngeda protesti, rahvas tuli tAaAaAeAnnavatele m avaldama ja valimistel sai AaAaAeA lekaaluka vAaAaAeA idu opositsiooni kandi Bagaps. Nagu on neist sAaAaAeA ndmustest kirjutanud Abhaasia ajaloolased Ol Bgazba ja Stanislav Lakoba, nAaAaAeAnitasid valimised, et abhaasi rahvas suuteline ise oma saatuse AaAaAeA le otsustama. (32) Bagapsi vAaAaAeA it nAaAaAeAnitas se et Venemaa mAaAaAeA ju kasv Abhaasias polnud oodatu

2005. aastal Sergei Bagapsiga Abhaasias kohtunud Kadri Liik on kirjutanud, kuidas Bagaps toonitas korduvalt, et Abhaasia soovib areneda kui euroopalik AaAaAeA igusriik. (33) 2005. aasta detsembris toimusid Gruusia-Abhaasia lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAe Euroopa Liidu ja Euroopa NAaAaAeA ukogu egiidi all, kuid ilma mAaAaAeAnrkimisvAaAaAeAnAa tulemusteta. Mihheil Saakasvili retoorikasse ilmus kohe pAaAaAeAnrast presidendi saamist riigi territoriaalse terviklikkuse loosung. JAaAaAeAnrgnenud pa aastat ei toonud Gruusia-Abhaasia suhetesse kaasa uut elavnemist, samal ajal halvenesid aga Gruusia suhted Venemaaga. (34)

2006. aastal kehtestas Gruusia oma otsese kontrolli AaAaAeALlem-Kodori AaAaAe ainus piirkond Abhaasias, mida abhaasidel ei AaAaAeA nnestunud grusiinide 1993. aastal tagasi vallutada ja mida seni olid kontrollinud peamiselt kohalikud svani (35) AaAaAeA ksused. VAaAaAeA imu vahetudes Gruusias ilmutasid viimased Saakasvilile allumatust. NAaAaAeA AaAaAeA d nimetati piirkond ametli AaAaAeALlem-Abhaasiaks, sinna sisenesid Gruusia vAaAaAeAned ja saabus nn Abha pagulasvalitsus--viimane oli loodud 1995. aastal ning seni resideerinud Tbilisis. Gruusiale tAaAaAeAnhendas see AaAaAeA helt poolt kontrolli taastamist Ko kuru AaAaAeA le, teiselt poolt avaldasid Gruusia vAaAaAeA imud pagulasvalitsuse saatmi survet Abhaasia suverAaAaAeAnAaAaAeAnnsusele ja AaAaAeA ritasid seda nukuvalitsust part lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimistesse kaasata

Gruusia-Abhaasia sAaAaAeA jast alates elas Abhaasia pidevas hirmus Gruus uute rAaAaAeA nnakute ees. PAaAaAeA hjust kartuseks on andnud eelkirjeldatud geriljatege mida toetas Gruusia, aga samuti Gruusia poliitikute Abhaasia-vastased sAaAaAeA navAaAaAeA tud. Revansistlikke meeleolusid AaAaAeA hutati Gruusias kAaAaAeA ige k riiklikul tasemel. 2007. aastal aitas president Saakasvili populariseerida hittlaulu sellest, kuidas grusiinid ihkavad Abhaasiat tagasi. Georgian Airwaysi lennukitele anti Abhaasia linnade nimed. Saakasvili enda lennuki nimi oli Suhhumi. Just Abhaasiaga seoses kasvasid pinged 2008. aasta kevadel ja suvel, (37) nii et konfliktivAaAaAeA imalust Abhaasias peeti ise tAaAaAeA enAaAaAeAnolisemaks kui LAaAaAeA una-Osseetias. (38) Paralleelselt otsis Saak vAaAaAeA imalust leppida Venemaaga kokku Abhaasia jagamises. 2008. aasta 2 juuniga dateeritud kirjas pakkus Saakasvili Venemaale vAaAaAeAnlja Abhaasi lahenduse, mis kAaAaAeA ll hoolikalt vAaAaAeAnltis sAaAaAeA na "jagamine" kasutamist sisuliselt poolitas maa kaheks piirkonnaks, millest AaAaAeA ks oleks avat Gruusia mAaAaAeA jule ja teine kindlalt Venemaa kAaAaAeAnes. Esimesse kuulunu Gali ja OtsamtsAaAaAeA ra rajoon ehk alad, mis olid enne sAaAaAeA da valdavalt grusiini asustatud ning kuhu olid koondunud endiselt Abhaasiasse jAaAaAeAnAaAaAeAnnud grusii Venemaa lAaAaAeA kkas pakkumise tagasi. (3

Poliitilised pinged kasvasid. Tbilisi sAaAaAeA AaAaAeA distas Moskvat, et venel lasksid Abhaasia kohal alla mehitamata luurelennuki, Moskva aga eitas seda. (40) Nagu mAaAaAeA AaAaAeA nab Ronald Asmus, kavandas Gruusia Abhaasiasse tungi stsenaariumi Senaki (LAaAaAeAnAaAaAeAnne-Gruusias) kaudu. Mart Laar tunnistab, ku Gruusia jaoks tundus sobivat vAaAaAeA imalust sAaAaAeA ja alustamiseks pakkuvat separatistlik Abhaa

Ta jAaAaAeAntka NAaAaAeAnis, et Gruusia otsustajad hakkasid AaAaAeA ha enam kalduma sAaAaAeA j lahenduse poole.

SAaAaAeA da olevat AaAaAeA nnestunud vAaAaAeAnltida LAaAaAeAnAaAaAeAnne emissaride abil, kes pAaAaAeA AaAaAeA ds veenda, et sAaAaAeA da pole mingi vAaAaAeAnljapAaAaAeAnAaAaAeAns. Saakasvili olevat mAaAaAe tAaAaAeA mbunud Abhaasia suunalt tagasi. (41) Abhaasia autorid toonitav pingete leevendamisel eelkAaAaAeA ige Saksamaa tollase vAaAaAeAnlisministri Frank-Wa Steinmeieri rolli. Viimane kAaAaAeA lastas 18. juulil Galit, kus esitas Abhaas presidendile Bagapsile kolmeastmelise rahuplaani. NAaAaAeAndal hiljem, 2 juulil kAaAaAeA lastas Abhaasiat Saksamaa suursaadik Gruusias. Igatahes Abhaasia autorid pingete vAaAaAeAnhendamisel Gruusia ja Abhaasia vahel tAaAaAeAnnul eelkAaAaAeA ige Saksamaa poliitikutele. (42) Pinged aga eskaleerusid, sedapuh LAaAaAeA una-Osseetia suuna

Vene-Gruusia sAaAaAeA da, tuntud ka augustisAaAaAeA ja nime all, algas 7. augu 2008. Selle ajendina nAaAaAeAnhakse ka lAaAaAeAnAaAaAeAnnes eelkAaAaAeA ige Tbilisi so liikmeks saada. Euroopa Liidu tellimusel valminud Sveitsi diplomaadi Heidi Tagliavini aruandes seisab, et esimese sAaAaAeA jalise sammu astus Gruus president Saakasvili. Seda vAaAaAeAnidavad ka Saakasvilile oponeerinud Gruus poliitikud, samas on rAaAaAeA hutatud ka Venemaa eelnevaid provokatsioon (43) Juba 9. augustil rAaAaAeA ndas Venemaa ka Gruusia kontrollitud Kodo kurus Abhaasias. SAaAaAeA jategevus Abhaasia pinnal lAaAaAeA ppes 12. augustil, Ven hAaAaAeA ivas senised puhvertsoonid Abhaasia-Gruusia piirialadel. Abhaasi kes ametlikult sAaAaAeA jas ei osalenud, sai Gruusialt tagasi viimase o oma territooriumist Kodori kurus. Nukuvalitsus pAaAaAeA genes--seda on peet Abhaasia Gruusiast tAaAaAeAnieliku eraldumise tAaAaAeAnhiseks. (44) Gruusiale kAaAaAeAnttem tunnustas Venemaa LAaAaAeA una-Osseetia Vabariigi kAaAaAeA rval Abhaasia Vabar iseseisvust 26. augustil 2008. 14. augustil oli Gruusia SRAaAaAeAL-st vAaAaAe astunud. Oluline on ka see, et oktoobris 2008 lAaAaAeA ppes SRAaAaAeAL ja ju 2009 AaAaAeALRO vaatlejate missioon regioonis. Vaakumi tAaAaAeAnitsid Vene AaAaAeA k mis andis Gruusiale ja ta liitlastele pAaAaAeA hjuse hakata Abhaasiat ni LAaAaAeA una-Osseetiat nimetama "okupeeritud territooriumiteks"--sellekoha seaduse vAaAaAeA ttis Gruusia vastu 31. oktoobril 2008. Seadus keelab mAaAaAeA l piirkonnas Gruusia valitsuse loata majandus- ja AaAaAeAnritegevuse jm. Sel seaduse valguses tuleb vaadata ka nende AaAaAeA ksikute Eesti ettevAaAaAeA tete AaAaAeAnriinitsiat lAaAaAeAnmmatamist, millest oli juttu artikli alguses. NAaAaAeAniteks Eestis tegut Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse AaAaAeA hes raportis soovitasid sel autorid kaaluda vAaAaAeA imalike viisa- ja finantssanktsioonide kehtestami nimetatud seadust rikkuvate fAaAaAeA AaAaAeA siliste ning juriidiliste isikute suh (45)

Novembris 2008 toimusid Genfis lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimised AaAaAeALRO ja OSCE egi Gruusia soovis lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimisi pidada vaid Venemaaga, viimase nAaAaAeA ustus ta lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimiste partneritena kaasama ka Abhaasia ja LAaAaAeA una kuid samas nAaAaAeA udis Abhaasia ning LAaAaAeA una-Osseetia eksiilvalitsuse kaasam MAaAaAeA ned lAaAaAeAnAaAaAeAnne analAaAaAeA AaAaAeA tikud (46) on leidnud, et Genfi lAaAaAeAnbirAaAaAe saavutatud edu seetAaAaAeA ttu, et ei Gruusia ega lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimiste va olnud valmis vAaAaAeA tma Abhaasia ja LAaAaAeA una-Osseetia delegatsioone vAaAaAeA partneritena. Samas on Abhaasia ilmutanud jAaAaAeAnikust Abhaasiast lahkun gruusia pAaAaAeA genike teema arutamise

GRUUSIA PAaAaAeAoGENIKE KAaAaAeALS

LAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimistel on Abhaasia riikliku staatuse kAaAaAeA rval olnud p komistuskiviks nn gruusia pAaAaAeA genike teema. Need on inimesed, kes lahkus Abhaasiast sAaAaAeA jalise konflikti (1992-1993) tAaAaAeA ttu. KAaAaAeA igepealt terminoloo Gruusia pool nimetab neid ametlikult sisepagulasteks (IDP--internally displaced persons). Samas kasutab Gruusia ka pAaAaAeA genike mAaAaAeA istet--ametli kAaAaAeA ll vaid nende tAaAaAeAnhistamiseks, kes said pAaAaAeA geniku staatuse, nAa Gruusiasse jAaAaAeA udnud Venemaa kodanikud. ArgikAaAaAeAnibes kasutatakse Gruu pAaAaAeA geniku nimetust kAaAaAeA ll ka sAaAaAeA ja kAaAaAeAnigus ja selle jAaAaAeAnrel pAaAaAeA genenu tAaAaAeAnhistamiseks. (47) Abhaasia autorid nimetavad lahkunud grusiine k pAaAaAeA genikeks vAaAaAeA i lahkunud kolonistideks-okupantideks. Ideoloogilise vAaAaAeAnrv ja erinevaid tAaAaAeA lgendusi pakkuv on ka mAaAaAeA iste repatriandid, mida kasut Abhaasia autorid, andes selgelt mAaAaAeA ista, et Abhaasias elanud ning sea lahkunud grusiinid on pAaAaAeAnrit Gruusiast. (4

Gruusia pool on nAaAaAeA udnud pAaAaAeA genike tagasilubamist ilma mingite tingimust Abhaasia jaoks on see aga poliitiline teema. Selleks, et sellest keerulisest ja vastukAaAaAeAnivaid argumentatsioone esile kutsuvast kAaAaAeA simuste rin aru saada, tuleks heita pilk minevikku.

1860.-1870. aastatel sundis tsaarivAaAaAeA im Abhaasiast lahkuma suurema o abhaasidest, maa pAaAaAeA liselanikest. Erinevail hinnanguil lahkus TAaAaAeA rg 120 000-200 000 abhaasi. (49) AaAaAeALhtekokku sundisid tsaarivAaAaAeA imud n ajalooliselt kodumaalt lahkuma pooli kuni kolme neljandikku abhaasidest. TsaarivAaAaAeA imud soovisid asustada vabanenud maadele riigitruid kodanik riigi muudest provintsidest--tAaAaAeA AaAaAeA piline kolonialistlik jaga-ja-valitse-poliit Kuna venelastest soovijaid oli vAaAaAeAnhe, vAaAaAeA imaldati teises jAaAaAeAnrje maad saada ka mittevenelastel. Nii saabusid Abhaasiasse kreeklased, moldaavlased, armeenlased, bulgaarlased, grusiinid-megrelid, sakslased ja ka eestlased. (50) Eriti suur oli uustulnukate seas grusiinide osakaal. 1989. aastal moodustasid grusiinid ulatusliku kolonisatsiooni tagajAaAaAeAnrj 45,7% Abhaasia elanikkonnast, abhaaside osakaal oli langenud 17,8%-le. (51)

Mitmed Abhaasia sAaAaAeA da ja laiemalt Gruusia-Abhaasia konfliktide rin puudutavad kAaAaAeAnsitlused rAaAaAeA hutavad kAaAaAeA ll, et NAaAaAeA ukogude Liidu lAaAaAeA olid abhaasid Abhaasias vAaAaAeAnhemuses, kuid jAaAaAeAntavad mAaAaAeAnrkimata, miss ajalooliste protsesside lAaAaAeAnbi selliste suhtarvudeni jAaAaAeA uti. NAaAaAeAniteks ki R. Asmus, et Abhaasias olid abhaasid ise vAaAaAeAnhemuses, moodustades elanikkonna umbes 20%, samas kui grusiine oli ligi 50%. (52) Laiale maailmale on nAaAaAeAniteks Gruusia president M. Saakasvili Abhaasia olukorda tutvustan nii: Abhaasia puhul on oluline, et enne 1990ndate alguse sAaAaAeA da oli se regioon suures osas grusiinide poolt asustatud. Siis aga toimus totaalne etniline puhastus /.../. (53)

Poolik tAaAaAeA de pole parem kui alasti vale. Sama mustrit on kasutanud ve mitmed autorid. (54)

Abhaasia ajaloolased, teades sellise argumentatsiooni kasutamist paljude vAaAaAeAnlisautorite tAaAaAeA AaAaAeA des, pAaAaAeA hendavad oma teostes palju lehekAaAaAeA lg kolonisatsiooniloole nAaAaAeAnitamaks, kuidas taoliste suhtarvudeni on jAaAaAeA u tsaariajal lAaAaAeAnbiviidud vAaAaAeAnljasaatmised ja samal ajal alanud ning nAaAaAeA u ajal intensiivistunud migratsioon, mille tagajAaAaAeAnrjel jAaAaAeAnid abhaasid pAaAaAeA lisel kodumaal vAaAaAeAnhemusse. Kui veel 1886. aastal moodustasid abha Abhaasia elanikkonnast 85%, siis 1916. aastal oli see langenud 57%-ni, 1926. aastal aga juba 27%-ni ja nagu mainitud, 1989. aastaks 17,8%-ni. (55) Samal ajal kasvas grusiinide osakaal 6%-lt 1886. aastal 46%-le 1989. aastal. (56) Abhaasid nAaAaAeAnevad end tsaristliku koloniaal- ja hilise Gruusia assimilatsioonipoliitika ohvritena.

Abhaaside kAaAaAeA AaAaAeA ditamine 1860. aastatel langeb ajaliselt kokku pAaAaAeAnris kaotamisega Kaukaasias (1864), mis avas gruusia talupoegadele vAaAaAeA imalu ulatuslikumaks sisserAaAaAeAnndeks Abhaasiasse. (57) Uus gruusia AaAaAeA mberasu laine Abhaasiasse saabus 20. sajandi algul, eriti aktiivseks lAaAaAeAnks AaAaAeA mberasu pAaAaAeAnrast Gruusia Demokraatliku Vabariigi loomist 1918. aastal. Kohe pAaAaAeAn Abhaasia okupeerimist asus gruusia mensevike vAaAaAeA im organiseerima gruus talupoegade AaAaAeA mberasustamist mitmest Gruusia piirkonnast. Loodi spetsiaals AaAaAeA mberasumisosakonnad Tbilisis ja Suhhumis, mida finantseeris Gruus valitsus. Kiirkorras mAaAaAeA AaAaAeA deti AaAaAeA mberasujatele vAaAaAeAnlja maatAaAaAeA kid. (58) ajal hoogustus migratsioon veelgi. Abhaasid seletavad seda suuresti Stalini gruusia pAaAaAeAnritoluga, (59) Gruusia ajaloolased vaatlevad a laiemas nAaAaAeA ukogude perspektiivis: 1930. aastate lAaAaAeA pul alustati NAaAaAeA u Liidus talurahva laiaulatuslikke AaAaAeA mberasustamisi pAaAaAeA llumajandus maa poolest vaestest piirkondadest rikkamatesse. (60)

1937. aastal asutati Beria initsiatiivil, kes muide oli Abhaasias sAaAaAeA ndin megrel, ehituskontor Abhazpereselenstroi, mis ehitas vabatahtlikele AaAaAeA mberasujatele elumaju--enamasti abhaasi kAaAaAeA ladelt AaAaAeAnralAaAaAeA igatud maatAaAa (61)

Suurem osa 1930. aastate AaAaAeA mberasujatest pAaAaAeAnrines Megreeliast ja teis LAaAaAeAnAaAaAeAnne-Gruusia osadest. Valdavalt oli tegemist vaeste talupoegad Sageli ei kohanenud nad ka uues elupaigas ja hakkasid koju tagasi pagema. Et takistada nende lahkumist, kohustati Gruusia KP rajoonikomiteesid kohtadel osutama kolhoosnikele-asunikele praktilist abi endistes elukohtades asunud vara (elumajade, hoonete, viinamAaAaAeAngede jt) likvideerimise tee

Tulemuseks oli, et neil inimestel ei olnudki enam kuhugi tagasi pAaAaAeA AaAaAeA rd (62) Niisiis olid megrelid (63) AaAaAeA helt poolt nAaAaAeA ukoguliku koloniseerimispolii vahend, teiselt poolt aga sellesama poliitika ohvrid. Moskva keskvAaAaAeA im AaAaAeA nnestus taas AaAaAeA ks rahvas teise vastu AaAaAeA les AaAaAeAn

Igatahes tAaAaAeA usis aastail 1926-1959 grusiinide (kellest suurema osa moodustas megrelid) arv Abhaasias 90 700 vAaAaAeA rra, ulatudes 158 200-ni. Abhaasi arvukus kasvas selles vahemikus vaid 5000 inimese vAaAaAeA rra. (6

Nii olidki abhaasid, esmalt tsaari- ja seejAaAaAeAnrel nAaAaAeA ukogude vAaAaAeA imu ning jAaAaAeAnrjekindla manipulatsiooni tagajAaAaAeAnrjel, jAaAaAeAnAaAaAeAnnud oma maal vAaAaAeAnhemusse. Samas nAaAaAeAneme, kui demagoogilised on taolised Abhaasia s taustade "lAaAaAeA hikirjeldused", kus tuuakse AaAaAeAnra vaid 1989. aasta an ja leitakse, et seetAaAaAeA ttu polevat abhaasidel mingit AaAaAeA igust otsus oma maa saatuse AaAaAeA le. PAaAaAeA hjendatult nimetab Andrus MAaAaAeA lder oma Kau rahvaid kAaAaAeAnsitlevas raamatus sellist arutluskAaAaAeAniku AaAaAeA limalt ebaAaAaAeA i (65)

1992.-1993. aasta sAaAaAeA ja tagajAaAaAeAnrjel lahkus suurem osa Abhaasia grusiini Gruusiasse. KAaAaAeA simuses, kui palju neid nn gruusia pAaAaAeA genikke oli, vali kirjanduses suuri lahknevusi. Abhaasia autorite vAaAaAeAnitel lahkus Abhaasia sAaAaAeA ja ajal ja selle jAaAaAeAnrel 130 000 grusiini. (66) Gruusia poole vAaAa oli lahkunud grusiine 300 000. (67) Kuid kohtab ka teisi arve: R. Does pakub selleks 200 000, (68) A. Manutscharjan ja A. MAaAaAeA lder AaAaAeA le 200 (69) R. Asmus kirjutab 230 000 vAaAaAeAnljasaadetud grusiinist, (70) Ch. Ki 270 000 pAaAaAeA genikust (kuid mAaAaAeA AaAaAeA nab, et see arv on vaieldav), (71) E pakub 250 000, (72) F. AaAaAeAcilo[eth]lu 250 000 (73) ning D. Geldenhuys 2 000-300 000. (74) Eesti autoritest pakuvad M. Helme 200 000-240 000, (75) M. Laar AaAaAeA le 200 000 (76) ja T. Pruuli "umbes 300 000 inimest (77) Ringlevate andmete suure erinevuse taga on kindlasti ka asjaolu, et mAaAaAeA ne autori "pAaAaAeA genikud" on teisel autoril "pAaAaAeA genenud grusi 300 000 eri rahvustest lahkunut on kindlasti tAaAaAeA epAaAaAeAnrasem kui 300 lahkunud grusiini. Kui ka eeldada, et lahkusid kAaAaAeA ik Abhaasias elan grusiinid, mis ei ole kinnitust leidnud, poleks see puhtaritmeetiliselt vAaAaAeA imalik: 1989. aasta rahvaloenduse andmeil elas Abhaasias grusii 240 000. (78) Gruusia pAaAaAeA genike ministeeriumi aastatel 2004-2005 lAaAaAeAnbivi uuringu tulemusel oli Gruusias Abhaasiast pAaAaAeAnrit pagulasi 201 634. Gruus valitsus opereeris aga veel aastaid hiljem ka suurema arvuga: 235 000. (79)

Abhaasia poole vAaAaAeAnitel lahkusid grusiinid Abhaasiast sAaAaAeA ja kAaAaAeAni selle jAaAaAeAnrel ise, Gruusia vAaAaAeAnitel sunniti nad lahkuma. Grusiinide vAaAaAeAnljaa Abhaasiast on Gruusia pool ametlikult nimetanud etniliseks puhastuseks. (80) Sama teeb oma mAaAaAeAnlestustes E. Sevardnadze (81), samuti nAaAaAeAni Gruusiale sAaAaAeA mpatiseeriva teose autor R. Asmus (82) ja ka mitmed ees autorid. (83) Abhaasia autorid esitavad vastukaaluks nAaAaAeAniteid erineva rahvusrAaAaAeA hmade deporteerimise kohta Gruusia okupatsiooni ajal enne 199 aasta septembrit. Hiljuti ilmunud "Abhaasia ajaloos" nimetavad selle autorid grusiinide tegevust sAaAaAeA ja ajal otsesAaAaAeA nu etniliseks puhastus (84) seda on tehtud ka varem. (85) Grusiinide eest pAaAaAeA genenute arvu esitatakse 200 000 Abhaasia elanikku. (86) Kuigi mAaAaAeA lemad vaenupool on teineteist sAaAaAeA AaAaAeA distanud etnilises puhastuses ja genotsiidis s ajal ning selle jAaAaAeAnrel, ei leidnud AaAaAeALRO missioon, mis saabus Abhaasi oktoobris 1993, tAaAaAeA endeid genotsiidi kohta, kuigi kinnitas sAaAaAeA jakuriteg ja sunniviisilist pagendamist. (87)

Nagu eelnevalt AaAaAeA eldud, kAaAaAeAnsitleb Gruusia Abhaasiast pAaAaAeA genenuid sisepagul (IDP), rAaAaAeA hutades sellega jAaAaAeAntkuvalt Abhaasia kui iseseisva riigi mittetunnustam Paljud IDP-d on koondunud Tbilisisse ja selle eeslinnadesse vAaAaAeA i LAaAaAeAnAaAaAeAnne-Gruu Abhaasia piiri lAaAaAeAnhedal. Gruusias tegutsevad pAaAaAeA genike eksiilparla ja -valitsus. Alates 1999. aastast on Maailmapank ja AaAaAeALRO Arenguprogra osutanud IDP-dele abi nende kohanemiseks uute tingimustega, vAaAaAeAnlistama vAaAaAeA imalust nende tagasipAaAaAeA AaAaAeA rdumiseks. Gruusiale on rahvusvaheliselt (E NAaAaAeA ukogu ja Euroopa NAaAaAeA ukogu Parlamentaarse Assamblee dokumentides) heidetud, et ta kasutab pAaAaAeA genikke aastaid pAaAaAeAnrast sAaAaAeA ja lAaAaAeA ppu AaAaAeAnra poliitilise argumendina ning takistab sel eesmAaAaAeAnrgil nende integreeru Gruusia AaAaAeA hiskonda ega paranda nende sotsiaalmajanduslikku olukord (88) Seda on mAaAaAeA AaAaAeA nnud ka Gruusia enda autorid. (89) Pikka aega pu Gruusial riiklik programm IDP-de integreerimiseks Gruusia AaAaAeA hiskond nende poliitilised AaAaAeA igused olid piiratud: nAaAaAeAniteks puudus neil vAaAaAeA osaleda valimistel kohalikesse omavalitsustesse, sest nende kohalikud omavalitsused peaksid olema Abhaasias. Taolise poliitika taga on nAaAaAeAnht Gruusia valitsevate ringkondade hirmu, et integreerumine kaotaks IDP-de motivatsiooni Abhaasiasse naasta. (90)

PAaAaAeAnrast Vene-Gruusia sAaAaAeA da 2008. aastal on Gruusia oma suhtumist IDP-d siiski muutnud. Enam ei jagata neile katteta lubadusi peatselt avanevast vAaAaAeA imalusest Abhaasiasse tagasi pAaAaAeA AaAaAeA rduda, 2010. aastal toimusid vAaAaAeAnljatAaAaAeA stmised valitsuse rajatud sotsiaalmajadest. AaAaAeALRO peasekr esindaja Walter KAaAaAeAnlin on Gruusia vAaAaAeA ime taoliste sammude eest sAaAaAeA AaAaAeA ja nimetanud seda pagulusse saatmise kordamiseks. (91) IDP-de poliitilised AaAaAeA igused Gruusia kodanikena taastati alles pea 20 aastat pAaAaAeAnrast s lAaAaAeA ppu. (9

TAaAaAeAnnapAaAaAeAneval Gruusias elavate Abhaasiast pAaAaAeAnrit IDP-de arvu on raske Aa sest ametlikus statistikas esitatakse koos nii Abhaasiast kui ka LAaAaAeA una-Osseetia (sh 2008. aasta sAaAaAeA ja tagajAaAaAeAnrjel) pAaAaAeA genenuid ja nende jAaAaAeAnrglas aasta lAaAaAeA pu seisuga on neid kokku 239 000. Neist 50 000 on alla 18-aastas lapsed, st sAaAaAeA ndinud Gruusias pAaAaAeAnrast Abhaasiast pAaAaAeA genemist

KuivAaAaAeA rd pAaAaAeA genike teema on Gruusia-Abhaasia lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimiste pole Abhaasia ajaloolased jAaAaAeAntnud kAaAaAeAnsitlemata ka selle kontingendi r sAaAaAeA jasAaAaAeA nd-mustes. VAaAaAeAnidetakse nAaAaAeAniteks, et juba 1993. aasta algus Gruusia armee 23. ja 24. brigaad ning 2. armeekorpus ja Abhaasias tegutsenud politseiAaAaAeA ksused peaaegu tervikuna komplekteeritud kohalikust Gruus elanikkonnast. Inguri jAaAaAeA est Gruusia-Abhaasia administratiivpiiril ku Suhhumi linnani elas tollal valdavalt gruusia elanikkond--selles lAaAaAeA ig ei kohanud Gruusia vAaAaAeAned Abhaasiat vallutades tAaAaAeA sist vastupanu. Gru kohalik elanikkond vAaAaAeA ttis kohati enda kontrolli alla automagistraal blokeerides AaAaAeA htlasi teid abhaasidega asustatud punktidesse Ida-Abhaasia VAaAaAeAnidetavalt osutasid toetust Gruusia AaAaAeA ksustele ka Suhhumi-lAaAaAeAnh gruusia kAaAaAeA lade elanikud. (94) Viidatakse sellele, et kAaAaAeA mme pAaAaAeAneva p sAaAaAeA ja algust, 24. augustil 1992 pAaAaAeA AaAaAeA rdus Abhaasia parlament Abh elavate grusiinide poole palvega jAaAaAeAnAaAaAeAnda konfliktis neutraalseks, vast juhul kannavad nad tragAaAaAeA AaAaAeA dia pAaAaAeAnrast Abhaasias grusiinidega AaAaAeA hist va (95) Viidatakse rahvusvahelistele ekspertidele, kelle vAaAaAeAnitel viis Gruusia AaAaAeA ksused Abhaasias sAaAaAeA ja ajal lAaAaAeAnbi vAaAaAeAngivallaaktsioone mitt elanikkonnagruppide kallal. (96)

NAaAaAeAneme, et Abhaasia autorid pAaAaAeA AaAaAeA rduvad Gruusia autorite vastu nend relvadega: genotsiidi viisid lAaAaAeAnbi hoopis nemad. Nii pAaAaAeA hjendatakse AaAaAeA grusiinide-megrelite kollektiivset "sAaAaAeA AaAaAeA d". See omakorda muudab Gru pAaAaAeA genike kAaAaAeA simuse Abhaasia autorite meelest mitte humanitaarprobleem nagu vAaAaAeAnidavad Gruusia autorid, (97) vaid sAaAaAeA jalis-poliitiliseks: gru elanikkonna aktiivne osalus sAaAaAeA jas ja tegutsemine abhaasi rahvuse vas said nende saatuses mAaAaAeAnAaAaAeAnravaks.

Kuidas sellisesse hinnangusse suhtuda? "Kollektiivse sAaAaAeA AaAaAeA " mAaAaAeA ist mAaAaAeA ningate Abhaasia autorite kAaAaAeAnsitlustest lAaAaAeAnbi kumab, ei tohiks k 21. sajandi reaalpoliitikasse ega diplomaatiasse. SAaAaAeA ja kAaAaAeAnik nAaAaAe et Abhaasia megrelid said suure mAaAaAeAnngu ohvriteks: on teada, kuidas ne juba 1980. aastatel agiteeriti vAaAaAeA itlema Abhaasia kui pAaAaAeA liste Gru alade eest (99) ja kohati kandis see agitatsioon vilja. Erinevalt nAaAaAeAnite kohalikest armeenlastest, kes otsustasid organiseerida rahvus-pataljonid vAaAaAeA itluseks Gruusia vastu (AaAaAeA he sellise pataljoni koosseisus vAaAaAeA i ka kohalikud eestlased), asusid megrelid agressorit toetama. KokkuvAaAaAeA tt pAaAaAeA hjustas see neile kannatusi, ilmselt mitte vAaAaAeAniksemaid kui nende o kelle vastu nad vAaAaAeA itlesid. Kas nad olid pAaAaAeA genikud? MAaAaAeA nede Ab autorite meelest mitte. Argumenteeritakse Genfi konventsiooniga (1951), mille kohaselt ei laiene pAaAaAeA geniku staatus isikutele, kes teenivad sAaAaAeA jav ja teistes relvastatud AaAaAeA ksustes, ega neile, kelle suhtes on tAaAaAeA kahtlus, et nad osalesid sAaAaAeA jakuritegudes vAaAaAeA i inimsus-vastastes tegu (100)

Kuid kuidas kvalifitseerida neid, kes sAaAaAeA jas ei osalenud? Grusiinide-megreli sAaAaAeA jajAaAaAeAnrgne massiline lahkumine--sest tegemist ei olnud ju kauge mitte AaAaAeA ksnes sAaAaAeA jas aktiivselt osalenutega--ei tulenenud mitte tingi sAaAaAeA jategevusest vAaAaAeA i nende kallal toimepandud repressioonidest, eelkAaAaAeA ige hirmust vAaAaAeA imaliku kAaAaAeAnttemaksu ees. (101) Eelnimetatud pAaAaAeA genike konventsiooni kohaselt on aga "hAaAaAeAnstipAaAaAeA hjendatud hirm" repressi ees piisav argument pAaAaAeA geniku staatuse saamiseks. (102) Kuid Abhaas autoritel on veelgi argumente, miks ei peaks lahkunuid pAaAaAeA genikena kAaAaAeAnsitl Leitakse, et kuna "suur enamus" grusiinidest, endistest Abhaasia elanikest, on saanud Gruusia, Venemaa, Ukraina jt riikide kodakondsuse, on nad sellega seoses kaotanud pAaAaAeA geniku staatuse. (103) Leitakse samuti, "suurem osa gruusia elanikkonnast", kes lahkus Abhaasiast, ei soovi elada sAaAaAeA ltumatus Abhaasias. (10

Tegelikult on aga paljud pAaAaAeA genikud tagasi tulnud ja 2012. aasta seisu moodustavad grusiinid Abhaasia elanikkonnast pisut alla 20% (vAaAaAeA rdlusek venelasi on alla 10%).

Abhaasia rahvuslikult meelestatud etnoloog ja ajaloolane T. Atsugba nAaAaAeAneb ka moraalset AaAaAeA igustust endiste pAaAaAeA genike riiki mittelubam revansistide tagasipAaAaAeA AaAaAeA rdumine muudaks jAaAaAeAnrsult Abhaasia demograa olukorda, vAaAaAeA iks luua "viienda kolonni", mis takistaks Abhaasia suverAaAaAeAnAaAaAeAn Nende tagasipAaAaAeA AaAaAeA rdumine vAaAaAeA iks tema sAaAaAeA nul kaasa tuua uue, ettear traagiliste tagajAaAaAeAnrgedega sAaAaAeA ja Gruusia ja Abhaasia vahel. (105) nAaAaAeA AaAaAeA d tegemist revansistidega vAaAaAeA i mitte, selles on Abhaasia aut muidugi AaAaAeA igus, et kui riiki, mille rahvaarv on ligi 250 000, pea AaAaAeA htAaAaAeAnkki saabuma paarsada tuhat vAaAaAeA i enam inimest (pAaAaAeA genikud paguluses sAaAaAeA ndinud jAaAaAeAnreltulijad), muudaks see jAaAaAeAnrsult Abhaasia demograa olukorda. Seda tAaAaAeA ika mAaAaAeA AaAaAeA navad ka lAaAaAeAnAaAaAeAnne autorid. (106) Sel et demokraatlikud protsessid annaksid eelise grusiinidele, kes oleksid enamuses.

Abhaasia vAaAaAeA imud on lubanud tagasi tulla Gali rajooni elanikel, (10 kuid mitte kAaAaAeA ikidel grusiinidel. Gali rajoonis elas aga enne sAaAaAeA da 35% kAaAaAeA ikidest Abhaasia grusiinidest. Samas on Gruusia lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAn nAaAaAeA udnud kAaAaAeA ikide Abhaasia grusiinide tagasilubamist. (

Gruusias elavate IDP-dega lAaAaAeAnbiviidud sotsioloogilised kAaAaAeA sitluse huvipakkuvad: kohati toovad need vAaAaAeAnlja ka nende revansistlikke seisukoht KAaAaAeA sitletutest on paljud arvanud, et relva jAaAaAeA ul tuleb tagasi vAaAaAeA tt mis relvadega kaotati. Enamik AaAaAeA hele kAaAaAeA sitlusele vastanutest lei et Abhaasiasse pAaAaAeA AaAaAeA rduksid nad tagasi vaid Gruusia kodanikena ja ela ka seal vaid Gruusia kodanikena. (109)

Mart Laar kirjutab, et Gruusia president Saakasvili asus 2008. aasta augusti algul koostama uusi ettepanekuid, millega oleks Abhaasia iseseisvust praktiliselt tunnustatud ja seda vaid Gruusia pAaAaAeA genike tagasipAaAaAeA AaAaAeA rdumise ning teat territoriaalsete AaAaAeA mberkorralduste hinnaga. (11

Eelnevat arvestades nAaAaAeAneme, et Saakasvili poolt polnud see kindlas mingi superpakkumine.

Fakt on aga see, et Abhaasias elab praegu arvestatav hulk grusiine. Ametlikel andmeil (2011) on neid 46 000, tAaAaAeAnpset arvu on aga raske AaAaAeA e sest suure osa neist moodustavad hooajatAaAaAeA AaAaAeA lised, kes harivad Gali rajo pAaAaAeA ldu, elades talvekuudel Zugdidi piirkonnas Gruusias. Erinevad autor on pakkunud Abhaasias elavate etniliste grusiinide arvuks 30 000-55 000, enamik neist elab Gali rajoonis. (111)

Viimastel aastatel on Abhaasias kAaAaAeAninud tulised debatid Gali piirkon elanike kodakondsuse teemal. Pragmaatilisemad jAaAaAeA ud soovivad anda nei Abhaasia kodakondsuse, radikaalsemad rahvuslased seisavad sellele vastu. Hirmud on seotud eelkAaAaAeA ige Gali rajooni grusiinide, aga ka grusiinistun abhaaside lojaalsusega Abhaasia riigile. (112) Pole saladus, et suuremal osal Gali elanikest on Gruusia kodakondsus ja seda olukorras, kus Gruusia ning Abhaasia vahel ei ole kahekordse kodakondsuse lepet. Need asjaolud tekitavad Abhaasia vAaAaAeA imudes hirmu ja suurendavad kAaAaAeA hklusi anda elanikele Abhaasia kodakondsus. (113) Mu Abhaasia kolleegid on vestlustes AaAaAeA elnud, et faktiliselt on paljudel Abhaasia grusiinidel topeltkodakondu kuigi see pole seaduslik. Abhaasia vAaAaAeA imud on seadnud tingimuse: Abhaas kodakondsuse saamiseks tuleb Gruusia omast loobuda. Kui 2013. aastal tuli avalikuks, et Abhaasias on massiliselt vAaAaAeAnlja antud ebaseaduslik passe, pAaAaAeA hjustas see riigis poliitilise kriisi, mis pAaAaAeAnAaAaAeAndis t presidendi Aleksandr Ankvabi tagasiastumisega. (114)

Alateema lAaAaAeA petuseks tasub mainida, et Gruusia valitsuse jAaAaAeAnrjepid pealekAaAaAeAnimisel on AaAaAeALRO Peaassamblee toetanud Gruusia nAaAaAeA uet, et ID tuleb vAaAaAeA imaldada kojupAaAaAeA AaAaAeA rdumine. Viimatine vastav resolutsioon (7 pAaAaAeAnrineb juunist 2016. (115) Paljud IDP-d ja nende jAaAaAeAnrglased ei s tagasi pAaAaAeA AaAaAeA rduda, isegi kui seda neile vAaAaAeA imaldataks. Kui IDP-d v vAaAaAeA imaluse Gruusiasse jAaAaAeAnAaAaAeAnda, kaotaks Gruusia valitsus AaAaAeA he o argumendi Abhaasia AaAaAeA le kontrolli nAaAaAeA udlemisel. (

ABHAASIA JA TEMA "HALVAD" NAABRID

VAaAaAeA ib pidada Abhaasia ajalooliseks traagikaks, et viimase paari sajan jooksul pole tal olnud just palju valikuid. PAaAaAeA hjas asub Venemaa, lAaAaAeA Gruusia, mAaAaAeA lemad on nAaAaAeAnidanud end halva naabrina. Rahvuslikult meelest abhaasidel ei ole Venemaa suhtes illusioone: suurima rahvusliku tragAaAaAeA AaAaAeA rahva enamiku pagendamise 19. sajandil korraldasid venelased, massilist kolonisatsiooni Abhaasiasse teostasid nii tsaari- kui nAaAaAeA ukogude vAaAaAe Veel 1990. aastatel, sAaAaAeA ja lAaAaAeA pul ja selle jAaAaAeAnrel, korraldasid V AaAaAeA helt ning Gruusia teiselt poolt Abhaasia vastu majandusblokaadi. NAaAaAeAnljasu Abhaasias ei olnud tollal tundmatud. Suhtlus vAaAaAeAnlismaailmaga sai toimu vaid meritsi, kui leidis aset kaubavahetus TAaAaAeA rgiga. Nii TAaAaAeA rgi ku rahvusvahelise AaAaAeA ldsuse saadetud humanitaarabi jAaAaAeA udis Abhaasiasse TAa abil meritsi. Aga peale Venemaa ja Gruusia polegi Abhaasial rohkem maismaanaabreid.

Nagu tunnistas mulle vestluses Suhhumis AaAaAeA ks Abhaasia ajaloolane, tulen Abhaasia hAaAaAeAnda ja viletsus agressiivsetest naabritest, kelle vahel valimi ei anna just tunnistust erilisest valikuvAaAaAeA imalusest. Kui kAaAaAeA sisin t mida arvata kuuldustest, et osa Abhaasia elanikest sooviks AaAaAeA hine Venemaaga, oli tema vastus kiire ja kirglik: Kas me sellepAaAaAeAnrast pidasime maha sAaAaAeA ja Gruusiaga, et nAaAaAeA AaAaAeA d Aa Venemaaga?

KuivAaAaAeA rd Abhaasia on rahvusvahelises poliitilises isolatsioonis, suur osa riike ei tunnusta Abhaasia iseseisvust, on tema poliitiline ja majanduslik mAaAaAeAnnguruum kitsa

Igatahes ei ole eriti realistlik eeldada Abhaasia taasAaAaAeA hinemist Gruusiag Seda on tunnistanud ka mitmed lAaAaAeAnAaAaAeAnne asjatundjad. (117) Gruusia to sAaAaAeA nades Abhaasia ja Gruusia vahelise suhtlemise kAaAaAeA iki vorme, ( samas on Gruusia Abhaasia-teemaline retoorika AaAaAeA hemAaAaAeA tteline. Abha valitsust nimetatakse jAaAaAeAnrjekindlalt "de facto valitsuseks", selle juh "de facto juhtideks", maad ennast separatist-likuks piirkonnaks ja viimasel ajal "okupeeritud piirkonnaks". (119) Revansistlikud hoiakud panevad Gruusia autoreid varustama Abhaasia riigi atribuute ja sAaAaAeA mbole jutumAaAaAeAnrkidega: kirjutatakse "sellest niinimetatud "riigist" ning sel "piiridest"", selle "presidendist", "parlamendivalimistest", "iseseisvumisreferen-dumist" (3. oktoobril 1999) jne. (120) Ilmub teoseid, milles Abhaasiat nimetatakse provotseerivalt "Loode-Gruusiaks". (121) Umbes samamoodi, nagu pAaAaAeAnra 1905. aasta revolutsiooni alanud reaktsiooni ajal eirasid vene sovinistid nimesid "Eesti" ja "Eestimaa" ning nAaAaAeA udsid "PAaAaAeA hja-Balti" kasutam (122)

Abhaasia eraldumist Gruusiast peetakse Gruusias separatistide mAaAaAeAnssu Gruusia keskvAaAaAeA imu vastu ja eitatakse vAaAaAeA imalust Abhaasia sAaAaAeA ltumat Loodetakse, et rahvusvaheline AaAaAeA igus ei tunnusta Abhaasia eraldumi Gruusiast ja selle tagajAaAaAeAnrjel tekkinud riiki. (12

2013. aastal, kui Gruusias toimus vAaAaAeA imuvahetus ja revansistlik preside Saakasvili taandus, avaldas Gruusia poliitik Irakli Alasania usutluses Postimehele, et Gruusia on lAaAaAeA petanud suhetes Abhaasiaga (ja LAaAaAeA una-Osseeti igasuguse jAaAaAeA uga AaAaAeAnhvardamise praktika. (124) Olulist suhete parane Gruusia ja Abhaasia vahel pole see aga seni kaasa toonud. Sotsioloogilised uuringud on nAaAaAeAnidanud konflikti pAaAaAeA hjustena abhaaside ja grusiinide erin ajaloomAaAaAeAnlu ning mAaAaAeA lema poole radikaalset rahvuslust. MAaAaAeA lemad sAaAaAeA AaAaAeA distavad teineteist provokatiivses kAaAaAeAnitumises nii sAaAaAeA ja ee pAaAaAeAnrast sAaAaAeA da toimunud lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimiste ajal. (125) Oluline et kuigi Gruusia on suhteliselt pluralistlik AaAaAeA hiskond, on Abhaas teema seal tabu, mille otsa on komistanud ka kAaAaAeA ige julgemad poliitik ja ajakirjanikud: Gruusia AaAaAeA hiskonnas on "poliitiliselt korrektne" esinda Abhaasia suhtes revansistlikke seisukohti ja kui seda ei soovita, siis pigem vaikitakse. (126) Revansistlikke meeleolusid olen Gruusias kohanud ka teadlaste seas ja seda ka viimastel aastatel. Loomulikult ei aita taoline suhtumine kaasa Gruusia suhete paranemisele Abhaasiaga.

Teisalt AaAaAeA ritab piirkonnas iga hinna eest oma positsioone paranda Venemaa, kelle geopoliitiline mAaAaAeA tlemine lAaAaAeAnhtub suurriiklikest ja revansistli kaalutlustest. TAaAaAeA endeid selle kohta vAaAaAeA ib tuua hulgaliselt. NAaAaAe algatas Vladimir Putin aastail 2002-2003 ulatusliku Vene passide jagamise kampaania Abhaasia (ja LAaAaAeA una-Osseetia) elanikele. See oli vastuse Abhaasia presidendi V. ArdzAaAaAeA nba ettepanekule, mille ta oli esitan Venemaa Riigiduumale: tunnustada Abhaasiat fAaAaAeA deratsiooni eriAaAaAeA igus subjektina vAaAaAeA i sAaAaAeA lmida Venemaaga konfAaAaAeA deratsioonileping. Venemaa l ettepaneku tagasi, kuid lihtsustas Abhaasia kodanikel Vene kodakondsuse saamist. (127) Gruusia nAaAaAeAngi selles sekkumist oma riigi siseasjades ja protesteeris. (128) Reisidokumendina on Vene passil Abhaasia elanike jaoks praktiline vAaAaAeAnAaAaAeAnrtus, kuna enamik maailma riike ei tunnusta Abha passi. Samuti tagas Vene kodakondsusse astumine ligipAaAaAeAnAaAaAeAnsu Venemaa sotsiaalsAaAaAeA pakutavatele hAaAaAeA vedele. Venemaa pension on Abhaasia omast mitu kor suurem ja see on olnud paljude, ka nAaAaAeAniteks Abhaasia eestlaste se argument astuda Vene kodakondsusse. Kodakondsuse andmisega aga sai Venemaa vAaAaAeA imaluse oma vAaAaAeAnrskeid kodanikke vajadusel "kaitsta". 2009. aastal oli Vene kodakondsuse vAaAaAeA tnud AaAaAeA le 90% Abhaasia elanik (129)

Varsti pAaAaAeAnrast seda, kui Venemaa oli 26. augustil 2008 tunnustanud Abhaas iseseisvust, sAaAaAeA lmis ta viimasega 49 aastaks sAaAaAeA jalise koostAaAaAeA AaAaAeA mis nAaAaAeAngi ette 3800 Venemaa sAaAaAeA javAaAaAeAnelase paigutamise Abhaasiasse aasta augustis kAaAaAeAnrbiti seda 1700 mehele). Maist 2009 viibivad Abhaasi Venemaa piirivalvurid, kes kindlustavad Abhaasia-Gruusia piiri kaitsmise. Kokku teeb see umbes 3000 meest ehk enam-vAaAaAeAnhem sama palju, kui Venem hoidis Abhaasias oma sAaAaAeA javAaAaAeAnelasi kollektiivsete rahutagamisjAaAaAe raames aastail 1994-2008. (130) Abhaasia rahvuslikku intelligentsi teeb murelikuks vene keele domineerimine. Kuigi ametlikuks riigikeeleks on Abhaasias abhaasi keel, on ametiasutustes jm vene keel asjaajamiskeelena laialt levinud. (131) Suurem osa kooliprogrammist on venekeelne. Nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka militaarselt on Abhaasia Venemaast jAaAaAeAnrjest sAaAaAeA ltuvam. MAaAaAeAnrtsis 2005 avalikustas Abhaasia peaminist riik pAaAaAeA sib vaid Moskva toetustel. (132) Maksevahendina kehtib Ve rubla. Nagu eespool mainitud, on Venemaa AaAaAeA ritanud mAaAaAeA jutada ka Abha presidendivalimisi: 2005. aastal toetas Venemaa jAaAaAeA uliselt tuleva presidendi Bagapsi vastaskandidaati Raul Hadzhinbat. 2014. aasta augustis valiti Hadzhinba aga siiski Abhaasia presidendiks ja ta on selles ametis ka kAaAaAeAnesoleva artikli ilmumise ajal. Novembris 2014 sAaAaAeA lmiti Venemaa-Abha liitlassuhete leping. (133)

Kuigi poliitilise vAaAaAeA imu eesotsas on endiselt abhaasid, on Venemaa sur tunda igas eluvaldkonnas. Rahvuslikult meelestatud abhaasi intelligentsi esindajad, kellega olen Abhaasias vestelnud, peavad seda ohtlikuks. Seda eelkAaAaAeA ige Abhaasia riigi jAaAaAeAntkusuutlikkuse seisukohast, kui julgeolekuliselt. On kardetud, et Gruusia astumisel NATO-sse tekib Venemaal ajend Abhaasias oma kodanikke "kaitsta" ja sellega kontrolli Abhaasia AaAaAeA le tugevdada. (134) Abhaasia poliitik ja ajaloolane Vjatsesl Tsirikba kirjutas 2007. aastal, et Gruusia nAaAaAeAneb NATO-sse astumis vAaAaAeA imalust tagasi saada Abhaasia ja LAaAaAeA una-Osseetia. Ta refereerib 2007. aastal Gruusias lAaAaAeAnbiviidud kAaAaAeA sitlust Gruusia NATO-sse astu teemal, mille kohaselt soovis 81% kAaAaAeA sitletutest Gruusia astumist NATO-ss 57% vastanutest pidas ajendiks julgeoleku tagamist ja 42% territoriaalse terviklikkuse tagamist. (135) Tsirikba kirjutas seda enne 2008. aasta sAaAaAeA da, mil sai selgeks, et Gruusia kaitsmine ei kuulu NATO prioriteeti hulka.

T. Atsugba, Abhaasia poliitik, etnoloog ja ajaloolane, kellega olen Suhhumis korduvalt vestelnud, nAaAaAeAneb Venemaas tAaAaAeA sist ohtu Abhaasia suverAaAaAeAnAaAaAe ning abhaasi rahva pAaAaAeA simajAaAaAeAnAaAaAeAnmisele. Oma arvukates ajaleheartik mis on koondatud kogumikuks, tAaAaAeA statab ta teemasid, mis peaksid Abhaas elanikud valvsaks tegema. Ta kritiseerib Abhaasia endist presidenti S. Bagapsi, kes andis Abhaasia raudtee ja Suhhumi lennuvAaAaAeAnlja Vene aktsiaseltside ning mAaAaAeA AaAaAeA s vAaAaAeAnlismaalastele kinnisvara, sAaAaAeA lmis lepinguid nafta ammu Abhaasia territoriaalvetes jne. (136) Ta kutsub AaAaAeA les valvsusele Venem poolt Abhaasiale antud finantsabi suhtes, mis ei olegi nii omakasupAaAaAeA AaAaAeA dm nagu vAaAaAeAnlja nAaAaAeAnidatakse. (137) Kui oli ettevalmistamisel Abhaasia vastasti leping Venemaaga kahekordsest kodakondsusest, nAaAaAeAngi ta selles tAaAaAeA ohtu Abhaasia riiklusele ja abhaaside etnokultuurilisele pAaAaAeA simisel (138) Rahvuse etnilisest mAaAaAeAnAaAaAeAnratlusest lAaAaAeAnhtudes ja abhaaside s pAaAaAeAnrast muretsedes kritiseerib Atsugba vAaAaAeA rdsel mAaAaAeAnAaAaAeAnral nii Gru ka Venemaa ambitsioone Abhaasia suhtes.

Aga kas venelased soovivad Abhaasia liitmist Venemaaga? 2013. aastal osalesin Suhhumis toimunud konverentsil "SAaAaAeA da ja rahu Kaukaasias Seal esitleti Venemaal lAaAaAeAnbiviidud sotsioloogilise uurimuse tulemus mille kohaselt umbes 30% venemaalastest arvab, et Abhaasia peaks minema Venemaa koosseisu, 40% vastanute arvates aga jAaAaAeAnAaAaAeAnma iseseisvaks. No ja kAaAaAeA rgema haridusega inimesed pooldasid kAaAaAeA sitluse andmeil viim KAaAaAeA sitlus oli lAaAaAeAnbi viidud pAaAaAeAnrast Abhaasia tunnustamist Venemaa Nii pole siis venemaalaste meelsus Abhaasia liitmise suhtes sugugi AaAaAeA hene. See muidugi ei seo geopoliitiliselt ja revansistlikult kalkuleeriv poliitilist ladvikut Moskvas.

RAHVUSVAHELINE ISOLATSIOON JA TUNNUSTUSE IHALUS

PAaAaAeAnrast tagasivalimist riigipeaks 1999. aastal seadis president Vladisl ArdzAaAaAeA nba peamiseks eesmAaAaAeAnrgiks Abhaasia diplomaatilise tunnustat (139) Abhaasia vAaAaAeA imud on tagajAaAaAeAnrjetult AaAaAeA ritanud rahvusvahelist tunn saavutada. Abhaasia juhtivaid ajaloolasi Stanislav Lakoba on LAaAaAeAnAaAaAeAn mAaAaAeA rgiselt-pettunult ette heitnud, et see tunnustas kohe pAaAaAeAnrast NAaAaAeA u Liidu ja Jugoslaavia lagunemist nende endisi osa- vAaAaAeA i vabariik kellest paljud isegi ei olnud jAaAaAeA udnud teadvustada endi sAaAaAeA ltumat

kuid Abhaasiat, mille olukord on samasugune, ei tunnustata. Osa sAaAaAeA AaAa paneb ta Gruusia rahvusvahelise lobitAaAaAeA AaAaAeA arvele. (

NSV Liidu lagunemisel 1991. aastal tunnustas nii ametlik Moskva kui ka rahvusvaheline AaAaAeA ldsus AaAaAeA ldiselt AaAaAeA iguspoliitilist printsiipi uti possi st endistest liiduvabariikide piiridest said vAaAaAeAnrskelt iseseisvun riikide piirid. Nii said kAaAaAeA ik endised liiduvabariigid AaAaAeA iguse iseseis riiklusele, endiste liiduvabariikide sees asuvad AaAaAeA ksused aga mitt (141)

KAaAaAeAnesoleva artikli kirjutamise ajal (2017) tunnustavad Abhaasia riiklik suverAaAaAeAnAaAaAeAnnsust Venemaa (2008), Nicaragua (2008), Nauru (2008) ja Venez (2009).

CAaAaAeA@line Francis leiab, et kuigi Venemaa jt tunnustus muutis Abhaas seisundit nende riikide suhtes, jAaAaAeAni ta ikkagi de facto riigiks. KAaAaAeAnput riikide tunnustus ei ole vAaAaAeA rdne tAaAaAeAnieliku tunnustatusega, arvab Fran (142) Abhaasia enda autorid leiavad, et seoses eelnimetatud riikide tunnustusega vAaAaAeAnljus Abhaasia PAaAaAeA hja-KAaAaAeA prose TAaAaAeA rgi Vabariigi stsenaa mida tunnustab vaid AaAaAeA ks riik. (14

Rahvusvahelises AaAaAeA iguses ei ole tegelikult mAaAaAeAnAaAaAeAnratletud, kui mitme tunnustus on vajalik, et saaks rAaAaAeAnAaAaAeAnkida riigist. Sellest lAaAaAeAnhtudes Charlotte Hille, et Abhaasia (ja LAaAaAeA una-Osseetia) tunnustamine tAaAaAeAnhen et need on riigid Montevideo konventsiooni (1933) ning riigiks olemise nelja kriteeriumi alusel: territoorium, rahvastik, valitsus ja tunnustus. Samuti nagu rahvusvahelises AaAaAeA iguses ei ole mAaAaAeAnAaAaAeAnratletud, kui mitu peaksid tunnustamisaktiga esinema, et riiki saaks tAaAaAeA siselt vAaAaAeA tta, rahvusvahelises AaAaAeA iguses ka reegleid, kui suur peaks riik olema, k palju peaks seal olema elanikke ja kui tugev peaks selle majandus olema. Nii vAaAaAeA ib neist argumentidest lAaAaAeAnhtuvalt jAaAaAeAnreldada, et Abhaasia ja LAaAaAeA una- on iseseisvad riigid, kuigi paljud riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid rAaAaAeAnAaAaAeAngivad endiselt Gruusia territoriaalsest terviklikkusest. (144) Abha autoritest on Abhaasia juriidilist AaAaAeA iguspAaAaAeAnrasust pikemalt analAaAaAeA Aa V. Tsirikba, Abhaasia vAaAaAeAnlisministrina tegutsenud mees, kes jAaAaAeA uab Hillega sarnastele jAaAaAeAnreldustele. Ta leiab, et pAaAaAeAnrast seda, kui Abhaa on tunnustanud AaAaAeALRO liikmesriigid, ei saa Abhaasia rahvusvahelist legaalsu kahtluse alla seada. (145)

Teine Abhaasia taustaga autor E. Esba vAaAaAeAnljendub Tsirikbast tagasihoidlikumal leides, et kuigi Abhaasiat on mAaAaAeA ned riigid tunnustanud, oleks endise problemaatiline rAaAaAeAnAaAaAeAnkida sellest kui regionaalse poliitika iseseis subjektist. (146) Igatahes on Abhaasia poliitiline olukord rahvusvahelisest lAaAaAeAnbimurdest veel kauge

Abhaasiale vAaAaAeA iks ju ette heita, et ta flirdib liialt Venemaaga, ku kui lAaAaAeAnAaAaAeAnneriigid tunnustavad Gruusia territoriaalset terviklikk ei jAaAaAeAnAaAaAeAn tal palju valikuid. Gruusia pakub Abhaasiale viimastel aast kAaAaAeA ll autonoomiat, kuid mitte iseseisvust. Nagu eelnevalt nAaAaAeAngime, nAa ta gruusia pAaAaAeA genike tagasilubamist Abhaasiasse. See aga tAaAaAeAnhendaks abhaasi jAaAaAeAnlle oma pAaAaAeA lisel kodumaal vAaAaAeAnhemusse jAaAaAeAnAaAaAeAnmist. Aga AaAaAeA ldjuhul rahvad vAaAaAeAnljasuremise poole. MAaAaAeA ni aasta tagasi uurisin tollaselt Abha asevAaAaAeAnlisministrilt ja hilisemalt vAaAaAeAnlisministrilt Maksim Gundzhalt r perspektiivide kohta rahvusvahelisel areenil. Ta rAaAaAeAnAaAaAeAnkis pikalt jAaAaAeA upingutu mida on tehtud, et saavutada tunnustust, kuid seda pole tulnud. USA analAaAaAeA AaAaAeA tikud on kAaAaAeA ll tunnistanud, (147) et USA on saanud signaa Abhaasia, soovimata kAaAaAeA ll Gruusia alla naasta, tahaks olla ka Venemaa sAaAaAeA ltumatum ja lAaAaAeAnAaAaAeAnne suunas avatum. Samas on USA pool seni tAaAaAeA rju 2009. aastal AaAaAeA tles USA presidendi nAaAaAeA unik Kaukaasia ja Kesk-Aasia kAaAaAeA si AaAaAeA hes intervjuus raadiojaamale Ehho MoskvAaAaAeA , et erinevalt Baltiku ei hakka USA Abhaasiat (ning LAaAaAeA una-Osseetiat) iialgi tunnustama. (14 Samas on USA soovitanud Gruusial olla oma separatistlike piirkondade suhtes kannatlik ja loobuda isolatsioonipoliitikast nende suhtes. (149)

Teine naaber Venemaa on kAaAaAeA ll Abhaasiat tunnustanud, kuid vaid sellek et mAaAaAeAnngida suure venna kaardile ja oma mAaAaAeA ju regioonis suurendada. 2006. aastal hoiatas Putin, et Venemaa tunnustab Abhaasiat ja LAaAaAeA una-Osseetia kui LAaAaAeAnAaAaAeAns tunnustab Kosovot. (150) LAaAaAeAnAaAaAeAns lAaAaAeAnhtus tAaAaAeA esti topeltst NAaAaAeAniteks lubas LAaAaAeAnAaAaAeAns Tsetseenias (Vene FAaAaAeA deratsiooni territo separatistide sAaAaAeA jalist purustamist, samas kui Kosovos karistas LAaAaAe separatistide vastu vAaAaAeA idelnud riiki Jugoslaaviat sAaAaAeA jalise sekku ja Kosovo iseseisvuse tunnustamisega. Nende kahe juhtumi pAaAaAeA hierinevuse peab nAaAaAeAniteks Lauri MAaAaAeAnlksoo seda, et Venemaal olid tuumarelvad, Jugoslaa aga mitte. VAaAaAeA ib-olla oli LAaAaAeAnAaAaAeAnnel ka vAaAaAeAnhem huvi sekkuda rahvus AaAaAeA iguse nimel piirkonnas, kus kasvab islamistide mAaAaAeA juvAaAaAeA im. (151) Ig ei arvestanud lAaAaAeAnAaAaAeAns Serbia argumente oma territoriaalsele terviklikku ja lAaAaAeAnhtus Kosovo puhul argumendist, et see juhtum on unikaalne e rakendu pretsedendiks teistele sAaAaAeA ltumatust taotlevatele regioonidel (152) Venemaa ei jAaAaAeAntnud oma hoiatust teoks tegemata: kohe pAaAaAeAnrast 2 aasta augustisAaAaAeA da, 26. augustil tunnustas Venemaa nii Abhaasia k ka LAaAaAeA una-Osseetia iseseisvust. Ei saa mAaAaAeAnrkimata jAaAaAeAntta, et Venemaa k tunnustamast Kosovot rahvusvahelise AaAaAeA iguse subjektina. NAaAaAeAneme, kui konjunktu ja valikuline vAaAaAeA ib olla dilemma rahvaste enesemAaAaAeAnAaAaAeAnramisAaAaAeA iguse univ ning unikaalse variandi vahel. Igatahes on ka Abhaasia autorid Kosovot pretsedendina jAaAaAeA udsalt esile toonud, esitanud paralleele Abhaasia ja leidnud siit tuge oma legaalsustaotlustele. (153) Teatava kibestusega nenditakse, et Abhaasial on palju rohkem AaAaAeA igust ja pAaAaAeA hjendusi enesemAaAaAeAnAaAaAeAn ning sAaAaAeA ltumatusele kui Kosovol. (15

Kui Venemaa peaminister V. Putin kAaAaAeAnis 12. augustil 2009 visiidil Abhaasia ei olnud see kuupAaAaAeAnev ilmselt juhuslikult valitud: sel pAaAaAeAneval a varem olid Vene-Gruusia sAaAaAeA ja kAaAaAeAnigus aetud Gruusia vAaAaAeAned Abhaasia kurust vAaAaAeAnlja. Gruusia ei jAaAaAeAntnud reageerimata: 13. augustil nim parlamendi asespiiker Vene peaministri visiiti agressiivseks sammuks. 14. augustil teatas ka Euroopa Liit, et see visiit ei ole kooskAaAaAeA l Gruusia territoriaalse terviklikkuse pAaAaAeA himAaAaAeA ttega ja on vastuolus rahvusvahel stabiliseerimispAaAaAeA AaAaAeA dlustega regioonis. (155) Nii et taas kord mAaAaAe Euroopas territoriaalse terviklikkuse kaardile, mis Gruusia puhul tAaAaAeAnhend klammerdumist omaaegsete Gruusia NSV piiride kAaAaAeA lge, sest just sel aj pAaAaAeA listati Abhaasia kuulumine Gruusia koosseisu. 2017. aastal asj kordusid: 8. augustil, taas mitte juhuslikult augustisAaAaAeA ja aastapAaAaAeAneva(d kAaAaAeA lastas Putin, seekord Venemaa presidendina, Abhaasiat ja taas jAaAaAeAntnud Gruusia vAaAaAeA imud protesteerimata. (

ABHAASIA JA TAaAaAeALR

Nagu AaAaAeA eldud, aitas 1990. aastatel Venemaa ja Gruusia korraldatud majandusblokaa ajal Abhaasiat eelkAaAaAeA ige TAaAaAeA rgi. Hetkel nAaAaAeAnibki olevat TAaAaAeA rgi ainu kes Abhaasia kahe halva naabri omavahelisi arveteklaarimisi ja Venemaa hegemooniataotlusi pisutki neutraliseerib. Osalt pAaAaAeA hjendatakse se paarimiljonilise kaukaasia ja kolme- kuni kuuesajatuhandelise abhaasi diasporaaga TAaAaAeA rgis. (157) Mais 1991 loodi Rahvusvaheline Tserkes Assotsiatsioon, et tihendada sidemeid erinevate diasporaas elavate pAaAaAeA hjakaukaasia rahvaste vahel, sAaAaAeAnilitada keeli ja kultuure ning aren suhteid emamaaga. Abhaasia Vabariigi juhtkond hakkas TAaAaAeA rgis elava kaukaaslastega aktiivselt suhtlema. Juulis 1992 kAaAaAeAnis tollane Abhaas AaAaAeALlemnAaAaAeA ukogu esimees V. ArdzAaAaAeA nba visiidil TAaAaAeA rgis. Samal, 1992 asutati Rahvusvaheline Abhaasi-abasiini Rahva Assotsiatsioon, mis koordineerib abhaaside-abasiinide diasporaad 52 riigis. Ankaras organiseeriti juba Gruusia-Abhaasia sAaAaAeA ja hakul Abhaasiaga Solidaarsuse Kaukaasia Komite mis korraldas pikette ja organiseeris vabatahtlikke vAaAaAeA itlejaid Abhaasiass TAaAaAeA rgi ei takistanud vabatahtlike sAaAaAeA tta siirdumist, abi saatmist Abhaasi ega meeleavalduste korraldamist TAaAaAeA rgis. (158) Abhaasia ajaloolas kirjutavad, et sAaAaAeA ja algul, mil LAaAaAeAnAaAaAeAns solidaarsusest E. Sevardn vaikis, oli TAaAaAeA rgi ainus riik, kes mAaAaAeA istis avalikult hukka Gruusia tege Abhaasias. 1. septembril 1992 nimetas TAaAaAeA rgi president Turgut AaAaAeAuzal TAa parlamendi ees esinedes Gruusia valitsust "kuritegelikuks sAaAaAeA jalise bandeks" ja pAaAaAeA AaAaAeA rdus Musta mere AaAaAeAnAaAaAeAnrsete riikide poole AaAaAeA leskutse Gruusia tegevus Abhaasias hukka. (159) Abhaasia Vabariigi esindus TAaAaAeA rg avati mAaAaAeAnrtsis 1994. (160) 1994. aastast kuni kAaAaAeA mnendi lAaAaAeA puni moo kaubavahetus TAaAaAeA rgiga 80% Abhaasia vAaAaAeAnliskaubandusest. Meritsi kaubavah Abhaasia ja TAaAaAeA rgi vahel on jAaAaAeAntkunud ka edaspidi. (

Diasporaas elavate pAaAaAeA hjakaukaaslaste omavahelisse solidaarsusse kiile lAaAaAeA AaAaAeA nud Gruusia tegevus. Enne Sotsi olAaAaAeA mpiamAaAaAeAnnge 2014 hoogustas ta iseenesest AaAaAeA llast kampaaniat, et rahvusvaheliselt teadvusta tsaariajal tserkesside kallal toime pandud genotsiidi. Kuna Gruusia ei taha abhaaside iseseisvusest midagi teada, on TAaAaAeA rgis paiknev pAaAaAeA hjakauka diasporaa (millest enamiku moodustavad tserkessid) suhtumises Gruusiasse teataval mAaAaAeAnAaAaAeAnral lAaAaAeA henenud. 2009. aastal astusid abhaasi organisats TAaAaAeA rgis pAaAaAeA hjakaukaasia kultuuriorganisatsioonide fAaAaAeA deratsioonist ja lAaAaAeA id otsesidemed Abhaasia Vabariigiga. (16

TAaAaAeA rgiga on aga Abhaasial jAaAaAeAntkuvalt heanaaberlikud suhted. Abhaa tegutseb mitmeid ettevAaAaAeA tteid, mis pAaAaAeA hinevad TAaAaAeA rgi kapitalil (mida va peamiselt abhaasi juurtega inimesed). Kuigi kuuludes NATO-sse, ajab TAaAaAeA rgi Kaukaasia suunal iseseisvat poliitikat. TAaAaAeA rgi on maailmale mAaAa andnud, et ta on Kaukaasias valmis kaitsma oma majanduslikke ja poliitilisi huve, isegi juhul, kui see lAaAaAeAnheks vastuollu USA poliitikaga regiooni Peaministriks oleku ajal esines Tayyip Erdo[eth]an initsiatiiviga tagada Kaukaasias stabiilsus ja koostAaAaAeA AaAaAeA riikide vahel. Seda initsiatiiv tervitanud praktiliselt kAaAaAeA ik regiooni riigid. (16

On toimunud mitmeid TAaAaAeA rgi ja Abhaasia valitsustegelaste vastastikuse visiite. TAaAaAeAnhelepanuvAaAaAeAnAaAaAeAnrne on seegi, et septembri esimesel de 2009, kui TAaAaAeA rgi vAaAaAeAnlisminister Ahmet Davutoglu kAaAaAeAnis visiidil Tbi kAaAaAeA lastas tema asetAaAaAeAnitja nAaAaAeA unik AaAaAeALnal AaAaAeAcevikAaAaAeA z Abhaasiat. Visiitide tahavad abhaasid nAaAaAeAnha, et TAaAaAeA rgi vAaAaAeA tab Abhaasiat partnerina, kuigi Gru vAaAaAeA rreldes vAaAaAeAniksemat, samas aga sellisena, keda ei taheta solvata. (

Abhaasid loodavad, et taolised visiidid sillutavad teed Abhaasia tunnustamisele TAaAaAeA rgi poolt. TAaAaAeA rgi ajakirjanduses on spekuleeritud vAaAaAeA imaluse Abhaasia tunnustamine TAaAaAeA rgi poolt vAaAaAeA iks tuua vastusammuna kaasa PAaAaAeA hja-KAa TAaAaAeA rgi Vabariigi tunnustamise Venemaa poolt. Muuseas on Abhaasias loodetu et TAaAaAeA rgi lobitAaAaAeA AaAaAeA aitab muuta ka USA suhtumist Abhaasiasse, mi on teatavasti vAaAaAeAnlistanud Abhaasia iseseisvuse tunnustamise. (16

Viimastel aastatel on TAaAaAeA rgi majanduslikud suhted Abhaasiaga veel intensiivistunud, mis omakorda on tekitanud pingeid TAaAaAeA rgi ja Gruus vahel. (166) KAaAaAeAnesoleva artikli kirjutamise ajal 2017. aasta sAaAaAeA g kAaAaAeA tab Abhaasias kirgi TAaAaAeA rgi otsus sulgeda oma riigis Abhaasia esindus--Abha vAaAaAeA imud peavad seda Gruusia sepitsuste tagajAaAaAeAnrjeks. Loodetakse, et tege on ajutise arusaamatusega ja et esindus avatakse peagi uuesti. Majanduslikke suhteid TAaAaAeA rgi ja Abhaasia vahel see TAaAaAeA rgi otsus seni mAaAaAeA jutanud e Kultuurikontaktid Abhaasia ja TAaAaAeA rgi vahel viimasel ajal pigem intensiivistuva 2017. aastal kAaAaAeAnivitas Abhaasia programmi abhaasi keele AaAaAeA petami TAaAaAeA rgis elavatele abhaasidel

ABHAASIA JA EUROOPA

Igatahes on paljud autorid leidnud, et Abhaasia, kus kAaAaAeAnesoleval aj elab 241 000 inimest, (167) vAaAaAeA iks riigina jAaAaAeAntkusuutlik olla. Kui nAaAaAe LAaAaAeA una-Osseetial puuduvad ligipAaAaAeAnAaAaAeAns merele ja olulised majandu ressursid, siis Abhaasia on geostrateegiliselt palju paremas olukorras: riik asub Musta mere rannikul, tal on 220 km rannajoont ja mitmed olulised sadamad, on kivisAaAaAeA tt ning naftat. Ja muidugi kuurordid. (168) Ka mitteabhaa autorid on leidnud, et Abhaasia on LAaAaAeA una-Osseetiaga vAaAaAeA rreldes suu rohkem iseseisvust sAaAaAeAnilitada. (169) Seda on mAaAaAeA AaAaAeA nnud isegi M. Saaka (170) Abhaasia vAaAaAeA imalusi riigina on hinnatud hoopis suuremaks kui LAaAaAeA una-Osseet (171) Septembris 2009 ilmus Gruusia konflikte rahvusvaheliselt analAaAaAeA AaAaAeA si komisjonilt (Independent International Fact-Finding Mission on the Conflict in Georgia) detailne raport, mille autorid vAaAaAeAnidavad, et LAaAaAeA una-Ossee ei saa riigina tunnustada, kuna sellel puuduvad riigi tunnused. Raportis leiti, et Abhaasial on riigi tunnused olemas, kuid vAaAaAeAnideti, et ka Abhaasi ei ole vAaAaAeA imalik rahvusvaheliselt tunnustada, sest tema riigiloome protse ei olnud legitiimne: raportis vAaAaAeAnidetakse, et Abhaasial ei olnud AaAaAeA i Gruusiast eralduda. (172) Abhaasia autorid pareerivad taolised argumendid NAaAaAeA ukogude seadusandlusega: Abhaasia AaAaAeA hendati Gruusiaga nAaAaAeA ukogude peri NAaAaAeA ukogude Liidus 3. aprillil 1990 vastuvAaAaAeA etud seadus vAaAaAeA imald juhul, kui liiduvabariik lahkub NAaAaAeA ukogude Liidu koosseisust, tema autonooms vabariigil vAaAaAeA i autonoomsel oblastil liiduvabariigi koosseisust lah lAaAaAeA AaAaAeA a. Seda Abhaasia ka tegi, kuulutades end sAaAaAeA ltumatuks Gruu mis oli NAaAaAeA ukogude Liidust lahku lAaAaAeA AaAaAeA nud.

Abhaasia puhul leitakse, et stsenaariume on praegu tegelikult kaks: kas jAaAaAeAnAaAaAeAndakse mAaAaAeAnrkamatuks Venemaa vasalliks (174) vAaAaAeA i vAaAaAeAnljut domineerimise alt. Palju sAaAaAeA ltub siin Euroopa Liidu, selle liikmesriikid Euroopa Julgeoleku- ja KoostAaAaAeA AaAaAeA organisatsiooni (OSCE) ning NATO seisukohta nn de facto riikide suhtes. Seni on see olnud vastuoluline. AaAaAeALhelt poo tunnustatakse endiselt Gruusia territoriaalset terviklikkust, teiselt poolt nAaAaAeA utakse konflikti rahumeelset lahendamist, omamata aga selg ettekujutust sellest, kuidas seda saavutada. (175)

2007. aastal vAaAaAeAnljendas Abhaasia vAaAaAeAnlisminister Sergei Shamba se soovi tihedamaks integratsiooniks Euroopaga: Abhaasia on osa Euroopast ja meil on AaAaAeA igus integreeruda Euroop AaAaAeA hiskonnag

Ta vihjas ka assotsieerumissoovile Euroopa Liiduga. (176) Euroopa Liidu eriesindaja LAaAaAeA una-Kaukaasias Peter Semneby vAaAaAeAnljendas 2010. aastal mAaAa et Abhaasia elanikkonnale tuleb anda vAaAaAeA imalus end eurooplastena tunda-- seda Euroopa suhete tihendamise teel Abhaasiaga. (177) See tAaAaAeAnhend kAaAaAeA ll suhtlemist ilma poliitilise tunnustamiseta, kuid selles nAaAaAeAnh AaAaAeA ht vAaAaAeA imalust tAaAaAeA mmata Abhaasia AaAaAeAnra Moskva kontrolli alt. (17 aastal andis Semneby teada, et Euroopa Liit on valmis realiseerima oma projekte Abhaasias. Jutt kAaAaAeAnis abhaaside vAaAaAeAnljaAaAaAeA ppe vAaAaAeA im meditsiinis, samuti haiglate ja polikliinikute varustamisest tAaAaAeAnnapAaAaAeAne aparatuuriga. (179)

Abhaasias tegutseb hulk LAaAaAeAnAaAaAeAnne (Suurbritannia, Saksamaa, USA jt) ja koostAaAaAeA AaAaAeA organisatsioone. MAaAaAeA nda aega tegutses ka Sorosi fond, mis praeguseks on tegevuse Abhaasias siiski lAaAaAeA petanud. Abi- ja koostAaAaAeA AaAaAeA prog on nAaAaAeAniteks katoliku kiriku liinis Poolaga. (18

Poliitilise lAaAaAeAnbimurde osas on Abhaasia enda autorid vAaAaAeA rdlemisi optimistli V. Tsirikba meenutab, kuidas 1918. aastal oli briti poliitik ja diplomaat lord Curson vAaAaAeAnlja tulnud plaaniga luua sAaAaAeA ltumatu Abhaasia riik puhv Venemaa, Gruusia ning TAaAaAeA rgi vahel. Tsirikba vihjab sellele, et ajalo on vahel kombeks korduda. (182)

Seesama V. Tsirikba kAaAaAeAnis 2014. aasta aprillis Abhaasia vAaAaAeAnlisminist tAaAaAeA AaAaAeA -visiidil Itaalias. Pressikonverentsil rAaAaAeAnAaAaAeAnkis ta visiidi toimunud kohtumistest ja konsultatsioonidest Itaalia poliitilise eliidi, diplomaatide ning AaAaAeAnrimeestega. Samas andis ta teada, et enne visii oli Gruusia saadik Roomas teinud kAaAaAeA ik mis vAaAaAeA imalik, et visiiti nurj ja nii jAaAaAeAnid mitmed kohtumised AaAaAeAnra. Samas esitas Itaalia press Tsiri ikkagi kui Abhaasia Vabariigi vAaAaAeAnlisministrit, ilma mingite solvava jutumAaAaAeAnrkide vAaAaAeA i lisanditeta AaAaAeA la "de facto", "tunnustamata" vms. toimus samuti San Marino Vabariiki, kus toimusid ka konsultatsioonid Monaco konsuliga. Konsuli sAaAaAeA nul vAaAaAeA ivat perspektiivis kAaAaAeA ne alla ka diplomaatilised suhted Monaco ja Abhaasia vahel. (183)

Igatahes pessimismi, mis kohati valitseb Abhaasia kui riigi vAaAaAeAnljavaade suhtes ja eelkAaAaAeA ige tema vAaAaAeAniksuse pAaAaAeAnrast, ei jaga kaugeltki kAaAaAeA ik autorid. Egbert Jahn nAaAaAeAniteks leiab, et hirm vAaAaAeAnikeriikluse suhte relikt 19. sajandist ja 20. sajandi algusest, mil riikidevahelist rahu oli raskem saavutada kui siseriiklikku rahu. TAaAaAeAnnapAaAaAeAneval suudab en rahvusriike end vaevalt iseseisvalt kaitsta, samuti on nende majandused integreeritud suurtesse majandusruumidesse vAaAaAeA i maailmamajandusse, mistAaAaAe riigi suurusel ei ole primaarset tAaAaAeAnhtsust. (18

KAaAaAeA llaltki kaaluka avaldusega Abhaasia teemal on esinenud autoriteet USA politoloog Paul Goble. LAaAaAeAnAaAaAeAns koos Gruusiaga vAaAaAeA iksid tema m Abhaasiat ja LAaAaAeA una-Osseetiat tunnustada: Gruusia vAaAaAeA iks end seel kehtestada homogeensema rahvusriigina, Abhaasiale aga annaks see vAaAaAeA imalu Vene mAaAaAeA ju vAaAaAeAnhendada. (

ETNODEMOGRAAFILISEST OLUKORRAST

Gruusia-Abhaasia sAaAaAeA ja jAaAaAeAnrel on Abhaasia rahvaarv vAaAaAeAnhenenud umb korda, (186) samuti ka abhaaside arvukus. Kuna Abhaasia rahvaarv pole tAaAaAeAnpselt teada, kohtab erinevates allikates erinevaid arve. MAaAaAeA ne a tagused ametlikud andmed on jAaAaAeAnrgmised: abhaase 122 000, armeenla 42 000, grusiine 47 000. (187) MAaAaAeA ned autorid on aga kirjutanud hinnangulise 50 000-60 000 abhaasist, samas kui 1989. aastal oli abhaase Abhaasias umbes 93 000. (188) Grusiinide tagasirAaAaAeAnndest oli eespool juttu: ne on nAaAaAeA AaAaAeA d umbes 55 000. Lisaks veel armeenlased, keda on mAaAaAeA ningail a juba 55 000. (189) On hinnanguid, mille kohaselt on Abhaasias abhaase, armeenlasi ja grusiine enam-vAaAaAeAnhem vAaAaAeA rdselt, kui kaks viimast ko ei AaAaAeA leta abhaaside arvukust. (19

Nii on siis demograafilistel pAaAaAeA hjustel mAaAaAeA istetav, miks rahvusli meelestatud Abhaasia autorid ei pea vAaAaAeA imalikuks gruusia pAaAaAeA genike naasm samas kui oma riigi iseseisvust peetakse rahva identiteedi seisukohalt "elu ja surma kAaAaAeA simuseks" ning Gruusia territoriaalse terviklikku nAaAaAeA udeid oma eluruumi laiendamiseks. (191) T. Atsugba, etnoloog ja ajaloolan kes on olnud ka Abhaasia parlamendi liige, rAaAaAeA hutab sellega seoses abhaa rahva soovimatust kaotada oma etnilist identiteeti ning sulanduda gruusia etnosesse. (192) Ta kirjutab rahvuse kui sellise etnilistest juurtest ja jAaAaAeA uab jAaAaAeAnrelduseni, et gruusia pAaAaAeA genike tagasilubamine ohustaks Ab riiklust. Rahvuse etnilisele kontseptsioonile tuginedes kirjutab ta, et tagasi pAaAaAeA AaAaAeA rduma ei peaks mitte grusiinid, vaid 19. sajandil Abhaas TAaAaAeA rgisse jm lahkunud abhaaside jAaAaAeAnrglased. (

Repatrieerumine on Abhaasias tehtud vAaAaAeA rdlemisi lihtsaks: 1994. aast vastuvAaAaAeA etud kodakondsusseaduse alusel arvatakse Abhaasia kodaniku kAaAaAeA ik abhaasi rahvusest isikud, sAaAaAeA ltumata nende elukohast ja kodakondsus Abhaasia Vabariigi Riikliku Repatrieerumiskomitee andmeil on alates 1994. aastast Abhaasiasse elama asunud 300 perekonda TAaAaAeA rgist, Jordaanias SAaAaAeA AaAaAeA riast jm. TAaAaAeA AaAaAeA ealisi tAaAaAeAniskasvanuid on nende hulgas 118, kuni lapsi 282 ja pensionAaAaAeAnre 43 (viimased saavad TAaAaAeA rgi pensioni). Pa repatriandid omandavad kAaAaAeA rgharidust TAaAaAeA rgis. Olukorras, kus abh on Abhaasia elanikkonnast alla 50%, vAaAaAeA iksid repatriandid olukorda mAaAaAeA parandada. Samas tajutakse Abhaasias ka sellega seoses suuri probleeme. Esiteks on TAaAaAeA rgi rahvuspoliitikat silmas pidades praktiliselt vAaAaAeA i repatriantide etnilist pAaAaAeAnritolu kindlaks teha. Kardetakse vAaAaAeA imal et repatriantide nime all saabuvad Abhaasiasse islamiradikaalid. Teiseks puuduvad Abhaasias saabujatele mAaAaAeA eldud tAaAaAeA husad integratsiooniprogram (194)

Demograafilist olukorda AaAaAeA ritatakse Abhaasias parandada ka abasiinid abhaaside lAaAaAeAnhima sugulasrahva repatrieerimisega. Abasiinid elavad tAaAaAeAnnapAaAa PAaAaAeA hja-Kaukaasias ja omaaegsete vAaAaAeAnljasaadetute jAaAaAeAnrglastena vAaAaAeAn Abasiinidele vAaAaAeA imaldatakse Abhaasia kodakondsust ka siis, kui nad seni vAaAaAeA AaAaAeA rsil elanud. 2011. aasta andmeil oli Abhaasia kodakond vAaAaAeA tnud 2011 abasiini. Pole aga teada, kui paljud neist reaalselt Abhaasi elavad. Abasiinidele pakutakse tasuta elamispinda vAaAaAeA i maad, peamise Ida-Abhaasias. Tingimuseks on, et nad saadud kinnisvara 15 aasta jooksul edasi ei mAaAaAeA AaAaAeA . Seoses kodusAaAaAeA jaga SAaAaAeA AaAaAeA rias on Abhaasia vAaAaAeAnlis teinud avalduse, mille kohaselt on riik valmis vastu vAaAaAeA tma abhaa pAaAaAeAnritolu sAaAaAeA AaAaAeA rlasi.

Demograafilist olukorda aga immigratsiooniga AaAaAeA ksi ei lahenda, se mAaAaAeA istetakse hAaAaAeAnsti ka Abhaasias. Abhaasia asustustihedust on hinn umbes 30 protsendile potentsiaalsetest vAaAaAeA imalustest. (196) Loomul iive Abhaasias on madal: ajavahemikus 2003-2010 on linnarahvastik kasvanud 0,3%, samal ajal kahanes maaelanikkond 0,3%. Seda pAaAaAeA hjendatakse migratsiooni maalt linna. Suuri erinevusi ei ole ka etnilises plaanis: kAaAaAeA ige suur sAaAaAeA ndimus on abhaasidel (1,1%), jAaAaAeAnrgnevad armeenlased (0,7-0,9% venelased (0,4-0,5%). KAaAaAeA ige vAaAaAeAniksem sAaAaAeA ndimus on kreeklastel ( (197) Abhaasias on demograafiline olukord viimasel ajal ajendanud mitmeid seadusi vAaAaAeAnlja tAaAaAeA AaAaAeA tama. 2016. aasta algul keelati riigis abordid, aastal arutatakse vAaAaAeA imaluse AaAaAeA le lubada neid vaid meditsiinilistel kaalut-lus (198) Samuti on elava arutelu all sAaAaAeA nnitoetuste maksmine. KAaAaAeAneso artikli kirjutamise ajal plaanitakse hakata riikliku fondi vahenditest maksma kolmanda lapse sAaAaAeA nni jAaAaAeAnrel AaAaAeA hekordse vAaAaAeAnljamaksena mini 100 000 rubla (tAaAaAeAnpne summa on vAaAaAeAnljatAaAaAeA AaAaAeA tamisel). Kirgi kAaAaAeA tab ag et see toetus on mAaAaAeA eldud AaAaAeA ksnes etnilistele abhaasid

Abhaaside suhteliselt kriitiline demograafiline olukord--oht jAaAaAeAnAaAa jAaAaAeAnlle oma pAaAaAeA lisel asualal vAaAaAeAnhemusrahvuseks, samuti teadmine, et mitteabh entusiasm Abhaasia iseseisvuse osas ei ole suur,--sunnib praegusi Abhaasia ajaloolasi ja etnolooge, aga ka poliitikuid sirgjooneliselt eelistama etnilise rahvuse kontseptsiooni riigirahvuse omale: Abhaasia on eelkAaAaAeA i etniliste abhaaside maa--ainus paik maakeral, kus see rahvus vAaAaAeA i sAaAaAeAnilid

KOKKUVAaAaAeAo

Gruusia-Abhaasia konflikt on justkui unustatud. 1992.-1993. aasta sAaAaAeA jAaAaAeAnrel tekkinud Abhaasia Vabariik on jAaAaAeAnAaAaAeAnnud rahvusvahelisse isolats Venemaa ja tema AaAaAeA ksikute liitlaste tunnustus Abhaasia Vabariigile ole piisav selleks, et riik saaks vabalt kujundada oma vAaAaAeAnlispoliitili suhtlust ning tunda end siseriiklikult turvaliselt. Abhaasia katsed saavutada tunnustust lAaAaAeAnAaAaAeAnneriikidelt pAaAaAeA rkuvad Gruusia territor terviklikkuse nAaAaAeA udele. Konflikt, mille reguleerimist AaAaAeA ritati rahvusvahel areenil 1990. aastatel AaAaAeA pris aktiivselt, on uue sajandi hakul soikun n-AaAaAeA kAaAaAeA lmutatud konflikti staadiumisse ega AaAaAeA leta suuremal mAaAaAeAnAaAaAeAnral uudis

Artiklis on vaadeldud Gruusia-Abhaasia konflikti peamisi pAaAaAeA hjusi selle lahendamise ees seisvaid takistusi. Gruusia ei ole nAaAaAeA us Abhaas poliitilise iseseisvusega, kAaAaAeA ll on aga valmis autonoomiat pakkum Abhaasia pole pakkumist vastu vAaAaAeA tnud, sest garantiid autonoomia sAaAaAeAnilimi tulevikus pole, pealegi on Abhaasial kurbi kogemusi "autonoomiaga" koos sellega kaasnenud grusiinista-misega nAaAaAeA ukogude minevikust. VAaAaAeAnrs on meeles ka veerand sajandi tagused sAaAaAeA jakoledused. Neil, aga ka demograafilist pAaAaAeA hjustel, ei soovi Abhaasia tagasi lubada kAaAaAeA iki Abhaasias elanud grusi

LAaAaAeAnAaAaAeAnneriigid, sh Eesti, toetavad jAaAaAeAnrjekindlalt Gruusia territor terviklikkuse nAaAaAeA uet, mille kohaselt on Abhaasia Gruusia osa ja Abhaas Vabariik selle separa-tistlik piirkond.

Kahest naabrist, Venemaast ja Gruusiast, kelle mAaAaAeA lema koloniaalsovinistli poliitika tAaAaAeA ttu on abhaasid pidanud minevikus kannatama, toetub Abhaasi vAaAaAeA imul olev eliit hetkel esimesele: konflikt teisega on veel lii vAaAaAeAnrskelt meeles ning aktuaalne nAaAaAeA AaAaAeA dki. Venemaa abi Abhaasiale kAaAaAeA ike muud kui omakasupAaAaAeA AaAaAeA dmatu ja sedagi tajutakse Abhaasias vi ajal AaAaAeA ha selgemini. Illusioone ei looda: minevikust teatakse, kuid Venemaa on viimase 200 aasta jooksul nAaAaAeAnidanud kord lahkemat, kord karmim nAaAaAeAngu nii Gruusiale kui ka Abhaasiale. Ja on osanud jAaAaAeAntta trumbid a enda pihku. Venemaa huvides ei ole Abhaasia rahvusvahelisest isolatsioonist vAaAaAeAnljaaitamine, vaid oma sAaAaAeA jalis-poliitilise kohalolu sAaAaAeAnilitamine. venna poliitikat ajades on Venemaa Abhaasiat mAaAaAeA jutamas rohkem, k sealne rahvuslik intelligents seda vajalikuks ja mAaAaAeA istlikuks pea Artiklis on viidatud Abhaasia ajaloolastele ja etnoloogidele, kellest paljud on AaAaAeA htlasi tegevad riigi poliitikas. Nende positsioonid on valdava rahvuslik-konservatiivsed: rahvust mAaAaAeA istetakse etnilis-kultuurilisen abhaasi rahvuse sAaAaAeAnilimiseks peetakse vajalikuks riigi selget toetus Teadvustatakse, et Abhaasia on ainus paik maailmas, kus abhaasi rahval vAaAaAeA iks olla lootust sAaAaAeAnil

TAaAaAeAaNUAVALD

Artikkel on valminud projekti IUT31-6 "Eesti ajaloo rahvusAaAaAeA lene raamisti transkultuurilised pAaAaAeA imingud, AaAaAeA lemaailmsed organisatsioonid ja piiriAaAa rAaAaAeAnnne" raames. Artikli avaldamist rahastasid Eesti Teaduste Akadeem ja Tallinna AaAaAeALlikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo kesku

A QUARTER OF A CENTURY OF FROZEN CONFLICT. GEORGIAN-ABKHAZ RELATIONS AND THE ASPIRATIONS OF THE REPUBLIC OF ABKHAZIA TOWARDS INTERNATIONAL RECOGNITION

Aivar JAaAaAeALRGENS

The article discusses the course of the Georgian-Abkhaz political conflict and the efforts to solve it after the end of the Georgian-Abkhaz war in 1993. As a result of the war Abkhazia was de facto separated from Georgia. With the secession Georgia lost 65-67% of its maritime border and 13% of its territory. The war killed tens of thousands of people, during and after the war the majority of the Georgian population of Abkhazia left this country. In Estonia, as well as in most Western countries, circulates the Georgian version of this conflict. The aim of this article is to give new aspects to the conflict discourse and to show the motives of the political agenda of the Abkhazian elite. While during the Georgian-Abkhaz war 1992-1993, the Estonian press showed impartiality to both parties of the conflict, later, when Georgia's relations with Russia deteriorated, it clearly began to support Georgia. This support peaked during the Russian--Georgian war in August 2008 and remained broadly at the same level for a long time. Russia was perceived as a common enemy and this perception unites psychologically the countries that are located far from each other: 'my enemy's enemy is my friend'. Georgia was affectionately called in Estonia even our 'neighbouring country'.

When the Georgian-Abkhaz war in 1992-1993 and the frozen conflict after that showed that the actual aggressor was Georgia, this knowledge, if it exists at all, has been overshadowed by the positive image of Georgia in Estonia.

In the public opinion of Estonia, the Georgian-Abkhaz conflict has received very little attention, but it is the same in most Western countries. The Georgian-Abkhaz war is elsewhere spoken of as the 'forgotten war', the post-war conflict of both countries is known as the 'forgotten conflict' or 'frozen conflict'. Georgia stresses, when speaking about Abkhazia, the concept of Georgia's territorial integrity. Here the majority of the world's countries, including the Member States of the European Union, are loyal to Georgia's demands. This article shows how the efforts of Estonian entrepreneurs to do business in Abkhazia have become extinct as a result of political pressure.

After the end of the war, Georgia has tried to get Abkhazia back by various ways: in the framework of the economic sanctions on the Commonwealth of Independent States (CIS), supporting the operating Georgian guerrilla units in Georgian-Abkhaz border areas, seeking support from the West. After Georgia left the CIS in 2008, lobbying in the West has continued.

The article discusses also the topic of the so-called Georgian refugees--former inhabitants of Abkhazia with Georgian ethnic background who left Abkhazia during the war and after that. Georgia's condition to continue the negotiations with Abkhazia is the permission to remigrate the Georgians into Abkhazia. Abkhazia has agreed with remigration only partially, for both political and demographic reasons. The article also looks at Abkhazian political relations with Russia, Turkey and Europe (West). It is shown that in Abkhazia there are forces that would like to develop relations with the West to a much greater extent than it is possible today because of the opposition of Georgia. Finally, we will discuss Abkhazian demographic situation and the country's efforts to improve it.

The article concludes with the idea that Abkhazia is the only place in the world where Abkhazians could survive as a nation and preserve their unique language and culture. This is exactly what the Abkhazians need for their independent and internationally recognized state.

Aivar JAaAaAeALRGENS

Tallinna AaAaAeALlikooli Humanitaarteaduste Instituut, Narva mnt 29, 101 Tallinn, Eesti; aivarj@tlu.ee

(1) KAaAaAeA iva, M., Vesik, V. Eestlaste arvamus eurooplastest, I. Etniliste stereotAaAaAeA AaAaAeA pidest.--Rmt: Maailm ja multitasking. Koost M. KAaAaAeA iv Teaduskirjastus, Tartu, 2014, 201 jj.

(2) Raudam, D. Minu Gruusia. Elu nagu mAaAaAeAngitee. Petrone Print, Tallin 2010, 8.

(3) Jugaste, A. Kahe "svili" valimissAaAaAeA da lAaAaAeAnAaAaAeAnne meedias.--Post 29.9.2012. Vt ka democracyingeorgia.com

(4) Vt Pierzynska, J. New history--new ways of knowing and remembering the Caucasus in Poland.--Central and Eastern Europe Review, 2016, 10, 11 jj.

(5) Postimees, 15.11.2014.

(6) Kross, E.-N. Globaalne Eesti rahvusriik.--Postimees, 27.6.2017.

(7) Laaniste, M. SAaAaAeA jakaadrite sobitamine isamaalisele ekraanile. SAaAa taasiseseisvumisjAaAaAeAnrgses eesti mAaAaAeAnngufilmis.--Methis, 2015, 15, 120-

(8) Gorris, M. Kreissaega Abhaasias.--Sirp, 23.11.2013. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/kreissaega-abhaasias/

(9) https://m.postimees.ee/section/519/2581196

(10) Abhaasidest saab eesti keeles lAaAaAeA hiAaAaAeA levaate nt Kolga, M. Abhaasid.-- Kolga, M. jt. Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. Nyman&Nyman LNT, Tallinn, 1993, 12-16; MAaAaAeA lder, A. Riigita rahvad. Kaukaasia. Loodusajakir Tallinn, 2012, 67-71.

(11) JAaAaAeA rgenson, A. Ajalugu, sAaAaAeA da, ajaloosAaAaAeA da. Abhaasia-Gruusia vas ja nende tAaAaAeA lgendused.--Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 147-18 JAaAaAeA rgenson, A. Gruusia-Abhaasia sAaAaAeA da Abhaasia eestlaste mAaAaAeAnlestustes. Historica Tallinnensia, 2016, 22, 112-141.

(12) [phrase omitted] Hokkaido University, Sapporo, 2001.

(13) Hille, Ch. The recognition of Abkhazia and South Ossetia: a new era in international law.--Rmt: Exploring the Caucasus in the 21st Century. Essays on Culture, History and Politics in a Dynamic Context. Toim F. Companjen, L. MarAaAaAeA cz, L. Versteegh. Pallas Publications, Amsterda 2010, 201.

(14) Jahn, E. Optionen fAaAaAeA r die Politik der EU gegenAaAaAeA ber Georgien, Abcha und SAaAaAeA dossetien nach dem August 2008.--Rmt: Die Sezessionskonflik in Georgien. Hrsg. von E. Reiter. BAaAaAeA hlau Verlag, Wien, 2009, 30

(15) Pierzynska, J. M. Symbolic geographies, invented chronologies--the Abkhazian crisis in Serbian media discourse. file:///C:/Users/User/Downloads/Justyna%20Pierzynska%20 symposium%20Lesya%20Ukrainka.pdf, 2015, 13.

(16) [phrase omitted]. CyxyM, 2011, 186.

(17) Sevardnadze, E. Kui raudne eesriie rebenes. Olion, Tallinn, 2009, 259.

(18) [phrase omitted] (1993-2010). ([phrase omitted], VII.) [phrase omitted], CyxyM, 2012, 227.

(19) Seda muide kritiseeris teravalt Abhaasia riigipea V. ArdzAaAaAeA n (vt [phrase omitted], CyxyM, 2011, 10).

(20) [phrase omitted], 94; Matveeva, A. Georgia: peace remains elusive in ethnic patchwork.--Rmt: Searching for Peace in Europe and Eurasia. Toim P. van Tongeren, H. van de Veen, J. Verhoeven. Boulder, London, 2002, 420; Chirikba, V. A. The International Legal Status of the Republic of Abkhazia. Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Abkhazia, Sukhum, 2014, 20.

(21) [phrase omitted], 192-193.

(22) [phrase omitted], 94-95.

(23) [phrase omitted]. University of California, Irvine, 2000, 104; [phrase omitted], 100; Matveeva, A. Georgia: peace remains elusive in ethnic patchwork, 421.

(24) Matveeva, A. Georgia: peace remains elusive in ethnic patchwork, 419-420.

(25) [phrase omitted], CyxyM, 2007, 38; Chirikba, V. A. The International Legal Status of the Republic of Abkhazia, 20; Haindrava, I. Conflict resolution policies before August 2008.--Rmt: Transformation of the Georgian-Abkhaz Conflict: Rethinking the Paradigm. Toim A. Gegeshidze, I. Haindrava. London, 2011, 14; Francis, C. Conflict Resolution and Status. The Case of Georgia and Abkhazia (1989-2008). Brussels University Press, 2011, 96.

(26) [phrase omitted] (1993-2010), 227.

(27) Matveeva, A. Georgia: peace remains elusive in ethnic patchwork, 423; Manutscharjan, A. Die innenpolitische Entwicklung Georgiens von 1991 bis 1996 unter besonderer BerAaAaAeA cksichtigung der Sezessionskonflikte.--Rm Die Sezessionskonflikte in Georgien. Hrsg. von E. Reiter. BAaAaAeA hlau Verla Wien, 2009, 87; Laaneots, A. Vene-Gruusia 2008. aasta sAaAaAeA da--pAaAaAeA hj ja tagajAaAaAeAnrjed. (ENDC Occasional Papers, 1.) KaitsevAaAaAeAne AaAaAeALhendatud AaAaAeAoppea Tartu, 2014, 13.

(28) Manutscharjan, A. Die Haltung Abchasiens im Konflikt mit Georgien.--Rmt: Die Sezessions-konflikte in Georgien. Hrsg. von E. Reiter. BAaAaAeA hlau Verla Wien, 2009.

(29) Matveeva, A. Georgia: peace remains elusive in ethnic patchwork, 419, 423; Manutscharjan, A. Die Haltung Abchasiens im Konflikt mit Georgien, 142.

(30) Vt [phrase omitted], 34; Haindrava, I. Conflict resolution policies before August 2008, 14.

(31) [phrase omitted], 34.

(32) [phrase omitted], CyxyM, 2015, 409.

(33) Liik, K. Poliitiline reisikiri Abhaasiast.--Diplomaatia, 2005, 24. https://www.diplomaatia.ee/artikkel/tsernoboli-ja-tsetseenia-vahel/

(34) Haindrava, I. Conflict resolution policies before August 2008, 14, 19.

(35) Svanid--grusiinide etniline rAaAaAeA h

(36) Zagorski, A. Russische Intervention in Konflikten in SAaAaAeA dosseti und Abchasien.--Rmt: Die Sezessionskonflikte in Georgien. Hrsg. von E. Reiter. BAaAaAeA hlau Verlag, Wien, 2009, 228; Felgengauer, P. Rahuga mAaAaAeAnAaAaAeAnritud. Vene-Gruusia sAaAaAeA da 08.08.2008. Kuidas see oli tegelikkuses. Kniga.e Tallinn, 2010, 105; Geldenhuys, D. Contested States in World Politics. Palgrave Macmillan, Basingstoke, 2009, 74.

(37) Report by the Government of Georgia on the Aggression by the Russian Federation against Georgia. 2010. Tbilisi, 274.

(38) LatAaAaAeA nina, J. KAaAaAeA ige tAaAaAeAnhtsam--kas tankikolonn oli olemas? algas Vene-Gruusia sAaAaAeA da.--Rmt: Vene-Gruusia sAaAaAeA da 08.08.2008. Ku see oli tegelikkuses. Kniga.ee, Tallinn, 2010, 73; Saakashvili, M., Glucksmann, R. Teemaks on vabadus. TAaAaAeAnnapAaAaAeAnev, Tallinn, 2009,

(39) Asmus, R. D. VAaAaAeAnike sAaAaAeA da, mis raputas maailma. Gruusia, Ven ja LAaAaAeAnAaAaAeAnne tulevik. Eesti Ajalehed, Tallinn, 2010,

(40) Saakashvili, M., Glucksmann, R. Teemaks on vabadus, 135.

(41) Laar, M. Impeeriumi vastulAaAaAeA AaAaAeA k. Vene-Gruusia sAaAaAeA da, august Read, Tallinn, 2014, 28.

(42) [phrase omitted] PA, CyxyM, 2015, 413.

(43) MAaAaAeAnlksoo, L. Venemaa kAaAaAeAnsitlused rahvusvahelisest AaAaAeA igusest. AaAaAeALlikooli Kirjastus, 2016, 30

(44) Francis, C. Conflict Resolution and Status, 23.

(45) Elling, I. jt. 2008. aasta augustisAaAaAeA ja mAaAaAeA ju LAaAaAeA una-Kaukaasia regi 2008. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. www.icds.ee

(46) Nt Hille, Ch. The recognition of Abkhazia and South Ossetia, 201-203.

(47) [phrase omitted]. Berghof Research Center for Constructive Conflict Management Conciliation Resources, 2002, 108.

(48) [phrase omitted], 2004, 209; vt ka Manutscharjan, A. Die Haltung Abchasiens im Konflikt mit Georgien, 140.

(49) Geldenhuys, D. Contested States in World Politics, 70.

(50) [phrase omitted] XIX-XXI BB. Hokkaido University Press, Sapporo, 2004, 12; [phrase omitted], CyxyM, 2006, 7; [phrase omitted], CyxyM, 2014, 7, 13.

(51) Companjen, F. The war in South Ossetia. August 2008: four perspectives.--Rmt: Exploring the Caucasus in the 21st Century. Essays on Culture, History and Politics in a Dynamic Context. Toim F. Companjen, L. MarAaAaAeA cz, Versteegh. Pallas Publications, Amsterdam, 2010, 188; Haindrava, I. Perceptions of the Georgian-Abkhaz conflict before August 2008.--Rmt: Transformation of the Georgian-Abkhaz Conflict: Rethinking the Paradigm. Toim A. Gegeshidze, I. Haindrava. London, 2011, 9.

(52) Asmus, R. D. VAaAaAeAnike sAaAaAeA da, mis raputas maailma,

(53) Saakashvili, M., Glucksmann, R. Teemaks on vabadus, 31.

(54) Sevardnadze, E. Kui raudne eesriie rebenes, 222; Felgengauer, P. Rahuga mAaAaAeAnAaAaAeAnritud,

(55) [phrase omitted], 35.

(56) [phrase omitted] XIX-XXI BB. Hokkaido University Press, Sapporo, 2004, 14.

(57) Haindrava, I. Perceptions of the Georgian-Abkhaz conflict before August 2008, 6.

(58) [phrase omitted], 18.

(59) Vt Matveeva, A. Georgia: peace remains elusive in ethnic patchwork, 418.

(60) Haindrava, I. Perceptions of the Georgian-Abkhaz conflict before August 2008, 8.

(61) [phrase omitted], 19, 20.

(62) [phrase omitted], CyxyM, 2010, 89-91.

(63) Grusiinide subetniline grupp.

(64) [phrase omitted], 21-23.

(65) MAaAaAeA lder, A. Riigita rahvad: Kaukaasia. MTAaAaAeAL Loodusajakiri, 2 71.

(66) [phrase omitted], 3.

(67) Sevardnadze, E. Kui raudne eesriie rebenes, 281.

(68) Does, R. The ethnic-political arrangement of the peoples of the Caucasus.--Rmt: Exploring the Caucasus in the 21st Century. Essays on Culture, History and Politics in a Dynamic Context. Toim F. Companjen, L. MarAaAaAeA cz, L. Versteegh. Pallas Publications, Amsterdam, 2010, 5

(69) MAaAaAeA lder, A. Riigita rahvad: Kaukaasia, 70; Manutscharjan, A. D innenpolitische Entwicklung Georgiens, 80.

(70) Asmus, R. D. VAaAaAeAnike sAaAaAeA da, mis raputas maailma,

(71) King, Ch. Vabaduse viirastus. Kaukaasia ajalugu. TAaAaAeAnnapAaAaAeAnev, Tall 2012, 225.

(72) Jahn, E. Optionen fAaAaAeA r die Politik der EU gegenAaAaAeA ber Georgien, Abcha und SAaAaAeA dossetien nach dem August 2008.--Rmt: Die Sezessionskonflik in Georgien. Hrsg. von E. Reiter. BAaAaAeA hlau Verlag, Wien, 2009, 30

(73) AaAaAeAciloglu, F. Post-Soviet consequences in Georgian and Turkish policy.--Rm Contacts and Solutions in the Caucasus. Toim O. HAaAaAeA iris, S. Martin YAaAaAeA rAaAa Aarhus University Press, 1998, 323.

(74) Geldenhuys, D. Contested States in World Politics, 73.

(75) Helme, M. Abhaasia--pika viha kibedad viljad.--Maailmavaade, 2008, 6, 25.

(76) Laar, M. Gruusia sAaAaAeA da.--Rmt: Vene-Gruusia sAaAaAeA da 08.08.2008. Ku see oli tegelikkuses. Kniga.ee, Tallinn, 2010, 8.

(77) Pruuli, T. Abhaasia kilde.--GO Reisiajakiri, 2012, 2, 32.

(78) [phrase omitted], 15.

(79) Francis, C. Conflict Resolution and Status, 95.

(80) Report by the Government of Georgia on the Aggression by the Russian Federation against Georgia. 2010. Tbilisi, 249.

(81) Sevardnadze, E. Kui raudne eesriie rebenes, 257.

(82) Asmus, R. D. VAaAaAeAnike sAaAaAeA da, mis raputas maailma. Gruusia, Ven ja LAaAaAeAnAaAaAeAnne tulevik,

(83) Pruuli, T. Abhaasia kilde, 32; Helme, M. Abhaasia--pika viha kibedad viljad, 24.

(84) [phrase omitted], CyxyM, 2015, 400.

(85) [phrase omitted]. CyxyM, 2008, 108; [phrase omitted], A. Die Haltung Abchasiens im Konflikt mit Georgien, 140.

(86) [phrase omitted], 184.

(87) Francis, C. Conflict Resolution and Status, 87.

(88) Matveeva, A. Georgia: peace remains elusive in ethnic patchwork, 420; [phrase omitted], 4, 59.

(89) Haindrava, I. Conflict resolution policies before August 2008, 13; Gegeshidze, A. New realities after August 2008.--Rmt: Transformation of the Georgian-Abkhaz Conflict: Rethinking the Paradigm. Toim A. Gegeshidze, I. Haindrava. London, 2011, 25.

(90) [phrase omitted], 108.

(91) Gegeshidze, A. New realities after August 2008.--Rmt: Transformation of the Georgian-Abkhaz Conflict: Rethinking the Paradigm. Toim A. Gegeshidze, I. Haindrava. London, 2011, 25.

(92) 2004-2010. Seven years that changed Georgia forever. A publication of the Government of Georgia, s.a., 14.

(93) Lundgren, M. Boundaries of Displacement: Belonging and Return among Forcibly Displaced Young Georgians from Abkhazia. Mid Sweden University, Sundsvall, 2016, 8.

(94) [phrase omitted], 20.

(95) [phrase omitted], 118.

(96) Chirikba, V. The International Legal Status of the Republic of Abkhazia, 13.

(97) [phrase omitted] University of California, Irvine, 2000, 174.

(98) [phrase omitted], 53.

(99) [phrase omitted], 92.

(100) [phrase omitted], 471.

(101) [phrase omitted], 94.

(102) Nuscheler, F. Flucht und Vertreibung--Historische Einordnung und Forschungsstand, statistische Grundlagen und terminologische Probleme.--Rmt: FlAaAaAeA chtlinge und Vertriebene in der westdeutschen Nachkriegsgeschicht Koost R. Schulze, D. von der Brelie-Lewien, H. Grebing. Verlag August Lax, Hildesheim, 1987, 12.

(103) [phrase omitted], 54.

(104) Samas, 56.

(105) Samas, 57.

(106) Nt Companjen, F. The war in South Ossetia. August 2008: Four perspectives.--Rmt: Exploring the Caucasus in the 21st Century. Essays on Culture, History and Politics in a Dynamic Context. Toim F. Companjen, L. MarAaAaAeA cz, L. Versteegh. Pallas Publications, Amsterdam, 2010, 18 Jahn, E. Optionen fAaAaAeA r die Politik der EU gegenAaAaAeA ber Georgien, Abcha und SAaAaAeA dossetien nach dem August 2008, 30

(107) Coppieters, B. The Georgian-Abkhaz Conflict.--Rmt: Coppieters, B. jt. Europeanization and Conflict Resolution. Academia Press, Gent, 2004, 199.

(108) [phrase omitted], 176.

(109) [phrase omitted]. University of California, Irvine, 2000, 234-239.

(110) Laar, M. Gruusia sAaAaAeA da, 1

(111) [phrase omitted], 145; Companjen, F. The war in South Ossetia, 188; Geldenhuys, D. Contested States in World Politics, 73.

(112) Vt [phrase omitted], 42-43, 53-55.

(113) [phrase omitted], CyxyM, 2012, 256.

(114) [phrase omitted] PA, CyxyM, 2015, 421.

(115) Lundgren, M. Boundaries of Displacement, 9.

(116) Samas, 12.

(117) Coppieters, B. The Georgian-Abkhaz conflict.--Rmt: Europeanization and Conflict Resolution. Academia Press, Gent, 2004, 224; Jahn, E. Optionen fAaAaAeA r die Politik der EU gegenAaAaAeA ber Georgien, Abchasien und SAaAaAeA dos nach dem August 2008, 312.

(118) Government of Georgia. State Strategy of Occupied Territories: Engagement Through Cooperation. January 2010. Tbilisi, 56.

(119) Report by the Government of Georgia on the Aggression by the Russian Federation against Georgia. 2010, 287.

(120) Jojua, D. Abkhazia in 1992-2011.--Rmt: Gamakharia, J. (toim). Abkhazia: Assays from the History of Georgia: from Ancient Days till Present Days. Ministry of Education and Culture of Abkhazia, Institute of History and Ethnology of Iv. Javakhishvili, Tbilisi, 2011, 480, 484.

(121) [phrase omitted], 2009, 96.

(122) Graf, M. Eesti rahvusriik. Ideed ja lahendused: AaAaAeAnrkamisaja Eesti Vabariigi sAaAaAeA nnini. Tallinn, 1993, 7

(123) Jojua, D. Abkhazia in 1992-2011, 479.

(124) VeermAaAaAeAne, K. Gruusia peab olema vAaAaAeAnga kannatlik.--Postimees, 30.5.2

(125) [phrase omitted], CyxyM, 2012, 134; [phrase omitted]. University of California, Irvine, 2000, 60.

(126) [phrase omitted]. CyxyM, 1999, 29.

(127) Manutscharjan, A. Die Haltung Abchasiens im Konflikt mit Georgien, 142.

(128) Report by the Government of Georgia on the Aggression by the Russian Federation against Georgia. 2010, 258.

(129) Jahn, E. Optionen fAaAaAeA r die Politik der EU gegenAaAaAeA ber Georg Abchasien und SAaAaAeA dossetien nach dem August 2008, 30

(130) Suhhov, I. Abhaasia 2009. aasta presidendivalimised: mineviku osaline kordus. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analAaAaAeA AaAaAeA s. http://www.icds.ee/fileadmin/failid/RKK_-_Abhaasia_pesidendivalimised%2C_eesti_keeles

(131) Chirikba, V. A. The International Legal Status of the Republic of Abkhazia, 26.

(132) Geldenhuys, D. Contested States in World Politics, 75.

(133) Samas, 422.

(134) [phrase omitted], Berlin, 2007, 102.

(135) [phrase omitted], 100.

(136) [phrase omitted], 28.

(137) Samas, 73-74.

(138) Samas, 77-81.

(139) Geldenhuys, D. Contested States in World Politics, 74.

(140) [phrase omitted], 100.

(141) MAaAaAeAnlksoo, L. Venemaa kAaAaAeAnsitlused rahvusvahelisest AaAaAeA igusest

(142) Francis, C. Conflict Resolution and Status, 23.

(143) Chirikba, V. The International Legal Status of the Republic of Abkhazia, 3.

(144) Hille, Ch. The recognition of Abkhazia and South Ossetia, 198.

(145) Chirikba, V. A. The International Legal Status of the Republic of Abkhazia, 7 jj.

(146) [phrase omitted], CyxyM, 2014, 204.

(147) Asmus, R. D. VAaAaAeAnike sAaAaAeA da, mis raputas maailma,

(148) [phrase omitted], CyxyM, 2011, 180.

(149) Gegeshidze, A., Haindrava, I. Prospects for the transformation of the Georgian-Abkhaz conflict.--Rmt: Transformation of the Georgian-Abkhaz Conflict: Rethinking the Paradigm. Toim A. Gegeshidze, I. Haindrava. London, 2011, 31.

(150) Hille, Ch. The recognition of Abkhazia and South Ossetia, 196.

(151) MAaAaAeAnlksoo, L. Venemaa kAaAaAeAnsitlused rahvusvahelisest AaAaAeA igusest

(152) Vt Saakashvili, M., Glucksmann, R. Teemaks on vabadus, 32.

(153) Nt Chirikba, V. The International Legal Status of the Republic of Abkhazia, 17.

(154) [phrase omitted] (1993-2010), 234.

(155) Samas, 238.

(156) https://www.rferl.org/a/putin-georgia-abkhazia/28665867.html

(157) [phrase omitted], CyxyM, 2013, 213; [phrase omitted], 69.

(158) [phrase omitted], 214.

(159) [phrase omitted], 163.

(160) [phrase omitted], CyxyM, 2010, 188.

(161) [phrase omitted], 215.

(162) Samas, 216.

(163) [phrase omitted], 178.

(164) Samas, 178.

(165) Samas, 179-180.

(166) Vt Kapanadze, S. Turkish trade with Abkhazia: An apple of discord for Georgia. http: /www.hurriyetdailynews.com/turkish-trade-with-abkhazia-an-apple-of-discord-for-georgia.aspx?pageID= 449&nID=76148&NewsCatID=396

(167) http://www.ethno-kavkaz.narod.ru/rnabkhazia.html

(168) [phrase omitted], 35.

(169) Asmus, R. D. VAaAaAeAnike sAaAaAeA da, mis raputas maailma, 89; MAaAaAeA ld Riigita rahvad. Kaukaasia, 71; Jahn, E. Optionen fAaAaAeA r die Politik d EU gegenAaAaAeA ber Georgien, Abchasien und SAaAaAeA dossetien nach dem August 2 312; Geldenhuys, D. Contested States in World Politics, 75; Francis, C. Conflict Resolution and Status, 94; Liik, K. Tee sAaAaAeA tta.--PAaAaAeAneval 11.8.2008. http://www.epl.ee/news/arvamus/kadri-liik-tee-sotta.d?id=51138607

(170) Saakashvili, M., Glucksmann, R. Teemaks on vabadus, 29.

(171) Does, R. The ethnic-political arrangement of the peoples of the Caucasus, 56.

(172) Chirikba, V. The International Legal Status of the Republic of Abkhazia, 10.

(173) Samas, 10.

(174) NAaAaAeAniteks on vAaAaAeAnlja pakutud samasugust staatust nagu Puerto R (Jahn, E. Optionen fAaAaAeA r die P