摘要：Analysis of the recordings of three boys from the ages of 18 months until 4 years acquiring Estonian naturally in differing language environments indicated that Estonian adjectives increased relatively slowly and thus were less numerous in their recording lexicons than verbs and nouns.Adjectival rate of increase appeared to be relatively independent of a child’s macro-environment (as long as there is an Estonian-speaking carer to provide sufficient input),yet it seemed to be influenced by achild’s individual linguistic abilty.The boys started qualifying their nouns with adjectives by calling things beautiful,good and bad,small and big,old and new.Antonymous pairs of adjectives and evaluative adjectives appeared early in their speech.Adjectival commonality – defined in terms of the number of the same words used by several individuals – between individual boys,the Estonian boys and children learning English,as well as the Estonian boys and adults,indicated that the observed boys’ adjectives were representative of currently spoken Estonian,as well as possibly common in the early speech of all children.
其他摘要：Kolme poolteise- kuni nelja-aastase eesti keelt loomulikult,kuid erinevates tingimustes omandava poisi lindistuste analüüs näitab,et poisid omandasid eestikeelseid omadussõnu aeglasemalt kui nimi- ja pöördsõnu ja seetõttu esines neid ka poiste lindistusleksikonis vähem.Omadussõnade kasutuselevõtu kiirus näis olevat relatiivselt sõltumatu lapse keelelisest makrokeskkonnast,nii kaua kui lapse hooldajaks on ka keegi temaga küllaldaselt eesti keelt kõnelev isik.Rohkem mõju näis aga olevat lapse individuaalsetel lingvistilistel võimetel.Vaatlusalused poisid alustasid oma nimisõnade spetsiifiliseks muutmist,nimetades neid ilusaks,heaks ja halvaks,väikeseks ja suureks,vanaks ja uueks.Nende kõnesse ilmusid varakult kontrastsed omadussõnade paarid ning hinnangulised omadussõnad.Omadussõnade ühtsus e samade sõnade kasutamine erinevate subjektide poolt oli küllaltki kõrge nii poiste endi vahel kui ka eesti poiste ja inglise laste vahel,samuti kui eesti poiste ja täiskasvanute tavakõne vahel.See viib järeldusteni,et erinevates tingimustes eesti keelt omandavate poiste omadussõnad olid representatiivsed tänapäeva eesti keele suhtes.Samuti võib oletada,et eesti poiste kasutatud varajaste omadussõnade mõisted ühtivad ka teisi keeli õppivate laste omadega.
