摘要：The present paper consists of two parts: a) the influence of Russian on Estonian lexicon,and b) the influence of Russian on Estonian morphosyntax.The first part is a summary of previous research,whilst the second part deals with a number of topics not explored previously.Estonian lexical loans can be roughly divided into pre-Soviet and post-Soviet loans.In dialects and colloquial Estonian Russian influence has been strong enough for a number of morphological elements to have been borrowed in addition to discourse markers and conjunctions.Russian origin is also suggested for a number of morphosyntactic features: the use of kes „who‟ as a numerator;uses of the verbs tasuma and maksma in clauses embedding purpose or result clauses;perfective use of kõik „all‟;numeral approximativity expressed by word order inversion;incongruence in relative clauses,predicated and object ellipsis,and the use of the socalled echoic imperative.
其他摘要：Artiklis uuritakse vene keele mõju eesti keele sõnavarale ja morfosüntaksile;venemõjulise sõnavara käsitluses võetakse kriitiliselt kokku varasemate uurimuste tulemusi,venemõjulise morfosüntaksi käsitluses aga esitatakse rida uusi vene mõju kandidaate eesti keele grammatika erinevates valdkondades.Artiklis väidetakse,et võõrmõjulise morfosüntaksi uuringute „mahajäämuse“ põhjused võrreldes sõnavaraga ei ole niivõrd ideoloogilised,kuivõrd ontoloogilised.Grammatikauuenduste tekkimine ja juurdumine ei saa kunagi olla ainult teise keele mõju tulemus.Seetõttu on väliseid uuenduste ajendeid raske uurida eraldi sisemistest ajenditest.Artiklis jõutakse järelduseni,et vene keele mõju eesti keelele positsioneerub oma ulatuselt Thomasoni ja Kaufmani (1988) laenuskaalal teise ja kolmanda intensiivsusastme vahel.
