摘要：The paper focuses on the variation in the case-marking of the direct object in Estonian.The variation under study here is illustrated on the basis of examples which all have identical meaning,i.e.„If (and only if) the people could elect Ilves,they would elect Ilves‟,despite the fact that the object case is different in each sentence,alternating between the partitive and genitive case: Kui rahvas saaks valida Ilvese-SG.GEN,siis ta valiks Ilvese-SG.GEN ~ Kui rahvas saaks valida Ilvest-SG.PART,siis ta valiks IlvestSG.PART ~ Kui rahvas saaks valida Ilvest-SG.PART,siis ta valiks Ilvese-SG.GEN ~ Kui rahvas saaks valida IlveseSG.GEN,siis ta valiks Ilvest-SG.PART.We assume that diachronically the variation in the case marking of the direct object has been an undulating process,though unidirectional.Also,the variation can still be described as typically Finno-Ugric.Our assumption is confirmed by the analysis of the use of the object cases which occur together with the verb saama „to get,receive,be able to‟ in today‟s newspaper texts and in dialectal phraseologies.We describe the object cases from the perspective of markedness and frequency.Accordingly,the genitive case has become the least marked grammatical case in Estonian,and is likely to become marginal due to its infrequent occurrence.The most marked and most frequent case is the partitive,as opposed to nominative.It seems that the contrasts conveyed by the alternating object cases are becoming less significant and this process may have been triggered by the simplification of the mor-phophonological paradigm.Also the information structure seems to play a role here,as the case-marked object normally functions as rhema and is thus the focussed element in a clause,i.e.the focus is on the information conveyed rather than on the form itself.
其他摘要：Artiklis käsitletakse eesti keele objektikäände varieerumist,nt Kui rahvas saaks valida Ilvese,siis ta valiks Ilvese ~ Kui rahvas saaks valida Ilvest,siis ta valiks Ilvest ~ Kui rahvas saaks valida Ilvest,siis ta valiks Ilvese ~ Kui rahvas saaks valida Ilvese,siis ta valiks Ilvest.Lähtume seisukohast,et grammatiliste käänete varieerumine on grammatilise objekti puhul olnud diakroonilisest aspektist laineline,kuid mitte ühesuunaline protsess.Samuti pole see minetanud meie keelesüsteemile loomulikku soomeugrilist olemust.Väite paikapidavust kinnitab artiklis analüüsitav objektikäände kasutus koos tuumverbiga saama ajakirjandustekstides ja fraseologismides.Kirjeldame objektikäände kasutust toetavaid süsteemseid seoseid markeerimatuse/markeerituse ja sageduse mõistete kaudu.Aja jooksul on eesti genitiivist kujunenud kõige markeerimatum grammatiline kääne,mis on suhteliselt väikese kasutussageduse tõttu muutumas marginaalseks.Kõige enam markeeritud ja väga sageli kasutatav on partitiiv,millele vastandub nominatiiv.Objekti käändeeristuse neutraliseerumist võib pidada paradigma lihtsustumisega seotud morfofonoloogiliste protsesside tulemuseks,mida paistab tugevasti mõjutavat lause infostruktuur.
关键词：grammatical cases;markedness;frequency;object case alternation;morphosyntax
其他关键词：grammatilised käänded;keeleüksuste markeerimatus/markeeritus ja sagedus;objektikäände variatiivsus;morfosüntaks
