摘要：This paper gives an overview of the semantic and morphosyntactic development of the Estonian polysemous verb tahtma „want‟ from 16th century to nowadays.The data mainly comes from the corpus of written Estonian.The theoretical background of the paper is grammaticalization approach.The paper looks at the stages of development from the full lexical item to highly grammaticalized usages in modal and postmodal constructions.Special attention is paid to the various types of infinitival constructions tahtma ‟want‟ occurs in.The paper discusses the meaning and functions the verb tahtma has in these constructions.Tahtma may express volition,intention,participant-internal possibility,necessity,epistemic modality and postmodal meanings (e.g.avertive/proximative and habituality) in infinitival constructions.In Old Written Estonian (till 18th century) there are constructions where tahtma is used to express future but these (as characteristic of Old Written Estonian) are influenced by German.tahtma does not express future in modern Estonian.In conclusion the hypothetical grammaticalization path of tahtma is presented.tahtma is used as an auxiliary verb in certain constructions,although the possible original lexical meaning ‟to wish‟ is present also in modern Estonian.
其他摘要：Artiklis käsitletakse eesti keele polüseemse verbi tahtma semantilist ja morfosüntaktilist arengut 16.sajandist kuni tänapäevani.Materjal pärineb põhiosas eesti kirjakeele korpustest.Grammatisatsiooniteooria taustal vaadeldakse astmeid,mille see verb on eesti keeles läbinud alates täistähenduslikust kasutusest kuni kõrgel grammatisatsiooniastmel modaalsete ja postmodaalsete konstruktsioonideni välja.Käsitluses keskendutakse eri tüüpi infinitiivitarindite koosseisus esinevale tahtma-verbile,millega vormistatakse muuhulgas agendi tahet ja kavatsust,osalejasisest võimalikkust ja vajalikkust,episteemilist modaalsust ning ka postmodaalseid tähendusi (avertiivsus/proksimatiivsus,habituaalsus) kandvaid konstruktsioone.Vana kirjakeele perioodil (kuni 18.sajandini) on kasutusel olnud ka saksamõjulisi tahtma-tuleviku konstruktsioone.Artiklis visandatakse tahtmaverbi võimalik grammatiseerumistee ning jõutakse järelduseni,et tahtma on kindlates konstruktsioonides kujunenud abiverbiks,kuid grammatiseerunud kasutuste kõrval on keeles säilinud ka oletatav algne leksikaalne ’soovimise’ tähendus.
