摘要：The development of the morphosyntax of literary Estonian was strongly influenced by the 16th –18th century religious translations since in the process of translating,the language hitherto functioning as the oral vernacular was adjusted to the requirements of written Christian texts.The paper describes the period’s developments in a small morphosyntactic group consisting of constructions where verbs of saying,perception and knowing are extended by a non-finite form.A comparison of the constructions in folk songs,example languages and early written Estonian leads to the conclusion that the vernacular patterns were adopted in literary use relatively soon because of the supportive effect of some constructions used in the example languages.The North-Estonian texts of the early 17th century show a mixed use of participles and infinitives as,indeed,both options could be found in different dialects (tüdruk kuulis poissi laulVAT (participle) / laulMA (infinitive) ‛the boy heard the girl singing / sing’).At first the literary use of participial constructions in North-Estonian texts differed from the vernacular tradition,which may be due to the example of classical languages.By the end of the 17th century,however,the North-Estonian literary version gave up the infinitive constructions altogether,switching over to the participial ones.On the one hand,that choice may be indicative of a South-Estonian influence,while on the other hand there could have been a wish to avoid Germanisms possibly associated with the infinitive constructions.
其他摘要：Eesti kirjakeele morfosüntaksi kujunemisel mängisid olulist osa 16.–18.sajandi vaimulikud tõlked,mille loomise käigus kohandati seni suulisena funktsioneerinud rahvakeel kirjalike kristlike tekstide nõuetele.Artiklis vaadeldakse ühe väikese morfosüntaktilise rühma arenguid sel perioodil.Analüüsitakse konstruktsioone,milles ütlemist,tajumist ja teadmist väljendavaid verbe laiendab infiniitne vorm.Kirjeldatakse niisuguseid konstruktsioone rahvalaulukeeles,eeskujukeeltes ja varases kirjakeeles ning jõutakse järeldusele,et vastavad rahvakeelsed mallid võeti kirjakeeles suhteliselt vara kasutusele tänu sellele,et eeskujukeeled pakkusid nende rakendamiseks soodsaid võimalusi.17.sajandi alguse põhjaeesti kirjakeeles tarvitati neis konstruktsioonides läbisegi partitsiipi ja infinitiivi,sest eri murded pakkusidki eri võimalusi (tüdruk kuulis poissi laulVAT / laulMA).Partitsiipsete konstruktsioonide kirjakeelne kasutus põhjaeesti tekstides erines alguses rahvakeelsest ning selles võib oletada klassikaliste keelte eeskuju.17.sajandi lõpus loobuti põhjaeesti kirjakeeles infinitiivsetest konstruktsioonidest partitsiipsete kasuks.Niisuguses valikus võib näha lõunaeesti mõju,aga ka soovi vältida võimalikke germanisme,millega infinitiivseid konstruktsioone võidi siduda.
关键词：morphosyntax;non-finite constructions;early literary Estonian;folk song language;Bible translation;translation history
