摘要：The article discusses context and context-creating means of reference.It is mainly based on three separate studies,all of which originally concentrated on referential devices.We examine contextualizing techniques in spontaneous everyday conversations and in two experimental situations: in an experiment with Lego blocks where one of the subjects builds a house using Lego blocks while being instructed by the other subject,and in narratives based on a picture sequence.The article compares the similarities and differences between these three contexts,concentrating particularly on the beginning of the conversational activity: signalling the nature of the activity and creating referents.Since some of the narratives are told by children the article also touches briefly the reference strategies of different age groups.
其他摘要：Käesolev artikkel käsitleb konteksti ja viitamisvahendeid,mis loovad konteksti.Käsitlus põhineb eelkõige kolmel eraldi läbiviidud uurimusel,milles kõigis oli põhitähelepanu algselt suunatud viitamisvahenditele.Vaatleme kontekstualiseerimisvõtteid spontaansetes argivestlustes ja kahes katselises olukorras: katses legoklotsidega,milles üks katsealune ehitab klotsidest maja teise katsealuse juhendamisel,ja pildiseeria põhjal jutustatud narratiivides.Artiklis võrreldakse,mis nendes kolmes kontekstis oli sarnast ja mis erinevat eelkõige vestlustegevuse alguses: tegevuse olemusest märku andmises ja referentide loomises.Kuna üks osa vaadeldavaid narratiive pärineb lastelt,puudutab artikkel mõnevõrra ka erinevate vanuseliste gruppide viitamisstrateegiaid.
