摘要：The article investigates articulatory and phonological variation in Estonian,focusing on three main areas of variation: quantity degrees,word-initial /h/ and palatalization in i-stemmed words with a (CC)V̅C structure.The pronunciation fixed in the Dictionary of Standard Estonian (ÕS 2013) is subject to variation,and the variants reflected in the dictionary are not always the ones that seem to be preferred in the usage.The goal of the article is to describe the reading experiment methodology for studying such variation as well as to introduce the pilot study based on recordings of 11 readers.The pilot study revealed that: a) words tend to be pronounced prevalently either in the long or in the overlong quantity degree;b) in 95% of the occasions the word-initial /h/ was pronounced;c) palatalization was detected only in some words where a long back vowel precedes the consonant d or t.Further study is needed to understand the actual extent and possible causes of the variation.
其他摘要：Artiklis uuritakse kolme varieeruvat hääldusnähtust: välte varieerumist sõnades,mille hääldusnorm lubab nii teise- kui ka kolmandavältelist hääldust,h hääldamist sõnaalgulises positsioonis ning palatalisatsiooni ühesilbilistes sõnades pika vokaali järel asuvates konsonantides.Kirjeldatakse nähtuste uurimise ning õigekeelsusallikais normimise ajalugu,lugemiskatse koostamise põhimõtteid ja tutvustatakse esialgse akusti lise analüüsi tulemusi.11 keelejuhi andmetel põhineva pilootuuringu käigus selgu sid nii mõned puudused lugemiskatse ülesehituses ja analüüsiprotsessis kui ka esialgsed suundumused vaatluse all olevate nähtuste kohta: a) varieeruva vältega sõnade puhul on võimalik esile tuua sõnad,mida hääldatakse ülekaalukalt kas teises või kolmandas vältes;b) sõnaalgulist h-d hääldatakse ettelugemisel 95%-l juhtudest.Sõnaalgulise h kestuse analüüs kinnitas,et suurema esinemissagedusega sõnades on h kestus lühem;c) palatalisatsiooni leidub praeguses materjalis väga vähe,mõningal määral t ja d puhul pikkade tagavokaalide järel.Suurema uurimismaterjali kasutamine peaks selgitama,kas loetletud suundumused leiavad kinnitust ja kas sel juhul oleks tulemusi võimalik rakendada ka tekst-kõne sünteesi grafeem-foneem teisenduse täiustamisel.
