出版社：University of Tartu and Estonian Literary Museum
摘要：The keywords in analyses of digital literature and cybertexts (literature that has been created by and is read on a computer) mostly derive from the vocabulary of increasing collectivism: shared authorship,readerviewer interaction,their active participation in creating text etc. However,this article focuses on the opposite phenomenon: the essence of individualism in the process of digital text creation,that is,solitude. At the same time,the paradoxes related to collectivism and solitude are also addressed.
其他摘要：Kirjanduse ja küberruumi suhted on olnud kirjandusuurijate tähelepanu all alates 1980. aastatest,mil ilmusid esimesed digitaalkirjanduse 2 näited. Digitaalkirjanduse all mõeldakse üldiselt arvuti abil loodud ja arvutist loetavat kirjandust. 1999. aastal loodud Electronic Literature Organization määratleb elektroonilist kirjandust kui „oluliste kirjanduslike tunnustega teost,mis kasutab ära kas üksiku või võrku ühendatud arvuti võimalusi ja konteksti” (Hayles 2008: 3). N. Katherine Hayles pakub seejuures omapoolseks seletuseks,et elektrooniline kirjandus on esmatasandi digitaalne objekt,mis on loodud arvutiga ja (tavaliselt) mõeldud ka arvuti abil lugemiseks ning millest üldjuhul arvatakse välja digiteeritud trükiväljaanded (Hayles 2008: 3). Digitaalkirjanduse uurimine on olnud tihedalt seotud hüpertekstuaalse kirjanduse analüüsiga ja hiljem kübertekstiteooriaga (vt Aarseth 1997). Hüpertekstuaalset kirjandust loodi peamiselt 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul,see oli enamasti tekstipõhine ja seda iseloomustas erinevate tekstilõikude seostamine linkide abil. Kübertekstid on aga keerulisemad,programmeeritud või multimeedia teosed,kus sõnalise tekstiga on seotud videolõigud,heliteosed,meediakunst. Digitaalkirjandust saab aga käsitada ka katusmõistena,mis hõlmab nii hüpertekstuaalse kirjanduse kui ka kübertekstid (vt ka Viires 2005).
