出版社：University of Tartu and Estonian Literary Museum
摘要：Tõlkijate tõlketeoreetilised printsiibid ehk siis Peeter Toropi järgi osake tõlkeloo eksplitsiitsest aspektist (Torop 1999: 45–46,2011: 139) on paratekstide pärusmaa. Gerard Genette’i termin paratekst hõlmab esiteks kõiki tekste,mis jäävad raamatu kaante vahele,kuid ei ole põhitekst (kirjastamisinfo,kujundus,eessõnad ja muud saatetekstid),ja teiseks tekste,mis puutuvad ühel või teisel moel põhiteksti,aga on ringluses põhitekstist sõltumata (raamatututvustused,kriitika,esseistika; Genette 1997: 2). Marta Sillaotsa (1887–1969) tõlkepõhimõtteid uurides tuleks arvesse võtta kahte tahku tema loovisiksusest – eksplitsiitset aspekti ehk Sillaotsa tegevust tõlkekriitikuna ja implitsiitset aspekti ehk tegevust tõlkijana. Seega manifesteerub Sillaotsa tõlkepoeetika nii tema tõlgetes kui ka paratekstuaalsetes,nii oma kui ka teiste tõlkijate tõlkeid saatvates tekstides,olgu nendeks siis tutvustused ja arvustused ajakirjanduses või tõlgete eessõnad.
