出版社：University of Tartu and Estonian Literary Museum
摘要：Sarnaselt paljude kirjandusžanride ja alaliikidega algas luulekunsti teooria ja ajaloo käsitlemine Eesti- ja Liivimaal hilishumanistliku kirjandusdiskursuse raames 17. sajandi avapoolel ladinakeelsete akadeemiliste kõnede ja disputatsioonide vormis. Siinsed kolm ladinakeelset poeetikat on Lääne- ja Kesk-Euroopa renessansiaegsete poeetikate selektiivsed sulamid,mis ammutasid otse või vahendatult ideid ja lähenemisaspekte antiikautorite luule- ja kõnekunsti alastest teoreetilistest tekstidest,peamiselt Horatiuse „Luulekunstist“,aga ka Aristotelese „Poeetikast“,Cicero kõnekunsti alasest kõnest „Poeet Archiase kaitseks“,traktaatidest „Kõnemees“,„Brutus“ jt. Euroopa humanistliku kirjakultuuri kui terviku seisukohast innovatiivseid poeetikaalaseid käsitlusi Eesti- ega Liivimaal ei koostatud ega avaldatud. Siinsed poeetikad on väikese mahu,didaktilise või ülistava lähenemise ja oluliste poleemiliste elementideta. Ent kuna regioonis ei taasavaldatud 17. sajandil ühtki mujal ilmunud luulekunsti alast käsitlust, 3 siis annavad just kohalikud kompilatiivsed poeetikad ülevaate Eesti- ja Liivimaale jõudnud poeetikateooria elementidest,luule mõistmise,hindamise ja kritiseerimise paradigmast,nagu seda vahendati siinsete õpetatud institutsioonide,s.t ülikooli ja gümnaasiumide juures.
