出版社：Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)
摘要：The article explores oral narratives of 6−7 year old typically developing (TD) children (N = 162) and children with language impairment (LI) (N = 27).Narratives were elicited by three methods: generated stories without previous narrative model and with previous narrative model,and retold stories.The analysis comprises narrative microstructure (mean length of utterances,grammatical errors) and macrostructure (quantity of information units,complexity).The purpose is to find out which method suits best for the identification of LI in language assessment.The results show that for microstructure level,all three kinds of stories distinguish children with LI from their peers with TD.For macrostructure level,retold stories enable better distinction between LI and TD as compared to self-generated stories,likewise generated stories with previous narrative model,as compared to stories without previous model.
其他摘要：Artikkel käsitleb 162 eakohase kõnearenguga ja 27 alakõnega 6−7-aastase lapse kolmel viisil jutustatud suulisi narratiive – vahendamata narratiive ilma eelneva narratiivi mudelita,eelnevalt mudeldatud vahendamata narratiive ning vahendatud narratiive.Analüüs hõlmab narratiivide mikrostruktuuri (lausungite keskmist pikkust,grammatilist õigsust) ning makrostruktuuri (infoüksuste hulka,komplekssust).Eesmärgiks on selgitada,missugusel viisil koostatud narratiivid eristavad kõnearengu mahajäämust eakohasest arengust kõige paremini.Tulemustest selgub,et jutustamisoskuse hindamiseks narratiivi mikrostruktuuri tasandil sobivad kõigil kolmel viisil jutustatud narratiivid.Makrostruktuuri tasandil on parimaks hindamisvahendiks vahendatud narratiiv,millele järgneb eelnevalt mudeldatud vahendamata narratiiv.*.
关键词：linguistic development;speech disorders;narrative;syntax;morphology;textual structure;Estonian language
其他关键词：keeleline areng;kõnepuuded;narratiiv;suuline keel;süntaks;morfoloogia;tekstistruktuur;eesti keel
