出版社：Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)
摘要：In this article,we first discuss the inclusion of idioms in the latest printed editions of monolingual learner’s dictionaries;we then consider and evaluate the success of look-up operations in connection with the recognition of the correct part of speech.The central part of the article discusses and justifies the macro- and microstructural treatment of multi-word lexical items.Finally,we address the issue of including idioms in the microstructure as special senses of the lemma,as usage examples and/or in the idioms section.The inclusion and treatment of multi-word lexical items depends on the needs of potential dictionary users.Lexicographers should therefore strive to adopt a pragmatic approach that would help the user to locate a multi-word lexical item with minimal effort.When compiling a bilingual dictionary,contrastive differences between source and target languages should also be taken into consideration.
其他摘要：Artiklis analüüsitakse mitmesõnaliste leksikaalsete üksuste esitust ükskeelsetes (inglise keele) sõnaraamatutes eesmärgiga töötada välja nende esitusviis kodeeriva kakskeelse (inglise-sloveeni) sõnastiku jaoks.Esimeses osas antakse ülevaade sellest,kuidas on mitmesõnalisi üksusi käsitlenud inglise keele ükskeelsed õppesõnastikud,ning kirjeldatakse sõnaliigi määramise probleeme seoses mitmesõnalise üksuse leidmisega sõnaraamatus.Paljud fraseologismid on struktuurilt ebagrammatilised,mistõttu on nende komponentide sõnaliiki keeruline määrata.Asja teeb veel keerulisemaks idioomide semantiline läbipaistmatus.Ükskeelsete (inglise) sõnastike võrdluses selgus,et üks ja seesama idioom võib olla välja toodud mitmes eri (sõnaliigiga) artiklis.Artikli keskses osas uuritakse,kas idioome on eri sõnaraamatutes esitatud makro- ja/või mikrostruktuuri üksusena.Selgub,et üks ja seesama mitmesõnaline leksikaalne üksus võib olla esitatud püsiühendite plokis,samal ajal kui teisal on ta välja toodud iseseisva märksõnana (lemmana).Omaette probleemi kujutavad endast sidekriipsuga (ja ilma sidekriipsuta) kirjutatud üksused,mille selgemaks esituseks antakse mõned soovitused.Arutletakse ka püsiühendite esituse üle omaette tähendusüksusena või kasutusnäitena.Uurimuse kokkuvõte on,et leksikograafid peavad fraseoloogiliste väljendite esitusviisi sobitama kasutaja vajadustega.Kasutajapoolse vähima pingutuse nimel tuleks rakendada pragmaatilist lähenemisviisi: üks ja seesama mitmesõnaline leksikaalne üksus peaks olema esitatud kahes või enamas kohas,et kasutaja leiaks otsitud info võimalikult kiiresti.
