出版社:Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)
摘要:This article discusses the early phases of acquisition of noun compounds in two typologically different languages – Estonian and Russian.Longitudinal data on three Russian and two Estonian typically-developing monolingual children and their caregivers was analysed and compared in relation to first emergence,the development of different compound types,productivity,frequency,simplicity and transparency of compounds,and also to the impact of morphological wealth in the input on the output.Although the frequency of compounds is somewhat different in the two languages being observed,the first compounds emerge in the speech of Estonian and Russian children almost at the same age and quite early,at the end of the second year of life.In both Estonian and Russian,children first acquire productive patterns in both languages,Estonian and Russian,respectively.Factors such as simplicity and frequency are intertwined in the acquisition process.Simple structures occur at the same time as frequent ones but it cannot just be assumed that simplicity is a stronger factor influencing the choice of first noun compounds than frequency.Frequency effects are not straightforward: there are differences in the individual usage of compounds by the caregivers,and the frequency of compounds in child-directed speech does not always seem to be reflected in the speech of the children.
其他摘要:Artikkel keskendub varasele liitsõnamoodustuse arengule kahes tüpoloogiliselt erinevas keeles – eesti ja vene keeles.Kui eesti keeles on liitsõnamoodustus produktiivne ja liitsõnu esineb keeles palju,siis vene keele puhul on liitsõnad enamasti kinnistunud leksikaalsed üksused ning neid leidub igapäevases keelekasutuses vähem kui eesti keeles.Uurimuse aluseks on pikiuuringuga saadud keeleandmed kahelt eesti ja kolmelt vene keelt omandavalt lapselt.Analüüsitud on nii laste enda kui ka neile suunatud kõnet ning analüüsi keskmes on liitsõnade ilmumine laste keelekasutusse,eri liitmismallide areng ning sellised omandamist mõjutavad tegurid nagu liitmismalli produktiivsus,liitsõnade või mallide sagedus,moodustusmalli lihtsus ja liitsõna morfosemantiline läbipaistvus.Olgugi et liitsõnade sagedus kahes vaadeldud keeles on erinev,ilmuvad esimesed liitsõnad laste keelde samas vanuses,teise eluaasta lõpus.Mõlemas keeles omandavad lapsed produktiivsed liitsõna moodustamise mallid varakult.Kui eesti lapsed hakkavad liitsõnu kasutama produktiivselt juba mõni kuu pärast esimeste liitsõnade ilmumist,ei saa sama väita vene keelt omandavate laste kohta.Samuti ei kasuta vene keelt omandavad lapsed erinevalt eesti lastest omaloomingulisi liitsõnu.Seega paistab kahe vaadeldud keele liitsõnasüsteemi eripära väga selgelt ka laste keelekasutusest.Sellised tegurid nagu lihtsus ja sagedus on omandamisprotsessis põimunud: lihtsama ehitusega liitsõnad ilmuvad samal ajal kui sagedased liitsõnad.Sageduse mõju ei ole aga alati ühesuunaline: lapsele suunatud kõne puhul võis täheldada,et mõned vanemad kasutavad lapsega kõneldes enam liitsõnu kui teised ning mitte alati ei pruugi lapsele suunatud kõne liitsõnarikkus peegelduda lapse kõnes.